Nagu arvata võis ei saa sina sellest Spitfire vs Fokker jutust üle ega ümber. Ainult et - jälle oled alustanud valest otsast. Oled sa kunagi näiteks endalt küsinud, miks soomlased ostsid selle Fokkeri känkara litsentsi? Juba selle ostmisel oli see lennuk tegelikult moraalselt vananenud.Kapten Trumm kirjutas:
Teiseks võiks ära mainida lennukite ostmist. Siin talitas Soome teistmoodi ja see osutus õigemaks. Soome nimelt omandas Fokkerilt mudeli D-21 tootmise litsensi ja Talvesõja alguseks oli suudetud toota 36 lennukit (tootmine mõistagi jätkus), Eestis olid 1939 sügisel vaid unistused supermoodsatest Spitfiredest ja õhus vastasele vastu astuda polnud millegagi (kui välja avata natuke lendavaid märklaudu). Fokker D-21 (sel oli veel mitte sissetõmmatav telik) jäi küll oma lennuomadustelt alla näiteks I-16 viimastele mudelitele (eriti suur oli mahajäämine vertikaalmanöövris ja relvastuses), kuid Talvesõda näitas, et õppinud piloodid sõdisid sellega edukalt.
Soomlased olid juba ammu otsustanud, et valdav enamus lennuväe relvastuses olevaist lennukeist tuleb toota kodumaal. Sest siis on ka olemas võimekus neid kodumaal remontida ja vajadusel kaotatute asemel uusi toota. Kusagil seal kahekümnendate lõpul kolmekümnendate alul mindi isegi niikaugele, et otsustati ära - lennuväes peab olema korraga üks standardmootor. Ja Fokker D.XXI osutuski valituks seepärast, et see oli konstruktsioonilt selline, mis sobis VLT-s seeriatootmiseks, ja sellel oli Bristol Mercury mootor.
Sama Bristol Mercury mootor oli ka Bristol Blenheim pommituslennukeil, mille tootmiseks soomlased samuti litsentsi hankisid (lisaks seerialennukite ostmisele). Ja Mercury tootmiseks hankisid samuti litsentsi ja neid toodeti Soomes Tampella tehases.
Tõsi - Blenheim'i tootmine polnud nii "iisi" kui Fokker D.XXI - duralumiiniumist koorikkere käis Valtion Lentokonetehtaale algul kõvasti üle võimete. Esimesed lennukid valmisid alles 1941. a juunis ning 15 lennukist koosnenud esimese partii üleandmine võttis aega umbes pool aastat.
Aga - Soome suutis ise toota lennukimootoreid ja lennukeid. Kasutatud Blenheim pommituslennukeist üle poolte olid valmistatud Soomes (55 lennukit toodeti Soomes, 43 osteti Inglismaalt). Ka osa Inglismaalt ostetud lennukeist said Tampella mootorid. Kuid osa hiljem Soomes toodetud lennukeist said sakslaste käest ostetud Poolas toodetud Mercury mootorid.
Miks Eesti ei ehitanud ise omale sõjalennukeid? Oleks ka ju 'cool' olnud?
Mastaabi vahe. Eesti võime lennuväge ülal pidada oli suurusjärgu võrra väiksem Soome omast. Selle väikese koguse lahinglennukite kodumaal tootmine oleks ajanud nende hinna üle mõistuse kõrgeks. Pluss tootmisse juurutamise aeg oleks vähendanud lennuki reaalset "parim enne" aega. Vt millal esimesed soomes toodetud Fokkerid valmisid ja mis lennukid sel ajal juba teiste riikide lennukitehastest välja tulid.
Aga - see näide annab veelkord mõõtme sellele jutule, mis ma juba varem olen kirjutanud. Eesti ei valmistunud sõdima N Liidu vastu üksi. See polnud lihtsalt võimalik. Ükskõik mis lennukid ka lennuväel ei oleks olnud - need oleks sõltunud välismaalt tarnitud varuosadest ja asenduslennukeist. Bensiinist ja pommidest rääkimata.
Soomel aga oli mastaapi ja võimalust vähemalt osaliselt valmistuda sõjaks kodumaal toodetava ja parandatava relvastusega.
Kunagi kui viitsin, siis kirjutan ka ehk Soome "Spitfire'i tehingust". Ehk siis tõelise lahingväärtusega hävituslennukite nurjunud hankest. Aga kui ma ei viitsi - võta vaevaks ja loe miks Mannerheim ikkagi vahetult enne Talvesõja puhkemist ülemjuhataja kohalt tagasi astus.