3. leht 8-st

Postitatud: 20 Apr, 2006 17:49
Postitas uusmario

Postitatud: 20 Apr, 2006 23:10
Postitas denis23
Peab kindlasti tunnistada, et kõikidest väeliikidest, näitas ennast Nõukogude merevägi kõige nõrgemalt. Nii et eriti põhjusi uhkustamiseks nagu pole. Kui rääkida konkreetselt Balti Laevastikust siis muidugi tuleb mainida ka see, et laevastik jäi sisuliselt Kroonilinna ning Neeva suudme sisse kinni, mis just pani paika selle edasise saatuse.

Ning 1944 aastal peale pidevaid pommitamisi ei olnud laevastik üldse võimeline oma ülesanded täitma.
Üldiselt, vaatamata suurele laevade arvule, ei olnud ükski NLiidu laevastikutest n.ö. sügavmerelaevastikuks, vaid kujutasid ennast kitsa suunitlusega instrumendi konkreetsete ülesannete täitmiseks.
Siiski, konkreetselt, peaks ütlema et üht teist Balti laevastikule ka õnnestus:
1. eelkõige hindamatu panus Leningradi kaitsesse laevasuurtükkidega.
2. siis siiski lasti mõni vaenlase laev ka põhja. Näiteks, suurtest laevadest on Niobe, Väinemuinen (või Ilmarinen, ei mäleta), Gustloff,Stoiben, Goya jne.
3. Siin on näiteks 51-MTAP uputatud laevade nimekiri, nende hulgas on näiteks Moero (olgu et see on natukene, umbes 3 korda ülespuhutud kuid siiski muljetavaldav)
http://www.bellabs.ru/51/Analysis/Ships.html
Teiselt poolt, Sõrve ning Kuura kotis on kuni 1945 veebruarini toetasid sakslasi nende rasked riistlejad ning vastaspool ei suutnud midagi teha.

Nii et pähe tuhka raputada vast ei tasu, eks aga uhkustamiseks ka suuri põhjusi polnud. Siiski, paistab et üht teist suudeti teha. Allvelaevade tegevusest on vist teada, kanti tohutud kaotused aga samuti lasti põhja ka üht-teist. Kui laevastikuks lugeda ka merelennuväe siis isegi üht-teist-kolmandat. Rannakindlused näitasid ennast üldse kõige paremalt poolelt,
ei ole liialduseks öelda et ilma merekindlusteta oleks Leningrad langenud 1941 sügisel. Ka väikesed laevad tegid oma töö.
Muidugi siinkohal minul tekib küsimus mida tegid suured laevad alates hävitajatest ning kuni lahingulaevadeni välja. Ning küsimus täiesti õigustatud.
Need keda huvitab Tallinnast evakueerimine 1941 aastal soovitaks Bunichi raamatud WC-sse visata (samasse kohta koos Mart Laari teosega) ning osta tõesti hea ning professionaalse raamatu "Трагедии Балтийского Моря" autoriks on Platonov, ning müügis Apollos, 155 EEK.
Kui vaadata kui palju laevu kaotati ning kui palju need seal kokku oli:
Riistleja 0/1
Liiderid 0/2
Hävitajad 5/10
Eskordilaevad 3/9
Allvelaevad 2/11
Gunship 2/3
minitraalerid 0/10
abitraalerid 2/18
elektrimagnet. traalerid 0/3
traalkaatrid 0/26
torpeedokaatrid 1/14
MO kaatrid 2/25
transpordid 32/75 (43%)
Kokku hukkus umbes 11 000 inimest 28 000. Kokku hukkus 50 laeva, alust ning ujuvvahendit, neist 45 miinidel.

Mõnes mõttes võib öelda ka seda et 1944-45 aastal rollid muutusid ning sama moodi kaotasid sakslased mitukümmend tuhat inimest baltikumist, nende hulgast Gustloff, Stoyben, Goya jne.

