kas kogu põhjus oli ainult ressursside nappuses?või mõistis venelane taktikaliselt ka sõdidada,mina kui punaarmees käinu võin kinnitada ,et sõdimist seal küll ei õpetatud?
või oli viga hitleri välispoliitikas?
Millise variandiga oleks saksamaa sõja võitnud?
-
Punaväelane Kalm
- Uudistaja
- Postitusi: 18
- Liitunud: 16 Mai, 2005 7:50
- Kontakt:
Parem olnuks, kui Saksamaa ja lääneriigid oleks bolsevismi maa pealt välja juurinud. Asi jäi ikkagi eeskätt führeri patoloogiate taha (eeskätt juudiküsimus) tänu millele Saksamaa USA ja Inglismaaga ühte paati ei mahtunud.
Mis oleks siis juhtunud, kui sõda oleks alustanud hoopis Stalin (eriti enne seda, kui Aadu euroopat vallutama hakkas)? Palju Aadu siis liitlasi oleks saanud? Äkki siis oleks pakilisemate probleemide pärast juudiküsimus tahaplaanile jäänud?
Mis oleks siis juhtunud, kui sõda oleks alustanud hoopis Stalin (eriti enne seda, kui Aadu euroopat vallutama hakkas)? Palju Aadu siis liitlasi oleks saanud? Äkki siis oleks pakilisemate probleemide pärast juudiküsimus tahaplaanile jäänud?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
Punaväelane Kalm
- Uudistaja
- Postitusi: 18
- Liitunud: 16 Mai, 2005 7:50
- Kontakt:
Paljuski oli see sõja alguses nii Stalin ei uskunud,et Hitler ründas teda ja kartis provokatsioone,ning ei lubanud üksustel tulistamisele vastata.See on käinud läbi mitme ajaloolase kirjutistest.Stalin arvas veel mitu päeva peale sõja algust,et see pole võimalik ja lootis Hitleriga kokku leppida.Punaväelane Kalm kirjutas:kuskilt vene kanali näitas mingit saadet kus räägiti et venelastel oli ikka mingi euroopa vallutamise plaan juba olemas aga stalin oli kindel lõpuni,et hitler tal tooli alt ei tõmba.
-
Mathias Lutz
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
Huvi pärast olen lugenud nüüd 41.st aastat ja just esimesi sõjakuid käsitlevaid nõukogulaste poolt kirjutatud raamatuid.Tuleb välja et osa vene väeosasi sõdis ennastsalgavalt ja jäid paigale,kuid tiivad murti läbi või taandusid ja tulemus:vahvad üksused kotis.Sakslane ei viitsinud eriti teerulli mängida ja läks takistusest lihtsalt mööda.Kiire edu ju seal peitub.Hilisemas sõjas idarindel oli juba kindralite meisterlikkus ja ressursid määravad.
Punaväelane Kalm
Seda teemat Millise variandiga oleks saksamaa sõja võitnud? on siin foorumis palju arutatud ja oletatud. Kõige rohkem meeldis mulle trolli oletus.
tsiteerin trolli
a) Sõda Suurbritannia vastu.
Alates 1939.a oktoobrist oli Hitleril selge, et mingit kokkulepperahu ei tule ja sõda Inglismaaga jätkub. Samuti oleks tal pidanud selge olema, et isegi kui õnnestub Prantsusmaa alistada, jääb Inglismaaga sõjapidamise põhiraskus lennu-ja mereväele, eriti allveelaevastikule. Otsene sissetung saartele olukorras, kus saksa merevägi oli mitmekordses vähemuses ja lennuväe üleolek polnud eriti suur, oles olnud täielik avantüür. Pealegi poleks isegi saarte okupeerimine Suurbritanniat sõjast välja viinud, olen kindel, et Churchill oleks valitsuse ja laevastiku viinud ülemerekolooniatesse ja sealt sõda jätkanud. Sissetungioht Läänest oleks muidugi oluliselt vähenenud, aga mered oleksid ikkagi kinni olnud. Efektiiivne mereblokaad aga oleks Suurbritannia varsti alistuma sundinud, kuna rahvastik oleks lihtsalt nälga jäänud. Seega oleks Hitler pidanud:
1)Maksimaalselt forsseerima allveelaevade ehitust. Saksa tööstusele oleks täiesti jõukohane olnud lasta vette ca 40-50 allveelaeva kuus, kui allveelaevaehitusele oleks antud kõrgeim tähtsus ja kasutatud konveiertootmise meetodeid. Tänu neile abinõudele oleks Dönitzi käsutuses olnud 1941.a suveks ca 300 ja 1942.a alguseks ca 500 allveelaeva, mis oleksid suutnud inglaste meretranspordi ülikriitilisse seisukorda panna.
