www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

II ms NL merevägi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=2438
1. leht 7-st

Autor:  villy.64 [ 22 Okt, 2005 21:27 ]
Teema pealkiri:  II ms NL merevägi

Väga palju on juttu olnud II ms maavägede lahingutest. Ehk oskab keegi rääkida midagi lähemalt Punalipulise Balti Laevastiku saavutustest sel ajal. St kas ta sõja hilisemas käigus ka osa võttis,kui kaugel käis,oli tal võite/kaotusi.

Autor:  uusmario [ 22 Okt, 2005 22:19 ]
Teema pealkiri: 

Suurema osa ajast istusid Nõukogude sõjalaevad Kroonlinnas blokeeritult (miiniväljad, ja allveevõrk)Peale vaherahu(rahu) Soomega kui Soome poolsed miiniväljad traaliti ja allveevõrk lammutati, tegutsesid Läänemerel Vene allveelaevad mis ründasid Saksa evakueerumis laevastiku Danzigist uputades näiteks Wilhelm Gustloffi,Goya ja Staubeni.Wilhelm Gustloffi uputamine on seniajani üks suurimaid mereõnnetusi üldse kus hukkus 7700inimest arvatavasti rohkemgi kuni 9000inimest ,selle laeva uputas vene allveelaev s-13 kömandör Alexander Marinesko juhtimisel,üldse hukkus kolme laeva uputamisel arvatavasti kuni 15000 inimese,muide ka Staubeni uputamise(3000-3500 hukkunut)"au" langes Marineskole.Mis tegi tast edukama allveelaeva komandöri Nõukogude Liidus(42 000 BRT),ning ka suurima meremõrtsuka,mitte ükski allveelaeva kömandor enne ega pärast teda pole uputanud nii palju inimesi,väidetavalt jõi Marinesko ennast 25.11. 1963 aastal ennast surnuks,Nõukogude liidu kangelaseks sai ta 1990aastal postuumselt.Sellega minu teada lõppebki Nõukogude laevastiku kangelas teod,kui katastroofiline taganemine Tallinnast ja Hankost Kroonlinna välja arvata

Autor:  A4 [ 23 Okt, 2005 0:57 ]
Teema pealkiri: 

Enne Saksa-Nõukogude sõja algust valmistus punalipuline Balti laevastik, nagu ka kogu Punaarmee pealetungisõjaks vaenlase territooriumil, mitte aga taganemiseks või kaitsesõjaks. Sellest tulenes ka kõikide sõjaeelsete plaanide vastu taevast lendamine.

Balti laevastik valmistus eelkõige tegutsema Läänemere lääneosas kaubalaevade vastu, mis vedasid rauamaaki Rootsist Saksamaale, samuti ilmselt ka väljatungiks kitsast Balti merest Atlandi ookeanile.

Kaitsesõjas polnud Balti laevastikul Läänemere kitsas ja madals idaosas aga suurt midagi teha. Seetõttu pole Balti laevastikul ette näidata ka erilisi saavutusi. Samas ei ole erilisi saavutusi ette näidata ka Läänemeres tegutsenud Saksa laevastikul, kui välja arvata suur edu suure hulga Nõukogude laevade uputamine viimase taganemisel Kroonlinna.

Pärast seda tõmbasid sakslased Soome lahe suudme allveelaevavõrkude ja miinidega kinni, Balti laevastik istus rahulikult Kroonlinnas ja Leningradis ja ega ka sakslastel eriti enam Läänemerel teha ei olnud.

Autor:  hugo1 [ 23 Okt, 2005 9:20 ]
Teema pealkiri: 

Tsiteeri:
Pärast seda tõmbasid sakslased Soome lahe suudme allveelaevavõrkude ja miinidega kinni, Balti laevastik istus rahulikult Kroonlinnas ja Leningradis ja ega ka sakslastel eriti enam Läänemerel teha ei olnud.


Sama oleks võinud teha ka eestlased 1939a.

Autor:  Prinz Eugen [ 23 Okt, 2005 12:12 ]
Teema pealkiri: 