Mis puudutab Gustloffi siis mina ei arva et selle põhjalaskmine olnud vastuolus kehtivate sõjaseadustega ning eetikanormidega. Selleks hetkeks ei olnud see isegi teoreetiliselt laatsareetlaev. Gustloff oli relvastatud, selle pardal olid sõjaväelased, ta liikus konvoiorderi sees. Sellega, ei ole seda võimalik liigitada mingiks muuks kui seaduslikuks sõjasaagiks. Ning põgenikulaev on midagi CNN sõnavarast pärit. Alus muutub sõjalaevaks peale seda kui sellel on paigaldatud kas või üks kuulipilduja. Gustloffil oli mitu kahuri peal. Ka relvastamatut alust võib lasta, piisab sellest kui ta on vaenlase lipu all. Võib lasta ka teiste riikide laevu kui need asuvad sõjategevuse piirkonnas (see ei ole lubatud, kuid seda ei peeta kuritegelikuks tegevuseks). Kahjuks nii see on. See et tsiviilid hukkusid on muidugi kahetsusväärne, kuid see on tsiviilisikute probleem kui need asuvad sõjalaeva pardal (see on jälle küüniline aga nii see ka on). Üldiselt arvan et peale seda kui see sama Marinesko veetis 3 aastat blokaadi Leningradis kus sai pommitamisest, naljast ning külmast surma miljon tsiviile, ei usu et tal olid mingid südamepiinad tehtu suhtes.
Sama moodi lasid sakslased põhja kümned nõukogude laeva, kus on sama moodi olnud nii põgenikud kui ka haavatud.
See kuidas propagand seda võidu on ette söödud on muidugi porno. Aga tol ajal, ehk 1944 oli see suur võit.
Muidu tekivad topeltstandartid: kui 1941 lastakse põhja venelasi, siis see on sõjatranspordid ning sakslaste võit. Kui 1944 lastakse põhja sakslasi siis need on põgenikulaevad ning see on venelaste sooritatud mõrv.
Üldiselt, minul on teada ainult üks juhtum,millal üritati n.ö. taotleda laevale gospitaallaeva staatuse. See oli 1941 aastal Libava evakueerimisel. Laevale joonistati punased ristid, sakslastele teavitati selle liikumise marsruut ja aeg, sakslased andsid dobroo ...ning lasti laeva põhja. See on vist ka Nürnbergis olnud keiss. Peale seda hakkas töötama põhimõtte "sunk them all" ning lasti põhimõtteliselt kõik ja kõike.

Postitatud: 21 Apr, 2006 0:01
Postitas MadMan
vahel on üsna õudne lugeda eesti keelt kõnelevate vene päritolu inimeste mõtteavaldusi ja hea on, et ma vene keelt nii palju ei tönka, et RUS delfi mölast midagi aru saaks. Nõukogude Venemaa oli agressor ja täpselt samasugune sõjakurjategija nagu natsi-Saksamaa. Sanitaarlaevu on põhja lastud enne ja pärast Gustloffi, kuid ükski riik ei pea seda mingiks uhkuseasjaks ega õigusta asja mingite kuulipildujate olemasoluga. Inglased ntx konvoeerisid põhjalaskmise asemel punast risti kandvad Itaalia laevad Maltale ja kontrollisid üle. Leningradi blokaadi "kangelaslikkus" on venelaste müüt - selle asemel, et mingi sakslaste jaoks ebaoluline linnake evakueerida ja säästa linna hävingust, mängiti seal kangelast ja lasti tuhanded tsiviilelanikud nälga surra.

Postitatud: 21 Apr, 2006 0:18
Postitas uusmario
See ei olnud strateegilises mõttes tähtsusetu koht, kindlasti oleks sakslased leidnud seal konutavatele üksustele ka paremat rakendust.Rääkimata sealsest suurest sadamast ja ka tööstus ettevõtedest