2)Andma käsu mitmekordistada torpeedokiirkaatrite tootmist. Koostöös lennuväega oleksid need suutnud suures osas halvata Inglismaa ida-ja lõunaosa sadamate töö ja kanalitranspordi.
3)Göringilt kokaiini sisse vehkima (et mehel pea selgeks lööks) või üldse paksule jalaga andma ning andma mereväe käsutusse oma merelennuvägi. Nõudma lennukikonstruktoritelt suure lennuraadiusega luurelennukite väljalaskmist (prototüüpe oli mitmeid olemas, aga õigeid nõudmisi ei esitatud. FW200 "Condor" oleks ehk isegi niisama sobinud, ehkki ta lennukaugus jättis soovida), poleks vaja olnudki eriti suuri koguseid. Kui ookeaniluure käsutuses oleks olnud 10-12 lennuki asemel (millest iga päev ehk 3-4 lendamas käisid) nii sadakond suure lennuraadiusega lennukit (millest 30-40 iga päev kasutuses), oleks teoreetiliselt Atlandi ookeani sõjapiirkond kaetud olnud ja konvoide avastamine lihtsam.
4)Oleks tulnud organiseerida massilised ja järjepidevad lennurünnakud 2-3 suurema sadama pihta (Portsmouth, Liverpool), et need rivist välja lüüa. London ja teised idaranniku sadamad oleks saadud üsna efektiivselt blokeerida miiniväljadega ja Kanalikonvoide ründamisega torpeedopaatide ja lennuväe abil (kui miine ja torpeedopaate oleks olnud vajalikul hulgal). Seega oleks ülejäänud sadamatele langenud tohutu ülekoormus ja nende läbilaskevõime oleks tunduvalt vähenenud. Ka oleks sel juhul lihtsam olnud välja arvestada konvoide marsruute.
5)Kindlalt paika panema suhted ja strateegia Itaaliaga. Tagantjärele vaadates näib olevat täielik lollus Itaalia sõttaastumine 10.juunil 1940.a, kui Prantsusmaa oli juba peaaegu purustatud ja inglased saartele pekstud. Oleks Itaalia säilitanud näilise neutraalsuse, oleks olnud võimalik rahulikult koondada 1940.a sügiseks Põhja-Aafrikasse 2-3 Saksa tanki-ja motoriseeritud korpust koos vajalike varude ja tehnikaga. Itaalia laevadega oleks ülevedu olnud ohutu, kuna Suurbritannia poleks mingil juhul neid rünnanud (kuigi nad oleksid sakslasi täis olnud) ja sellega ise Itaalia sõtta provotseerinud. Samal ajal oleks tulnud koondada Itaalia lõunaossa ja Sitsiiliasse lennuväge ja õhudessantüksused ja valmistada ette Malta dessant. Ja alles seejärel kuulutada inglastele sõda (kui üldse ).Suure tõenäosusega oleks 1941.a alguseks Malta hõivatud ja ka kogu Egiptus kuni Suessi kanalini. Seega oleks Vahemere idaosa olnud teljeriikide kontrolli all ning tõenäoliselt poleks vaja olnud eraldi Balkani kampaaniat, kuna ilma inglaste toetuseta oleksid Kreeka ja Jugoslaavia vaevalt julgenud vastu kobiseda, ennem (nagu Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria) tõtanuks nad Antikominterni pakti riikidega liituma. Edasi oleks tee lahti olnud Araabia-Pärsia naftapiirkondadesse (või vähemalt võimalus neid pommitada), samuti oleks saadud ühendus luua Itaalia võimu all oleva Etioopiaga, sellega aga oleks ka kogu Punane meri koos väljapääsuga India ookeani teljeriikide kontrolli all.
6)Prantsusmaa kapituleerumise järel oleks tulnud nõuda endale Prantsuse sadamate kasutamisõigust asumaadel (kasvõi salajaste lisaprotokollidega , formaalselt jättes need Prantsuse võimu alla), eriti oluline oleks olnud Dakari baas, sealt oleksid saksa allveelaevad saanud kontrollida Lõuna-ja Kesk Atlandit.