Saksa laevastik rakendas 1941.a Läänemeres väga väikseid jõude, seetõttu ka erilisi saavutusi ei olnud.
1942-44 suvi oli kindlasti suurepäraseks saavutuseks vene allveelaevadele tee sulgemine ja oma laevateede ohutuna hoidmine.
1944-45 rakendasid sakslased juba suuremaid jõude ja toetasid tugevalt oma maavägede tegevust (nt Saaremaal, Läti rannikul, Ida-Preisimaal).
Üheks Saksa laevastiku suuremaks saavutuseks (peale Norra kampaania)loetakse 2,5 miljoni inimese väikeste kllaotustega evakueerimist Baltikumist ja Ida-Preisimaalt.
Balti Punalaevastiku tegevus oli üsna haletsusväärne. Isikkoosseis saadeti maarindele Leningradi kaitsma, laevu kasutati sadamas ujuvpatareidena.
Allveelaevad kandsid suuri kaotusi ja uputasid minimaalselt kaubalaevu (sõjalaevu mitte ühtki).
1944-45 kasutati ainult väikseid laevu - peale allveelaevade veel kaatreid ja abisuurtükipaate (samuti kesiste tulemustega).
Tegelikult õnnestus venelastel 1944.a sügisel Kroonlinna sopist välja pääseda ainult tänu soomlaste abile, kes kohustusid seda tegema vastavalt vaherahulepingule - st võimaldasid kasutada oma miinivabu laevateid, oma sadamaid ja infrastruktuuri, oma lootse jms.

Autor:  paharet [ 23 Okt, 2005 12:35 ]
Teema pealkiri: 

Balti laevastiku tegevusest ja kaotustest saab lugeda Mati Õuna raamatutest "Võitlused Läänemerel, suvi 1941" ; "Võitlused Läänemerel, sügis 1941 ja 1942. aasta".

Autor:  Mathias Lutz [ 23 Okt, 2005 16:05 ]
Teema pealkiri: 

Mati Õuna raamatud on asjalikud.Tänu neile 41 -se aasta Tallinna evakueerumise andmetele sain ka jälile oma vanaisa juhitud laeva M/S Atta lõpust.Viimane kiri mis on kodustele Saaremaale jõudnud on 8.aug.41.Siin on ka kirjas aadress,kuhu vastus saata.KBF Voenno-morskoje p/o 1002.96.O.A.D.Motornõi parusnik Ata.(jutt muidugi kirillitsas).
Ja Mati Õuna raamatust:28-29 aug.1941 Soome vahikaatri VMV-17 poolt uputatud Kalbadagrund`i lähedal.Kapteni kohta andmed puuduvad.Laevalt pääses ka üks Muhumaa mees,kes sellest reisist ka kodustele rääkis.Väike laev hoidudes miiniväljadest,sattus hoopis Soome ranniku lähedal torpeedo ette.Kuna laevadesse paigutati juba sõja alguses punaväelasi ja meestel silma peal hoiti,siis Soome või Rootsi kargamine oli suht raske,kui mitte oma elu hinnaga.

Autor:  Kapten Trumm [ 23 Okt, 2005 17:45 ]
Teema pealkiri: 

Kõige rohkem nägid actionit ilmselt Barentsi merel ja Mustal merel.

Kuskilt olen kuulnud isegi (muinas)juttu, kuidas mingi vene allveelaev oli isegi Tirpitzile pihta saanud :roll:

Suuri merelahinguid NL vs Saksamaa ei olnud. Sakslased suuri laevu Läänemerel ja Mustal merel ei kasutanud.

Kui muinasjutte uskuda, siis üks edukamaid allveelaevu oli Lembit, kellegi Maitjashevitshi alluvuses tollal.

Autor:  andrus [ 23 Okt, 2005 19:20 ]
Teema pealkiri: 

A4 kirjutas:
Enne Saksa-Nõukogude sõja algust valmistus punalipuline Balti laevastik, nagu ka kogu Punaarmee pealetungisõjaks vaenlase territooriumil, mitte aga taganemiseks või kaitsesõjaks. Sellest tulenes ka kõikide sõjaeelsete plaanide vastu taevast lendamine.
äkki on olemas mõni mõnus viide "pealetungiplaanile" ? Ma ise otsin ka sõjamerelaevastiku rahvakomissari käskkirja 1941.a. veebruarist, mis oli sõja alguses jõus. Aga kuni selle leidmiseni olen veel arvamusel, et plaaniti sõdida 1ms malli järgi, istudes miinitõkete ja rannakaitsepatareide varjul, läänemerel tegutsemas allveelaevad ja lennukid. See plaan on ka loogiline, sest vähemalt paberi peal suutis saksa pealveelaevastik nõukogude pealveelaevastikule kindlasti tuupi teha.
Tsiteeri:
Samas ei ole erilisi saavutusi ette näidata ka Läänemeres tegutsenud Saksa laevastikul, kui välja arvata suur edu suure hulga Nõukogude laevade uputamine viimase taganemisel Kroonlinna.
mulle tundub, et suurem edu saatis seal lennuväge, mitte miinilaevu ja torpeedokaatreid.

Prinz Eugen kirjutas:
Allveelaevad kandsid suuri kaotusi ja uputasid minimaalselt kaubalaevu (sõjalaevu mitte ühtki).
esimesena kargab pähe U-144, mille SC-307 põhja lasi.