Postitatud: 21 Apr, 2006 7:02
Postitas denis23
vahel on üsna õudne lugeda eesti keelt kõnelevate vene päritolu inimeste mõtteavaldusi ja hea on, et ma vene keelt nii palju ei tönka, et RUS delfi mölast midagi aru saaks.
ega mina ei sunni kedagit lugema minu mõtteavaldusi, ega pea õuduses elama :idea:
Nõukogude Venemaa oli agressor ja täpselt samasugune sõjakurjategija nagu natsi-Saksamaa. Sanitaarlaevu on põhja lastud enne ja pärast Gustloffi, kuid ükski riik ei pea seda mingiks uhkuseasjaks ega õigusta asja mingite kuulipildujate olemasoluga
Rõhutan veel poolt et Gustloff ei olnud ei sanitaarlaev ega põgenikulaev. Teoreetiliselt selle staatuse omamiseks peaks ta olema:
- ilma ühtegi relvata pardal
- ilma ühtegi sõjaväelaseta pardal
- selle marsruut ja aeg peaks olema kooskõlastatud vastaspoolega
- ümberringi ei saa olla ühtegi sõjalaeva.
Kõik need neli asja oli rikutud, tegemist on olnud tavalise sõjatransordiga, mida osapooled lasti põhja tuhandete kaupa. Tsiviilisikute hukkumist võib pidada kahetsusväärseks ning hilisema vene propagandamöla taunimisväärseks.
Inglased ntx konvoeerisid põhjalaskmise asemel punast risti kandvad Itaalia laevad Maltale ja kontrollisid üle
Just nii asjad käivadki. Esimene ja viimane katse Balti merel 1941 aastal niimoodi kannet teha lõppes sellega et laev lasti põhja Luftwaffe poolt peale kõike kooskõlastuste hankimist.
Leningradi blokaadi "kangelaslikkus" on venelaste müüt - selle asemel, et mingi sakslaste jaoks ebaoluline linnake evakueerida ja säästa linna hävingust, mängiti seal kangelast ja lasti tuhanded tsiviilelanikud nälga surra.

Mis puudutab Leningradi blokaadi, siis viimane avaldus on tüüpiline revisionistide väide, kes üritavad näidata Nazi ohvridena ning rõhutada liitlaste kuritegevusele. Kuna Eestis revisionism (tõepoolest ida suunas rohkem) on osa ametlikust poliitikast, siis võiks sellist avaldust oodata.
Tegelikult, sõjaliselt oli Leningrad, sama moodi kui Moskva, Kiev või Stalingrad strateegiliselt ülitähtis punkt. Selle mahajätmine tähendaks kahe rinne (Leningradi ja Volhovi) kokku varisemist, NLiidu suurema sõjalaevastiku hävimist ning samasugust sakslaste pealetungi itta nagu toimus lõunas 1942 aastal.Piiterist loode poole ei olnud venelastel mingeid tugipunkte. See oli muuhulgas põhjus, miks Volhovi rinne ei saanud enda poolt blokaadi lahti murda . Igaüks võib vaadata kaardi; . Oleks Piiter langenud, oleks kogu rinne lihtsalt haihtunud. Järgmine samm oleks Murmanski suunduva raudtee äralõikamine koos kogu Lend-Leasi vooga. Järgmine oleks Murmanski langus ning siis blokaadis oleks mitte Piiter vaid kogu NLiit ja "doroga zhizni" oleks mitte Laagoga piirkonnas vaid Iraan-Bakuu maantee...koos kõikide tagantjärjedega
Vahetult Piiteri ümber oli umbes 200 000 võitlejat kes oleksid määratud surma või vangi. Lisaks sellele asus Piiteris enne sõda umbes 20% NLiidu kogu kaitsetööstusest. Ka sakslased hoidsid seal suuri jõude. Lisaks kõigele mainin, et Piiterist siiski jõuti evakueerida päris palju inimest, eelkõige lapsi, kokku üle miljonit, läbi seda sama Дорогу Жизни ehk Laadoga järve jäätee mida sakslased ja soomlased pommitasid kolme aasta jooksul.
Ning viimaks ma soovitaks uurida mis olid Hitleri tagasihoidlikud plaanid Moskva ja Leningradi linnade saatuse osas.
Aga mõttekäigust ma saan aru. Et kõikides hukkunud tsiviilisikute surmast on süüdi kuritegelik nõukogude võim, kes jätkas oma mõtetut võitlust võiduka saksa armee vastu. Et kui Stalin oleks 22.06.1941 teinud kõne:
"Братыа ы сестры. Наша борба праыграна. Сапратывление безпалезна. Пэрэд лыцом вэлыкой гырманской армии и ие фюрыра прызнаю наше паражэные" :lol: ning kapituleerunud siis ilmselt NLiidu elanikkonna kaotused oleks piirdunud mõne miljoni maha lastud juudiga ning iga aasta oleks veel külmunud ning nälga surnud paar miljonit alaminimest, aga selle asemel jätkati oma mõtetut võitlust ning sellega kõik hukkunud inimesed jäävad stalini kuritegeliku reziimi hingele.
Ning siis võiks kuskil Mongoolias pagulusvalitsuse ka teha.