7)Iga hinna eest hoida USA sõjast eemal! Suurim lollus oli see Hitleri sõjakuulutus 11.dets.1941.a. No mis siis, et Jaapan USA-ga sõdis? Saksamaal polnud ju otsest lepingulist kohustust sama teha. Ja isegi alanud sõja tingimustes poleks Rooseveldil kerge olnud omakorda Saksamaale sõda kuulutada, igal juhul oleks saanud USA sõttaastumist edasi lükata ja kasutada saadud aega Suurbritannia kägistamiseks.
b) Sõda Nõukogude liiduga
Ma ei puuduta siin seda küsimust, kas Hitleri rünnak oli ennetav. Võtame lähtepunktiks noh näiteks 26.juuni 1941.a. Selleks ajaks oli selge, et rünnak tabas venelasi ootamatult ja vallutatakse tohutu suured maa-alad. Umbes sellel ajal oleks olnud Hitleril õige aeg muuta oma poliitikat ja kavatsusi Nõukogude Liidu suhtes. Iga kainelt mõtlev poliitik oleks selgelt mõistnud, et sõjaliselt purustada Punaarmeed oli ehk veel võimalik, aga pikemaajaliselt kontrollida tohutut NL-i territooriumi on lootusetu üritus. Hitleri avalikult väljaöeldud Venemaa orjastamise ja koloniseerimise plaanid on idiootsuse tipp. Mispärast? Sest iga rahvas võitleb sel juhul viimseni vallutajate vastu. Isegi kui Hitler lootis oma plaani õnnestumisele, oli ülim tobedus seda avalikult välja hõigata. Kuuluta end vabastajaks, võitlejaks bolševismi ja juutide vastu, luba kohalikele maa ja ilm kokku, omariiklus jms. Sellega õõnestad sa organiseeritud vastupanu ja saaksid endale liitlasi kohalike hulgast. Muuda vallutussõda kodusõjaks! Las need slaavlased kisuvad omavahel, sina mängi vahekohtunikku. Saksamaal oli ju hea praktiline kogemus Esimese Maailmasõja ajast, mil revolutsioonid ja järgnev kodusõda hävitasid Vene armee, tagades Saksamaal juba siis tohutud vallutused Idas+reparatsioonid ja võimaluse oma väed teiste vastaste vastu suunata! No kasuta siis sama kogemust. Ja hiljem, kui sõda on muutunud kodusõjaks ja tsentraliseeritud vastupanu lakanud, katseta siis oma orjastamisplaane!
Teine parem võimalus oleks olnud tõemeeli kaasa aidata rahvusriikide taassünnile nii Baltimaades, Ukrainas, Venemaal ja Kaukaasias. Oleks kohe algul pidanud organiseerima erinevad Vabastusarmeed (nagu Vlassovi ROA hiljem), tegema tohutut agitatsiooni rindel, vangide seas ja okupeeritud alade elanike hulgas. Kindel, et miljonid oleksid ühinenud Saksamaaga selles võitluses. Kommunistide võim oleks kiirelt lagunenud, Wehrmachtil poleks vajagi olnud Siberisse ja Kaug-Itta marssida, sellega oleksid rahvuslased ise hakkama saanud. Uued riiklikud moodustised oleksid nagunii olnud Saksamaa mõjupiirkonnas, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, vähemalt seni, kuni nad jalad alla oleksid saanud, see aga oleks pikki aastaid võtnud. Seni aga oleksid Saksamaa käsutused tohutud inim- ja majandusressursid, millede abiga oleks vabalt saanud Suurbritannia ja USA-ga rinda pista.
Seda teemat Millise variandiga oleks saksamaa sõja võitnud? on siin foorumis palju arutatud ja oletatud. Kõige rohkem meeldis mulle trolli oletus.
tsiteerin trolli
a) Sõda Suurbritannia vastu.
Alates 1939.a oktoobrist oli Hitleril selge, et mingit kokkulepperahu ei tule ja sõda Inglismaaga jätkub. Samuti oleks tal pidanud selge olema, et isegi kui õnnestub Prantsusmaa alistada, jääb Inglismaaga sõjapidamise põhiraskus lennu-ja mereväele, eriti allveelaevastikule. Otsene sissetung saartele olukorras, kus saksa merevägi oli mitmekordses vähemuses ja lennuväe üleolek polnud eriti suur, oles olnud täielik avantüür. Pealegi poleks isegi saarte okupeerimine Suurbritanniat sõjast välja viinud, olen kindel, et Churchill oleks valitsuse ja laevastiku viinud ülemerekolooniatesse ja sealt sõda jätkanud. Sissetungioht Läänest oleks muidugi oluliselt vähenenud, aga mered oleksid ikkagi kinni olnud. Efektiiivne mereblokaad aga oleks Suurbritannia varsti alistuma sundinud, kuna rahvastik oleks lihtsalt nälga jäänud. Seega oleks Hitler pidanud:
1)Maksimaalselt forsseerima allveelaevade ehitust. Saksa tööstusele oleks täiesti jõukohane olnud lasta vette ca 40-50 allveelaeva kuus, kui allveelaevaehitusele oleks antud kõrgeim tähtsus ja kasutatud konveiertootmise meetodeid. Tänu neile abinõudele oleks Dönitzi käsutuses olnud 1941.a suveks ca 300 ja 1942.a alguseks ca 500 allveelaeva, mis oleksid suutnud inglaste meretranspordi ülikriitilisse seisukorda panna.
