1941 a sündmused Torma piirkonnas
1941 a sündmused Torma piirkonnas
Oskab keegi kokkuvõtvalt tuua välja 1941 a Torma - Mustvee - Saare piirkonnas piiramisrõngasse jäänud nõukogude vägede üksuste nimetusi, umbkaudset võitlejate arvu ja nende üksuste kaotuste suurust?
Lugupidamisega ProPatria
Lugupidamisega ProPatria
Viimati muutis propatria, 20 Veebr, 2005 22:01, muudetud 1 kord kokku.
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Natuke on ehk abi sellest veebilehest, mis tutvustab venelaste 8. Armee käekäigust 1941 aastal:
http://www.rkka.ru/oper/8army/8army1.htm
Kõike seal kirjapandut ei tasu nüüd muidugi tõena võtta - tegu ikkagi venelaste sõja-ajaloo kirjutisega
http://www.rkka.ru/oper/8army/8army1.htm
Kõike seal kirjapandut ei tasu nüüd muidugi tõena võtta - tegu ikkagi venelaste sõja-ajaloo kirjutisega
ehk siis täpsemalt eesti pinnal toimunust http://www.rkka.ru/oper/8army/8army4.htm
ja suured tänud eelmisele postitajale selle lingi eest.
ja suured tänud eelmisele postitajale selle lingi eest.
Veidi infi ka http://220641.rkka.ru/
Vastuseks midagi:
"Sakslaste läbimurre Põltsamaalt üle Jõgeva Mustvee lähistele lõikas ära kogu Emajõel kaitsel asunud Punaarmee grupeeringu. Piiramisrõngasse jäid 48., 125., ja 11. laskurdiviisi üksused koos suurema osa Tartu, Tartumaa, Võru, Petseri, Valga ning ühe Läti hävituspataljoniga.
Nõukogude aegsetest trükistest võib piiramisrõngasse jäänute arvuks leida “kuni tuhat” meest, kuid see on enam kui kaheldava väärtusega number. Ainuüksi Omakaitse võttis vangi või hävitas 9 292 “punaväelast ja punategelast”. Kui palju neid aga sissepiiramise käigus hukkus või piiramisrõngast välja pääses on teadmata.
Sissepiiratud tagalakaitseüksuste liikmeskonna arvukus võis ulatuda 3 - 4000 meheni, sakslaste hõredast rindest läbipääsenute hulk vahest 1000 – 1500 meheni. Piiramisrõngast pääsenud hävituspataljonlaste arvukust ei tohiks siinkohal aga üle kanda punaarmeelastele, sest kohalikke looduslikke iseärasusi ja geograafiat tundmata oli neil tunduvalt raskem õiget liikumissuunda valida.
Sõltumata sissepiiratute arvust oli tegemist kõige suurema piiramisrõngaga Eesti territooriumil 1941. aastal."
Nii on kirjutanud minust targemad, seetõttu pead ei anna!
Tervitades
õpetaja
"Sakslaste läbimurre Põltsamaalt üle Jõgeva Mustvee lähistele lõikas ära kogu Emajõel kaitsel asunud Punaarmee grupeeringu. Piiramisrõngasse jäid 48., 125., ja 11. laskurdiviisi üksused koos suurema osa Tartu, Tartumaa, Võru, Petseri, Valga ning ühe Läti hävituspataljoniga.
Nõukogude aegsetest trükistest võib piiramisrõngasse jäänute arvuks leida “kuni tuhat” meest, kuid see on enam kui kaheldava väärtusega number. Ainuüksi Omakaitse võttis vangi või hävitas 9 292 “punaväelast ja punategelast”. Kui palju neid aga sissepiiramise käigus hukkus või piiramisrõngast välja pääses on teadmata.
Sissepiiratud tagalakaitseüksuste liikmeskonna arvukus võis ulatuda 3 - 4000 meheni, sakslaste hõredast rindest läbipääsenute hulk vahest 1000 – 1500 meheni. Piiramisrõngast pääsenud hävituspataljonlaste arvukust ei tohiks siinkohal aga üle kanda punaarmeelastele, sest kohalikke looduslikke iseärasusi ja geograafiat tundmata oli neil tunduvalt raskem õiget liikumissuunda valida.
Sõltumata sissepiiratute arvust oli tegemist kõige suurema piiramisrõngaga Eesti territooriumil 1941. aastal."
Nii on kirjutanud minust targemad, seetõttu pead ei anna!
Tervitades
õpetaja
Saladusi seal ju võib olla, kuid otsida tuleks vist eelkõige raamatutest ja arhiividest.
Kahjuks puuduvad mul vähimadki andmed nimetatud piiramisrõngasse jäänud metsavendadest, kes pahaaimamatult sellesse piirkonda oma ajutise kodu olid püsti pannud. Neid oli, kuid kus - kes - kui palju on suur küsimärk
Lugupidamisega
Õpetaja
Kahjuks puuduvad mul vähimadki andmed nimetatud piiramisrõngasse jäänud metsavendadest, kes pahaaimamatult sellesse piirkonda oma ajutise kodu olid püsti pannud. Neid oli, kuid kus - kes - kui palju on suur küsimärk
Lugupidamisega
Õpetaja
-
- Liige
- Postitusi: 362
- Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
- Kontakt:
herbert lindmäe oma raamatus "Suvesõda Tartumaal 1941" annab metsavendluse kohta sel ajahektel küllaltki täpse vastuse.Õpetaja kirjutas:Saladusi seal ju võib olla, kuid otsida tuleks vist eelkõige raamatutest ja arhiividest.
Kahjuks puuduvad mul vähimadki andmed nimetatud piiramisrõngasse jäänud metsavendadest, kes pahaaimamatult sellesse piirkonda oma ajutise kodu olid püsti pannud. Neid oli, kuid kus - kes - kui palju on suur küsimärk
Lugupidamisega
Õpetaja
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist