Postitatud: 20 Apr, 2006 17:49
Peab kindlasti tunnistada, et kõikidest väeliikidest, näitas ennast Nõukogude merevägi kõige nõrgemalt. Nii et eriti põhjusi uhkustamiseks nagu pole. Kui rääkida konkreetselt Balti Laevastikust siis muidugi tuleb mainida ka see, et laevastik jäi sisuliselt Kroonilinna ning Neeva suudme sisse kinni, mis just pani paika selle edasise saatuse.
Ning 1944 aastal peale pidevaid pommitamisi ei olnud laevastik üldse võimeline oma ülesanded täitma.
Üldiselt, vaatamata suurele laevade arvule, ei olnud ükski NLiidu laevastikutest n.ö. sügavmerelaevastikuks, vaid kujutasid ennast kitsa suunitlusega instrumendi konkreetsete ülesannete täitmiseks.
Siiski, konkreetselt, peaks ütlema et üht teist Balti laevastikule ka õnnestus:
1. eelkõige hindamatu panus Leningradi kaitsesse laevasuurtükkidega.
2. siis siiski lasti mõni vaenlase laev ka põhja. Näiteks, suurtest laevadest on Niobe, Väinemuinen (või Ilmarinen, ei mäleta), Gustloff,Stoiben, Goya jne.
3. Siin on näiteks 51-MTAP uputatud laevade nimekiri, nende hulgas on näiteks Moero (olgu et see on natukene, umbes 3 korda ülespuhutud kuid siiski muljetavaldav)
http://www.bellabs.ru/51/Analysis/Ships.html
Teiselt poolt, Sõrve ning Kuura kotis on kuni 1945 veebruarini toetasid sakslasi nende rasked riistlejad ning vastaspool ei suutnud midagi teha.
Nii et pähe tuhka raputada vast ei tasu, eks aga uhkustamiseks ka suuri põhjusi polnud. Siiski, paistab et üht teist suudeti teha. Allvelaevade tegevusest on vist teada, kanti tohutud kaotused aga samuti lasti põhja ka üht-teist. Kui laevastikuks lugeda ka merelennuväe siis isegi üht-teist-kolmandat. Rannakindlused näitasid ennast üldse kõige paremalt poolelt,
ei ole liialduseks öelda et ilma merekindlusteta oleks Leningrad langenud 1941 sügisel. Ka väikesed laevad tegid oma töö.
Muidugi siinkohal minul tekib küsimus mida tegid suured laevad alates hävitajatest ning kuni lahingulaevadeni välja. Ning küsimus täiesti õigustatud.
Need keda huvitab Tallinnast evakueerimine 1941 aastal soovitaks Bunichi raamatud WC-sse visata (samasse kohta koos Mart Laari teosega) ning osta tõesti hea ning professionaalse raamatu "Трагедии Балтийского Моря" autoriks on Platonov, ning müügis Apollos, 155 EEK.
Kui vaadata kui palju laevu kaotati ning kui palju need seal kokku oli:
Riistleja 0/1
Liiderid 0/2
Hävitajad 5/10
Eskordilaevad 3/9
Allvelaevad 2/11
Gunship 2/3
minitraalerid 0/10
abitraalerid 2/18
elektrimagnet. traalerid 0/3
traalkaatrid 0/26
torpeedokaatrid 1/14
MO kaatrid 2/25
transpordid 32/75 (43%)
Kokku hukkus umbes 11 000 inimest 28 000. Kokku hukkus 50 laeva, alust ning ujuvvahendit, neist 45 miinidel.
Mõnes mõttes võib öelda ka seda et 1944-45 aastal rollid muutusid ning sama moodi kaotasid sakslased mitukümmend tuhat inimest baltikumist, nende hulgast Gustloff, Stoyben, Goya jne.
Mis puudutab Gustloffi siis mina ei arva et selle põhjalaskmine olnud vastuolus kehtivate sõjaseadustega ning eetikanormidega. Selleks hetkeks ei olnud see isegi teoreetiliselt laatsareetlaev. Gustloff oli relvastatud, selle pardal olid sõjaväelased, ta liikus konvoiorderi sees. Sellega, ei ole seda võimalik liigitada mingiks muuks kui seaduslikuks sõjasaagiks. Ning põgenikulaev on midagi CNN sõnavarast pärit. Alus muutub sõjalaevaks peale seda kui sellel on paigaldatud kas või üks kuulipilduja. Gustloffil oli mitu kahuri peal. Ka relvastamatut alust võib lasta, piisab sellest kui ta on vaenlase lipu all. Võib lasta ka teiste riikide laevu kui need asuvad sõjategevuse piirkonnas (see ei ole lubatud, kuid seda ei peeta kuritegelikuks tegevuseks). Kahjuks nii see on. See et tsiviilid hukkusid on muidugi kahetsusväärne, kuid see on tsiviilisikute probleem kui need asuvad sõjalaeva pardal (see on jälle küüniline aga nii see ka on). Üldiselt arvan et peale seda kui see sama Marinesko veetis 3 aastat blokaadi Leningradis kus sai pommitamisest, naljast ning külmast surma miljon tsiviile, ei usu et tal olid mingid südamepiinad tehtu suhtes.
Sama moodi lasid sakslased põhja kümned nõukogude laeva, kus on sama moodi olnud nii põgenikud kui ka haavatud.
See kuidas propagand seda võidu on ette söödud on muidugi porno. Aga tol ajal, ehk 1944 oli see suur võit.
Muidu tekivad topeltstandartid: kui 1941 lastakse põhja venelasi, siis see on sõjatranspordid ning sakslaste võit. Kui 1944 lastakse põhja sakslasi siis need on põgenikulaevad ning see on venelaste sooritatud mõrv.
Üldiselt, minul on teada ainult üks juhtum,millal üritati n.ö. taotleda laevale gospitaallaeva staatuse. See oli 1941 aastal Libava evakueerimisel. Laevale joonistati punased ristid, sakslastele teavitati selle liikumise marsruut ja aeg, sakslased andsid dobroo ...ning lasti laeva põhja. See on vist ka Nürnbergis olnud keiss. Peale seda hakkas töötama põhimõtte "sunk them all" ning lasti põhimõtteliselt kõik ja kõike.