2)Andma käsu mitmekordistada torpeedokiirkaatrite tootmist. Koostöös lennuväega oleksid need suutnud suures osas halvata Inglismaa ida-ja lõunaosa sadamate töö ja kanalitranspordi.
3)Göringilt kokaiini sisse vehkima (et mehel pea selgeks lööks) või üldse paksule jalaga andma ning andma mereväe käsutusse oma merelennuvägi. Nõudma lennukikonstruktoritelt suure lennuraadiusega luurelennukite väljalaskmist (prototüüpe oli mitmeid olemas, aga õigeid nõudmisi ei esitatud. FW200 "Condor" oleks ehk isegi niisama sobinud, ehkki ta lennukaugus jättis soovida), poleks vaja olnudki eriti suuri koguseid. Kui ookeaniluure käsutuses oleks olnud 10-12 lennuki asemel (millest iga päev ehk 3-4 lendamas käisid) nii sadakond suure lennuraadiusega lennukit (millest 30-40 iga päev kasutuses), oleks teoreetiliselt Atlandi ookeani sõjapiirkond kaetud olnud ja konvoide avastamine lihtsam.
4)Oleks tulnud organiseerida massilised ja järjepidevad lennurünnakud 2-3 suurema sadama pihta (Portsmouth, Liverpool), et need rivist välja lüüa. London ja teised idaranniku sadamad oleks saadud üsna efektiivselt blokeerida miiniväljadega ja Kanalikonvoide ründamisega torpeedopaatide ja lennuväe abil (kui miine ja torpeedopaate oleks olnud vajalikul hulgal). Seega oleks ülejäänud sadamatele langenud tohutu ülekoormus ja nende läbilaskevõime oleks tunduvalt vähenenud. Ka oleks sel juhul lihtsam olnud välja arvestada konvoide marsruute.
5)Kindlalt paika panema suhted ja strateegia Itaaliaga. Tagantjärele vaadates näib olevat täielik lollus Itaalia sõttaastumine 10.juunil 1940.a, kui Prantsusmaa oli juba peaaegu purustatud ja inglased saartele pekstud. Oleks Itaalia säilitanud näilise neutraalsuse, oleks olnud võimalik rahulikult koondada 1940.a sügiseks Põhja-Aafrikasse 2-3 Saksa tanki-ja motoriseeritud korpust koos vajalike varude ja tehnikaga. Itaalia laevadega oleks ülevedu olnud ohutu, kuna Suurbritannia poleks mingil juhul neid rünnanud (kuigi nad oleksid sakslasi täis olnud) ja sellega ise Itaalia sõtta provotseerinud. Samal ajal oleks tulnud koondada Itaalia lõunaossa ja Sitsiiliasse lennuväge ja õhudessantüksused ja valmistada ette Malta dessant. Ja alles seejärel kuulutada inglastele sõda (kui üldse ).Suure tõenäosusega oleks 1941.a alguseks Malta hõivatud ja ka kogu Egiptus kuni Suessi kanalini. Seega oleks Vahemere idaosa olnud teljeriikide kontrolli all ning tõenäoliselt poleks vaja olnud eraldi Balkani kampaaniat, kuna ilma inglaste toetuseta oleksid Kreeka ja Jugoslaavia vaevalt julgenud vastu kobiseda, ennem (nagu Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria) tõtanuks nad Antikominterni pakti riikidega liituma. Edasi oleks tee lahti olnud Araabia-Pärsia naftapiirkondadesse (või vähemalt võimalus neid pommitada), samuti oleks saadud ühendus luua Itaalia võimu all oleva Etioopiaga, sellega aga oleks ka kogu Punane meri koos väljapääsuga India ookeani teljeriikide kontrolli all.
6)Prantsusmaa kapituleerumise järel oleks tulnud nõuda endale Prantsuse sadamate kasutamisõigust asumaadel (kasvõi salajaste lisaprotokollidega , formaalselt jättes need Prantsuse võimu alla), eriti oluline oleks olnud Dakari baas, sealt oleksid saksa allveelaevad saanud kontrollida Lõuna-ja Kesk Atlandit.