Postitatud: 21 Apr, 2006 7:15
Postitas Sasha
deniss:
+100!

Postitatud: 21 Apr, 2006 8:38
Postitas kari lumppio
Tere!

Denis: "...Дорогу Жизни ehk Laadoga järve jäätee mida sakslased ja soomlased pommitasid kolme aasta jooksul. "

Minu teada soomlased jääteed EI pommitanud kunagi. Samuti oli Leningradi linn Soome õhuväele lennukeelutsoon (Mannerheimi käsk).

Sooviksin et Denis oma väite toeks tooks mõne fakti mida saa ka kontrollida. Soome õhuväe kohta on see kerge teostada kui kuupäev ning aeg on käes (isegi umbkaudselt). See et lennuk saabus Soome suunalt ei veel tähenda et küsimuses oli Soome lennuk.

Venelasele vist polnud/pole vahet kas soomlane või sakslane. Mulle aga on.

Kari

Postitatud: 21 Apr, 2006 8:51
Postitas Kapten Trumm
See "professionaalne ja korrektne" kirjandus, millest denis23 oma kadunud laevu üles loeb, on mitte "Mart Laari prahist parem" vaid tüüpiline punavene vassimine

Ristleja klassi laevu oli 22.06.1941 seisuga PBL-s kokku neli, mitte kaks.

Neist kaks olid enam-vähem samatüübilised Kirov ja Maksim Gorki, millest viimane lendas juulis miini otsa, veeti Leningrad ja kopsiti seal sõja jooksul enam-vähem sõidukorda. Kirov oli sõidukorras ja ujuv kogu aeg, v.a 1942 pommitamisel.

Kolmas sõidukõlbulik ja tulistamisvõimeline ristleja oli Aurora, mis seisis Oraniebaumis ja millelt juulis-augustis võeti maha kahurid Varesmäe patareide ja Peipsi flotilli jaoks.

Aurora uputati sakslaste suurtükitulega alles hiljem sügisel.

Neljas ristleja oli Petropavlovsk-tüüpi raskeristleja (ex-Lützow), mis seisis pooleldi valmis ehitatuna ja mida kasutati patareina. Ilmselt sai ka tümitada.

Vot nii, "ajaloolane Denis" :!:

Postitatud: 21 Apr, 2006 8:54
Postitas Kapten Trumm
Kapten Trumm kirjutas:See "professionaalne ja korrektne" kirjandus, millest denis23 oma kadunud laevu üles loeb, on mitte "Mart Laari prahist parem" vaid tüüpiline punavene vassimine

Ristleja klassi laevu oli 22.06.1941 seisuga PBL-s kokku neli, mitte kaks.

Neist kaks olid enam-vähem samatüübilised Kirov ja Maksim Gorki, millest viimane lendas juulis miini otsa, veeti Leningrad ja kopsiti seal sõja jooksul enam-vähem sõidukorda. Kirov oli sõidukorras ja ujuv kogu aeg, v.a 1942 pommitamisel.

Kolmas sõidukõlbulik ja tulistamisvõimeline ristleja oli Aurora, mis seisis Oraniebaumis ja millelt juulis-augustis võeti maha kahurid Varesmäe patareide ja Peipsi flotilli jaoks.

Aurora uputati sakslaste suurtükitulega alles hiljem sügisel.

Neljas ristleja oli Petropavlovsk-tüüpi raskeristleja (ex-Lützow), mis seisis pooleldi valmis ehitatuna ja mida kasutati patareina. Ilmselt sai ka tümitada.