Kapten Trumm kirjutas:
Sakslased suuri laevu Läänemerel ja Mustal merel ei kasutanud.
1941.a. nn. "Baltenflotte" ja 1944.a. teisest poolest praktilised kõik suured laevad olid tegevad just Läänemerel

Autor:  Troll [ 23 Okt, 2005 19:56 ]
Teema pealkiri: 

andrus kirjutas:
Tsiteeri:
Samas ei ole erilisi saavutusi ette näidata ka Läänemeres tegutsenud Saksa laevastikul, kui välja arvata suur edu suure hulga Nõukogude laevade uputamine viimase taganemisel Kroonlinna.
mulle tundub, et suurem edu saatis seal lennuväge, mitte miinilaevu ja torpeedokaatreid.

Ehh?? Suurimaid kaotusi põgenevale Balti laevastikule põhjustasid siiski miinid (Juminda miinitõke), mis paigutati saksa ja soome laevadelt. Ja just tänu miiniväljale jäid NL-i laevad ööl vastu 29.aug. pimedal ajal paigale, mistõttu nad jäid järgmisel päeval lennuväe löögiulatusse. Peale selle olid paljud laevad, mis lennuväe poolt uputati, eelnevalt miinidelt vigastusi saanud.

Autor:  andrus [ 23 Okt, 2005 20:20 ]
Teema pealkiri: 

troll kirjutas:
Ehh?? Suurimaid kaotusi põgenevale Balti laevastikule põhjustasid siiski miinid (Juminda miinitõke), mis paigutati saksa ja soome laevadelt.
teema all 'balti laevastiku pagemine 1941a' minu viidatud 'sõjaajaloo ajakirja' artiklis väidetakse et: hukkus 90,5 protsenti transpordilaevadest, mis vedasid inimesi (19 21-st), millest 31,6 % (6 laeva) hukkusid miinidel ja 68,4% (13 laeva) langesid lennukipommide ohvriks. Vaevalt et muude laevaliikide kaasamine seda suhet väga teisele poole kaldu ajab.
Tsiteeri:
Ja just tänu miiniväljale jäid NL-i laevad ööl vastu 29.aug. pimedal ajal paigale, mistõttu nad jäid järgmisel päeval lennuväe löögiulatusse. Peale selle olid paljud laevad, mis lennuväe poolt uputati, eelnevalt miinidelt vigastusi saanud.
Pole kindel, et siin nii ühest vastust saab anda, näiteks Vironia sai esimese matsu just lennukilt ja sattus hiljem miinidele. Ankrupaiga valiku kohta pean platonovi raamatut veel korra lugema, enne kui midagi öelda oskan.

Autor:  Prinz Eugen [ 23 Okt, 2005 20:43 ]
Teema pealkiri: 

Tunnistan viga, ühe saksa allveelaeva vene allveelaevad tõesti uputasid.
Muide, ostsin täna K.Zalesski venekeelse 639-leheküljelise teatmiku "Kriegsmarine".
Päris asjalik teos.

Autor:  paharet [ 23 Okt, 2005 20:53 ]
Teema pealkiri: 

Prinz Eugen kirjutas:
Tunnistan viga, ühe saksa allveelaeva vene allveelaevad tõesti uputasid.
Muide, ostsin täna K.Zalesski venekeelse 639-leheküljelise teatmiku "Kriegsmarine".
Päris asjalik teos.

Väidetavalt olla meie oma "Lembit" ühte Saksa allveelaeva ramminud ja uputanud.On see tõestust leidnud,erinevad allikad annavad erinevad andmed.

Autor:  paharet [ 23 Okt, 2005 20:57 ]
Teema pealkiri: 

Kapten Trumm kirjutas:

Kuskilt olen kuulnud isegi (muinas)juttu, kuidas mingi vene allveelaev oli isegi Tirpitzile pihta saanud :roll:

K-21 olla lasknud jah torpeedod "Tirpitzi pihta aga pole usalduväärseid andmeid,et torpeedod oleks tabanud.

Autor:  Marissa [ 24 Okt, 2005 7:53 ]
Teema pealkiri: 

paharet kirjutas:
K-21 olla lasknud jah torpeedod "Tirpitzi pihta aga pole usalduväärseid andmeid,et torpeedod oleks tabanud.


Paar aastat tagasi nähtud dokumentaalsarjas "World War II" sellest isegi räägiti. K-21 oli lasknud küll torpeedod, aga kõik mööda. Kust võeti info, et mõni ka tabas, ei tea, aga küllap see propagandatrikk.

1. leht 7-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/