7)Iga hinna eest hoida USA sõjast eemal! Suurim lollus oli see Hitleri sõjakuulutus 11.dets.1941.a. No mis siis, et Jaapan USA-ga sõdis? Saksamaal polnud ju otsest lepingulist kohustust sama teha. Ja isegi alanud sõja tingimustes poleks Rooseveldil kerge olnud omakorda Saksamaale sõda kuulutada, igal juhul oleks saanud USA sõttaastumist edasi lükata ja kasutada saadud aega Suurbritannia kägistamiseks.
b) Sõda Nõukogude liiduga
Ma ei puuduta siin seda küsimust, kas Hitleri rünnak oli ennetav. Võtame lähtepunktiks noh näiteks 26.juuni 1941.a. Selleks ajaks oli selge, et rünnak tabas venelasi ootamatult ja vallutatakse tohutu suured maa-alad. Umbes sellel ajal oleks olnud Hitleril õige aeg muuta oma poliitikat ja kavatsusi Nõukogude Liidu suhtes. Iga kainelt mõtlev poliitik oleks selgelt mõistnud, et sõjaliselt purustada Punaarmeed oli ehk veel võimalik, aga pikemaajaliselt kontrollida tohutut NL-i territooriumi on lootusetu üritus. Hitleri avalikult väljaöeldud Venemaa orjastamise ja koloniseerimise plaanid on idiootsuse tipp. Mispärast? Sest iga rahvas võitleb sel juhul viimseni vallutajate vastu. Isegi kui Hitler lootis oma plaani õnnestumisele, oli ülim tobedus seda avalikult välja hõigata. Kuuluta end vabastajaks, võitlejaks bolševismi ja juutide vastu, luba kohalikele maa ja ilm kokku, omariiklus jms. Sellega õõnestad sa organiseeritud vastupanu ja saaksid endale liitlasi kohalike hulgast. Muuda vallutussõda kodusõjaks! Las need slaavlased kisuvad omavahel, sina mängi vahekohtunikku. Saksamaal oli ju hea praktiline kogemus Esimese Maailmasõja ajast, mil revolutsioonid ja järgnev kodusõda hävitasid Vene armee, tagades Saksamaal juba siis tohutud vallutused Idas+reparatsioonid ja võimaluse oma väed teiste vastaste vastu suunata! No kasuta siis sama kogemust. Ja hiljem, kui sõda on muutunud kodusõjaks ja tsentraliseeritud vastupanu lakanud, katseta siis oma orjastamisplaane!
Teine parem võimalus oleks olnud tõemeeli kaasa aidata rahvusriikide taassünnile nii Baltimaades, Ukrainas, Venemaal ja Kaukaasias. Oleks kohe algul pidanud organiseerima erinevad Vabastusarmeed (nagu Vlassovi ROA hiljem), tegema tohutut agitatsiooni rindel, vangide seas ja okupeeritud alade elanike hulgas. Kindel, et miljonid oleksid ühinenud Saksamaaga selles võitluses. Kommunistide võim oleks kiirelt lagunenud, Wehrmachtil poleks vajagi olnud Siberisse ja Kaug-Itta marssida, sellega oleksid rahvuslased ise hakkama saanud. Uued riiklikud moodustised oleksid nagunii olnud Saksamaa mõjupiirkonnas, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, vähemalt seni, kuni nad jalad alla oleksid saanud, see aga oleks pikki aastaid võtnud. Seni aga oleksid Saksamaa käsutused tohutud inim- ja majandusressursid, millede abiga oleks vabalt saanud Suurbritannia ja USA-ga rinda pista.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Põhiline sakslaste kaotuse põhjus oli kapral Adolf Hitler, kes sekkus pidevalt oma ideoloogilise asjatundmatu juraga kindralite tegevusse.
Kogu IIMS on väiksemate võitudega ilustatud tingel-tangel, kus sõdimises puudus pikem plaan, vaid tõmmeldi Hitleri tujude järgi.
Lollused Venemaal
1. Jäädi Leningradi alla pidama, et minna talve hakul Moskva peale. Moskval polnud tollal enam mingit sõjalist tähtsust, tolleks ajaks oli kogu oboronka ammu evakueeritud. Oleks pidanud minema edasi Arhangelski ja Murmanski peale. Just sealt hakkas varsti tulema abi, mis venelased suuresti päästis.
2. Mindi talvel Moskva peale.
3. Seejärel mindi Stalingradi ja Kaukaasia peale, kui kael enam ei kandnud
Kogu IIMS on väiksemate võitudega ilustatud tingel-tangel, kus sõdimises puudus pikem plaan, vaid tõmmeldi Hitleri tujude järgi.
Lollused Venemaal
1. Jäädi Leningradi alla pidama, et minna talve hakul Moskva peale. Moskval polnud tollal enam mingit sõjalist tähtsust, tolleks ajaks oli kogu oboronka ammu evakueeritud. Oleks pidanud minema edasi Arhangelski ja Murmanski peale. Just sealt hakkas varsti tulema abi, mis venelased suuresti päästis.