Vot nii, "ajaloolane Denis" :!:
PS. Huvitav tõsiasi on, et Leningradi blokaadi ajast räägivad punased raamatud kui julmast tulistamisest ja pommitamisest. Tegelikkuses vastasid venelased igale sakslaste mürsule 250 mürsuga, ajalooliselt kontrollitud fakt. Kes keda jubedalt tulistas?

Postitatud: 21 Apr, 2006 9:08
Postitas MadMan
õudus seisneb ntx selles:
Man 21.07.2004 | 04:26
e-mail: bad.angel@email.ee сайт:
ICQ: город:
Very informative site with lot of pictures and text. Keep up the good work!

PS But leave history to historians http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Finland
Viipuri was not "liberated", but occupied.



Oleg 24.07.2004 | 02:18
e-mail: сайт:
icq: город:
Vyborg, as a Russian city, was liberated. The city was under Finnish occupation from 1918 to 1940. At all other times in its history it was either Russian or Swedish. But I agree, history should be left to historians, not to nationalist agitators. ;)



Man 10.11.2004 | 12:15
e-mail: bad.angel@email.ee сайт:
icq: город:
I disagree - Karelia and Viipuri have always been part on Finland. Or - Do You want to say that Kцnigsberg is an ancient part of Russia, too?



message №182 Add comment
Suured ja kurjad Soome okupandid võtsid väikeselt Venemaalt ära põlise Vene linna. :lol:
50 a. tambitud nõukogude ajalookäsitlus on venelaste arvates ainuõige ja kõik muu on revisjonism? Rüüstav ja vägistav natside bande tungis vaesele N-Liidule kallale just siis, kui N-Liit tahtis pimedas keskkajas piinlevatele Lääne-Euroopa riikidele eksportida oma põhitoodet - õnnistavat kommunismi.

Postitatud: 21 Apr, 2006 10:03
Postitas uusmario
PS. Huvitav tõsiasi on, et Leningradi blokaadi ajast räägivad punased raamatud kui julmast tulistamisest ja pommitamisest. Tegelikkuses vastasid venelased igale sakslaste mürsule 250 mürsuga, ajalooliselt kontrollitud fakt. Kes keda jubedalt tulistas?
Erinevalt lennukite/tankide tehniliste andmete võrrdlemisest, ei saa pommitamise julmust määrata arvuliselt (mida rohkem seda julmem).Mitmest mürsust algab siis julm pommitamine?Pigem pommitasid mõlemad teineteist päris julmalt.

Postitatud: 21 Apr, 2006 10:04
Postitas andrus
ma ju hoiatasin sind, kas juba läks meelest ?
Kapten Trumm kirjutas:Ristleja klassi laevu oli 22.06.1941 seisuga PBL-s kokku neli, mitte kaks.
Neist kaks olid enam-vähem samatüübilised Kirov ja Maksim Gorki, millest viimane lendas juulis miini otsa
23.juuni, tõke "Apolda"
Kolmas sõidukõlbulik ja tulistamisvõimeline ristleja oli Aurora
aurora oli ammu juba õppelaev, laevadega pole nii, et kui kunagi oled ristleja, siis jääd kuni hukkumiseni ristlejaks.
Neljas ristleja oli Petropavlovsk-tüüpi raskeristleja (ex-Lützow), mis seisis pooleldi valmis ehitatuna ja mida kasutati patareina. Ilmselt sai ka tümitada.
aga kuhu jäi illuminaatorite kaudu uppumine ? ;) imelik, miks sa veel ellingutel ehitusel olevad lahingulaevu ei ole ära toonud ja siis imestanud, miks nsvl 1941.a. kieli ei vallutanud dessandiga.
Vot nii, "ajaloolane Denis" :!:
pada sõimab katelt, aga 2 ristleja koha pealt oli denissil õigus.

ps. väike vihje, sakslased nimetasid martit minenkreuzer, siit saad omale 5-da ristleja :)