2. Mindi talvel Moskva peale.
3. Seejärel mindi Stalingradi ja Kaukaasia peale, kui kael enam ei kandnud
-
Hohenstaufen
- Uudistaja
- Postitusi: 16
- Liitunud: 20 Okt, 2005 11:01
- Kontakt:
Saksamaa sõdurid ja kindralid olid maailma parimad.saksamaa kaotuses on süüdi:
a)Vene karm kliima ehk kindral Talv.1941.aasta talv oli eriti külm.Üks paremaid sõjakunsti valdajaid A.Hitler uskus kahjuks kaljukindlalt,et Saksamaa võidab sõja Venemaa üle hiljemalt 3kuuga.Kahjuks nii aga ei läinud ja võimas Saksa armee pidi nüüd pidama lahinuid külmal Venemaal suvevormis.Oleks sakslastel talvevarustus juba aegsasti varutud,oleks 1941.aasta talvel võidud sooritada mitmeid operatsioone.Ja võibolla oleks lõplik võit saavutatud sel juhul juba 1941.aastalgi.
b)Kindral Täi.Saksa armee tublid sõjamehed kanntasid selle all kõvasti.Pole raske ette kujutada,kuivõrd raske oli Saksa sõduritel end päevasest rännakust ja sõdimisest välja puhata.See langetas kõvasti muidu vapralt sõdiva saksa landseri sõdimisvõimet.
c)Kindral Pori.Sügis ja kevadkuudel oli Saksa armee edasiliikumine kõvasti pidurdunud just selle teguri tõttu.1941.aastal venisid Saksa armee varustusliinid väga pikaks ja seetõttu saabusid tublide saksa relvaseppade toodangud märgatava hilinemisega rindele.
d)Ameeriklaste megaabi lendlease näol.Sellest on nii palju räägitud,seetõttu ei pea ma vajalikuks sellest pikemalt rääkida.Igatahes muututs N-Liit selleläbi võitmatuks.Lendlease otsustas sõja saatuse.Ilma selle abita oleks Saksa armee lõdva randmega Venemaast üle käinud.
Neid nelja punkti arvestades näeme,et kõik tegurid rääkisid Saksa armee võidu vastu.Saksa armee oli küll parim,kuid kahjuks olid ülejäänud olud sakslastele ülimalt ebasoodsad.
a)Vene karm kliima ehk kindral Talv.1941.aasta talv oli eriti külm.Üks paremaid sõjakunsti valdajaid A.Hitler uskus kahjuks kaljukindlalt,et Saksamaa võidab sõja Venemaa üle hiljemalt 3kuuga.Kahjuks nii aga ei läinud ja võimas Saksa armee pidi nüüd pidama lahinuid külmal Venemaal suvevormis.Oleks sakslastel talvevarustus juba aegsasti varutud,oleks 1941.aasta talvel võidud sooritada mitmeid operatsioone.Ja võibolla oleks lõplik võit saavutatud sel juhul juba 1941.aastalgi.
b)Kindral Täi.Saksa armee tublid sõjamehed kanntasid selle all kõvasti.Pole raske ette kujutada,kuivõrd raske oli Saksa sõduritel end päevasest rännakust ja sõdimisest välja puhata.See langetas kõvasti muidu vapralt sõdiva saksa landseri sõdimisvõimet.
c)Kindral Pori.Sügis ja kevadkuudel oli Saksa armee edasiliikumine kõvasti pidurdunud just selle teguri tõttu.1941.aastal venisid Saksa armee varustusliinid väga pikaks ja seetõttu saabusid tublide saksa relvaseppade toodangud märgatava hilinemisega rindele.
d)Ameeriklaste megaabi lendlease näol.Sellest on nii palju räägitud,seetõttu ei pea ma vajalikuks sellest pikemalt rääkida.Igatahes muututs N-Liit selleläbi võitmatuks.Lendlease otsustas sõja saatuse.Ilma selle abita oleks Saksa armee lõdva randmega Venemaast üle käinud.
Neid nelja punkti arvestades näeme,et kõik tegurid rääkisid Saksa armee võidu vastu.Saksa armee oli küll parim,kuid kahjuks olid ülejäänud olud sakslastele ülimalt ebasoodsad.
Sieg Heil!
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
To Hohenstaufen:
Ülioptimistlik lähenemine asjale
1) Venelastel oli samamoodi külm, võibolla nemad lihtsalt rohkem harjunud sellega. Usun, et "talvevarustuse varumine" pole mingi mukikaki, sõjalise operatsiooni puhul oleks lihtsalt pidanud sellega arvestama ja juba varakult selle heaks midagi tegema.
2) Täid on ikka sellest, et oldi kasimata ja kasutati tsiviidelt saadud täitanud riideid. venelastel oli samamoodi ju täi tagumikus kinni. Kui sa räägid, et vapper sõdur ei saanud välja puhata lahingust ja rännakust, meenutab see jutt pigem koolimatka, kus õpetaja peab kindel olema, et jutsid puhata saaksid ja vaatamisväärsused külastatud. Sõda on koht, kus on tegemist pideva eneseületusega, kes hakkama ei saa on nõrk!
3) Pori. Liigsed lootused olid pandud mehhaniseeritud üksustele. Spioonipoiss oleks võinud elada ühe aastaringi Venemaal ja anda aru, kuidas teede olukord ikka on kevadel/suvel/sügisel. Samamoodi nagu nõukogude põllumajandusel, oli ka saksa armeel 4 vaenlast: kevad, sügis, suvi ja talv.
Teid vist väga palju polnudki. Kui varustusliinid liiga pikaks hakkasid venima, oleks pidanud uljaid tankiste veidi pidurdama. Venelased kasutasidki sõja algul mingi hetk selllist taktikat, et taganesid nii palju, et sakslased pidid lihtsalt kinni pidama ja varustust järgi ootama.
4) Vaieldamatult oli see üheks teguriks, mis aitas kaasa sakslaste võitmisele. Aga kunagi ei tea, mis oleks juhtunud ilma abita, oli ju neil endilgi väga tugev tööstusbaas nii siin kui sealpool Uuraleid.
Lõdva randme jutus ma kahtlen, võta gloobus ette ja vaata, törts maad on ikka tarvis ära vallutada.
) Ära unusta ivaneid, sõditi ikka SÕDURITEGA, inimestega, mitte puukujudega, kes samamoodi olid võimelised sõrme kõverdama ja labidat liigutama.
Võidu vastu räägib lisaks neile teguritele veel: arvuline/tehniline ülekaal, sõdimine enda maal, erinev tsiviliseerituse tase jne.
Tüüpiline lähenemine asjale: sakslased tegid nii ja niipalju vigu, et poleks saanud sõda võita. Suur viga oli vastase alahindamine/ enda ülehindamine.
Tagantjärele tarkus on täpisteadus.
Ei näe mõtet saksa armee liigses ülistamises
Keep it real!
Ülioptimistlik lähenemine asjale
1) Venelastel oli samamoodi külm, võibolla nemad lihtsalt rohkem harjunud sellega. Usun, et "talvevarustuse varumine" pole mingi mukikaki, sõjalise operatsiooni puhul oleks lihtsalt pidanud sellega arvestama ja juba varakult selle heaks midagi tegema.
2) Täid on ikka sellest, et oldi kasimata ja kasutati tsiviidelt saadud täitanud riideid. venelastel oli samamoodi ju täi tagumikus kinni. Kui sa räägid, et vapper sõdur ei saanud välja puhata lahingust ja rännakust, meenutab see jutt pigem koolimatka, kus õpetaja peab kindel olema, et jutsid puhata saaksid ja vaatamisväärsused külastatud. Sõda on koht, kus on tegemist pideva eneseületusega, kes hakkama ei saa on nõrk!
3) Pori. Liigsed lootused olid pandud mehhaniseeritud üksustele. Spioonipoiss oleks võinud elada ühe aastaringi Venemaal ja anda aru, kuidas teede olukord ikka on kevadel/suvel/sügisel. Samamoodi nagu nõukogude põllumajandusel, oli ka saksa armeel 4 vaenlast: kevad, sügis, suvi ja talv.
Teid vist väga palju polnudki. Kui varustusliinid liiga pikaks hakkasid venima, oleks pidanud uljaid tankiste veidi pidurdama. Venelased kasutasidki sõja algul mingi hetk selllist taktikat, et taganesid nii palju, et sakslased pidid lihtsalt kinni pidama ja varustust järgi ootama.
4) Vaieldamatult oli see üheks teguriks, mis aitas kaasa sakslaste võitmisele. Aga kunagi ei tea, mis oleks juhtunud ilma abita, oli ju neil endilgi väga tugev tööstusbaas nii siin kui sealpool Uuraleid.
Lõdva randme jutus ma kahtlen, võta gloobus ette ja vaata, törts maad on ikka tarvis ära vallutada.
) Ära unusta ivaneid, sõditi ikka SÕDURITEGA, inimestega, mitte puukujudega, kes samamoodi olid võimelised sõrme kõverdama ja labidat liigutama.
Võidu vastu räägib lisaks neile teguritele veel: arvuline/tehniline ülekaal, sõdimine enda maal, erinev tsiviliseerituse tase jne.
Tüüpiline lähenemine asjale: sakslased tegid nii ja niipalju vigu, et poleks saanud sõda võita. Suur viga oli vastase alahindamine/ enda ülehindamine.
Tagantjärele tarkus on täpisteadus.
Ei näe mõtet saksa armee liigses ülistamises
Keep it real!
Kui on probleem, tõmba lõuga
-
Hohenstaufen
- Uudistaja
- Postitusi: 16
- Liitunud: 20 Okt, 2005 11:01
- Kontakt:
Speedsta
Ehk jätaks eestimaises foorumis need väljamaised sõnad nagu to ja keep it real.Kuna loen end isamaalaseks,siis on väljamaised sõnad minu jaoks solvavad.Väga hästi saab ennast väljendada ka emakeeles
Aga see selleks.