Postitatud: 21 Apr, 2006 10:15
Postitas Kapten Trumm
uusmario kirjutas:
PS. Huvitav tõsiasi on, et Leningradi blokaadi ajast räägivad punased raamatud kui julmast tulistamisest ja pommitamisest. Tegelikkuses vastasid venelased igale sakslaste mürsule 250 mürsuga, ajalooliselt kontrollitud fakt. Kes keda jubedalt tulistas?
Erinevalt lennukite/tankide tehniliste andmete võrrdlemisest, ei saa pommitamise julmust määrata arvuliselt (mida rohkem seda julmem).Mitmest mürsust algab siis julm pommitamine?Pigem pommitasid mõlemad teineteist päris julmalt.
Ilmset võttes aluseks suurtükkide kaliibri ja kummagi vastase poolt tulistatava maa-ala, siis selgelt said sakslased rohkem.

Suured sõjalaevad, rannapatareid jne olid valdavalt raskesuurtükid, üle 152 mm. Palju Wehrmahtil oli Leningradi all sellist kaliibrit?

Leningradi pindala on kui suur? Kui suur ala oli saksa rinde all? Kui teha natuke arvutusi, siis kardan, et mürsu/ruutmeetri suhtelt tuleb asi kaugelt hirmsam kui 250:1.

1941 sügisel viidi tankid ka Moskva alla, mida nad seal siis tulistasid huvitav? Ajasid 305 mm tulega jalaväerühmi taga...

Iseasi see, et see tulistamine võis olla kaunis suvalise täpsusega, nagu Tallinna kaitsmisel, kus lasti arutu kogus mürske, mis kedagi ei peatanud.

Postitatud: 21 Apr, 2006 10:16
Postitas MadMan
Petropavlovsk/Lützow
Aurora - laeva meenutav objekt Oranienbaumis, ristleja vaid nime poolest.

Postitatud: 21 Apr, 2006 10:28
Postitas Kapten Trumm
Me võime laevade tüüpidega ja muuga keerutada, aga fakt on see, et nõukaaegne kirjandus räägib Balti laevastiku puhul vaid kahest ristlejast. Üks on "õppelaev" ja teine "ujuvpatarei"

Õppelaev või mitte, 152 mm kahurite arvu poolest on Aurora tulejõult järgmine laev Kirovi ja Gorki järgi.

Inglaste suurlaevastik koosnes samuti enamikus WWI ajastu lahingulaevadest. Need ka õppelaevad?

Petropavlovski jutt andruse poolt on kahjuks sulle tüüpiline sofistika. Petropavlovsk oli lahingutegevuse ajaks ujuv, relvastatud ja tulistav. Polnud kuskil staaplil.

Lasti sakslaste poolt põhja. Ujuv ja lahingut pidav lõpuni välja ehitamata raskeristleja.

Kokku oli 4 ristleja klassi laeva, millest 2 uputati ja 1 sai raskeid vigastusi ja üks kergemaid vigastusi.

Milles ma eksisin? Andruse jutu järgi muutub ju iga üle 30-aastane laev kohe õppelaevaks ning iga liikumisvõimetu laev (sh masinaruumi tabamuse saanud ristleja) ujuvpatareiks, ning uputatud ristlejate hulka neid ei arvata :lol:

Õppelaev ei ole eraldiseisev laevaklass, vaid õppeks kasutatav sõjalaev, milleks on tavaliselt vanad sõjalaevad. See ei tee automaatselt kergeristlejat torpeedokaatriks.

Liikumisvõimetu raskeristleja on liikumisvõimetu raskeristleja, mitte ujuvpatarei.

PBL-l oli 1941

3 raskeristlejat, neist üks lõpetamata, kuid ujuv ja laskevõimeline. Need olid Kirov, Gorki ja Petropavlovsk. Kaks esimest tonnaazi järgi, kolmas tonnaazi ja peakaliibri järgi.
1 kergeristleja (Aurora), mis oli 22.06 täiesti merekõlbulik ja lahinguvõimeline ristleja, kuid vananenud ja kasutati õppelaevana.

Kokku uputasid sakslased 1 raskeristleja, tekitasid erinevaid vigastusi 2-le raskeristlejale ja uputasid 1 kergeristleja.

Kokku uputati 2 ja vigastati 2.