Sel juhul on mul hea meel,et sain sind valgustada.
Eneseületus ei puutu asjasse.Väljapuhkamata inimene ei suuda kuigi kaua tulemuslikult võidelda.1941.aastal päevas kümneid kilomeetreid maha marssinud sakslase kurnasid need neetud iivanide täid täielikult läbi.
Ah et teid Venemaal polnudki Või nii,seda ma ei teadnudki,et Venemaal teid polnud. 
Ehk jätaks eestimaises foorumis need väljamaised sõnad nagu to ja keep it real.Kuna loen end isamaalaseks,siis on väljamaised sõnad minu jaoks solvavad.Väga hästi saab ennast väljendada ka emakeeles
Aga see selleks.Mis asja??Vahe oligi selles,et venelastel olid talveriided ja sakslastel neid polnud.Või sa arvasid,et venelased kakerdasid ka suvevormis1) Venelastel oli samamoodi külm, võibolla nemad lihtsalt rohkem harjunud sellega. Usun, et "talvevarustuse varumine" pole mingi mukikaki, sõjalise operatsiooni puhul oleks lihtsalt pidanud sellega arvestama ja juba varakult selle heaks midagi tegema.
Sel juhul on mul hea meel,et sain sind valgustada.2) Täid on ikka sellest, et oldi kasimata ja kasutati tsiviidelt saadud täitanud riideid. venelastel oli samamoodi ju täi tagumikus kinni. Kui sa räägid, et vapper sõdur ei saanud välja puhata lahingust ja rännakust, meenutab see jutt pigem koolimatka, kus õpetaja peab kindel olema, et jutsid puhata saaksid ja vaatamisväärsused külastatud. Sõda on koht, kus on tegemist pideva eneseületusega, kes hakkama ei saa on nõrk!
Eneseületus ei puutu asjasse.Väljapuhkamata inimene ei suuda kuigi kaua tulemuslikult võidelda.1941.aastal päevas kümneid kilomeetreid maha marssinud sakslase kurnasid need neetud iivanide täid täielikult läbi.
Pori. Liigsed lootused olid pandud mehhaniseeritud üksustele. Spioonipoiss oleks võinud elada ühe aastaringi Venemaal ja anda aru, kuidas teede olukord ikka on kevadel/suvel/sügisel. Samamoodi nagu nõukogude põllumajandusel, oli ka saksa armeel 4 vaenlast: kevad, sügis, suvi ja talv.
Teid vist väga palju polnudki. Kui varustusliinid liiga pikaks hakkasid venima, oleks pidanud uljaid tankiste veidi pidurdama. Venelased kasutasidki sõja algul mingi hetk selllist taktikat, et taganesid nii palju, et sakslased pidid lihtsalt kinni pidama ja varustust järgi ootama.
Ah et teid Venemaal polnudki
Või nii,seda ma ei teadnudki,et Venemaal teid polnud. Sieg Heil!
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
-
Hohenstaufen
- Uudistaja
- Postitusi: 16
- Liitunud: 20 Okt, 2005 11:01
- Kontakt:
Kuna pean end vägagi erudeerituks,siis ei pea teiste "erudeeritud liikmete" hinnagut vajalikuks.Ega millegi ülistamine tee inimest kohe lolliks.Nt SS üks parimaid ohvitsere,Leon Marie Ignace Degrelle kirjutas ka sakslastest ülivõrdes,kuid see ei tee teda selles vallas ignorandiks.Vastupidi,me peame ju tda geeniuseks.Teemasse mittepuutuvalt tahtsin veelkord üle korrata, et sa ülistad liiga palju ühte ja alahindad teist.
Võibolla raatsib mõni foorumi väga erudeeritud liikmetest anda oma hinnangu Sinu esitatud 4-le punktile
Sieg Heil!
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
-
Hohenstaufen
- Uudistaja
- Postitusi: 16
- Liitunud: 20 Okt, 2005 11:01
- Kontakt:
Peaks veel lisama ka selle,et pidevalt kahel rindel sõdimine kulutas jõudsalt Suur-Saksamaa ressursse.Venelastel oli kukimuki,neil oli teada,et japsid ei ründa selja tagant.Oleks vapper Saksamaa saanud saata Aafrika mehed eesotsas Rommeliga Venemaale,oi oi oi,siis ma ei tea,mis oleks Venemaast saanud.Rommel oma hiilgava strateegiaga oleks kindlasti midagi nupukat välja mõelnud,kuidas Venemaa põlvini suruda ja selle kaardimaja jalaga kokku lüüa.
Sieg Heil!
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
Mu isamaa,mu õnn ja rõõm...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist