www.militaar.net

Sooviks rohkem infot selle madina kohta.Toimus 1941 aasta augustis, osales seal saksa 61. jalaväediviis,võideldi 3 päeva nn. metsavahi maja pärast mis käis pidevalt käest kätteSee mida olen siiamaani leidnud on ainult pealiskaudne jutt. Sooviks infot lahingu,tehnika arvu ,kaotuste ja millist marsruuti edasi liiguti?

.Toimus 1941 aasta augustis, osales seal saksa 61. jalaväediviis,võideldi 3 päeva nn. metsavahi maja pärast mis käis pidevalt käest kätte

Ja siis tuli metsavaht ja ajas kõik metsast välja...

KIVILOO - PERILA lahingu kohta on kirjas järgmiselt :


Kiviloo- Perila lahing.





Kiviloo-Perila lahingus 1941 august võitlesid paljude rahvaste ja rahvusrühmade sõjamehed. Saksa 61 jalaväediviis, vallutanud Kiviloo, püüdis hõivata Perila teedesõlme, et jõuda sealtkaudu Jägala jõe joonel võitlevatele Punaarmee üksustele seljataha. 20 augusti õhtul kandus lahingu raskuskese Perila lähedale, kuid 21 augustil vasturünnakuga paiskasid Vene sõjamehed hiterlased Kiviloo juurde. 22 augustil peeti Perila teesõlme pärast veriseid lahinguid kuni õhtuni. Perila metsavahi majapiirkond (kus praegu asub mälestusmärk) käis korduvalt käest kätte. 23 augustil vasturünnaku ajal, mis kujunes veriseks kohtumislahinguks pealetungi jätkava vaenlasega, langesid Kütipolgu komissar Feodor Okk, komandör Mihhail Pasternak. Vene (st ca 1970) ajal oli neile paigutatud mälestustahvel Peningi mõisa seinale.

allikaks olen vötnud referaadi ja neti otsingu :

http://www.hot.ee/peningi/peningi_esmamainimine.htm

Oskab ehk keegi veel midagi lisada?Tänud sulle Vana Löukoer.

21.augusti lahingute eest annetati oberst Walter Melzerile rüütlirist

Nüüdseks on mälestustahvel Peningi mõisa seinalt kadunud. Mõis ise ligi 20 aastat tühi olnud ja on praktiliselt varemeis (nt kogu vahelagi peaeegu maha lammutatud).

lugeda saab selles kirjutamata memuaare III(lk.137-139)

Veel paar aastat ilutses mälestusmärgi juures ka aktsiooni kaart:

Metsavahi maja põles 80-l pea maani maha, kiiresti ehitati uus peale.

Kohalike jutu järgi käinud madin ainult ühe päeva. Rändrahnu taga metsatukas olid vene positsioonid ja eestlastest metsavennad olid sakslased viinud üle raba venelaste selja taha. Eelnevalt ründasid Kiviloo mõisa üle põllu hävituspataljonid, kes sinna enamuses maha ka niideti.
See kolme päeva jutt on vene allikatest.
Skslaste esimene kontakt olnud aga üldse Kaunissaare kaudu tulnud kümnemehelisel ratsapatrullil enne Kiviloo mõisa.
Kohalik talumees viis nad kõrvalteid pidi kohale.
Enne mõisa asuva kõrtsi juures kohati vene eelposti, laskmist ei toimunud ja mõlemad pooled tõmbusid tagasi.
Rätla teeristil sai saksa mürsust otsetabamuse läti hävituspataljoni buss, sisse põlesid punaarmee mundrites naised. Kohalikud kookisid laibad sõnnikuharkidega kokku ja matsid lähedalasuvasse kuivenduskraavi.
Põlenud autobussi kere koristati metallikogumise käigus alles seitsmekümnendail.
Brossok oma päevikus kirjeldab veel purukslastud kahuripositsiooni enne Peningi mõisa, mille ümber vedelesid naispunaväelased.
Peale Kiviloo lahingut leidis oma haleda lõpu ka Pasternak.
Maeti kohaliku taluperemehe poolt põllukraavi.

Kuidas Pasternak oma lõpu leidis ja kuidas Oki nime all vale isik ümber maeti - vt Leida Tarandi mälestusteraamatut (perekondlik väljaanne, saadav suuremates raamatukogudes)

Leida Tarand.
Tallinn : [A. Tarand], 2006
272 lk.

Ka muus osas väga hea mälestustekst.

Järgneva kohta vt ka

ERAF.129SM.1.8925
IVASK Eduard Juhan (1906). LOOPERE Juhannes Jüri (1902). LUUPART Richard Juhan (1905). PAKKAS Osvald Jüri (1901). REISALU Leopold Johannes (1906). TOHVER Gustav Gustav (1911)

ERAF.3-N.1.4678
LOOPERE, Ants Johannese p. 1935 Harjumaa. LOOPERE, Elisabet Jaani t. 1876 Harjumaa. LOOPERE, Ivi Johannese t. 1939 Harjumaa. LOOPERE, Jüri Hansu p. 1897 Harjumaa. LOOPERE, Lidia Mardi t. 1907 Harjumaa. LOOPERE, Rein Johannese p. 1937 Harjumaa

ERAF.8SM.1.2657
LOOPERE, Elisabet. Jaan. 1876. Harjumaa

ERAF.8SM.1.3915
LOOPERE, Ants. Johannes. 1935. Harjumaa

jm

*

Ilmselt osales selles lahingus ka vähemalt 2 vene lennukit. Seda esivanemate mälestuste järgi. Ka meie talu seinas on paar lennuki pardakuulipilduja auku. Idapoolt üle Lükati küla lennates anti iga maja pihta valang. Aga ma ei saa kindlalt väita, et see just selle lahingu ajal toimus. Vanavanemad nüüd juba manalas ja tädid-onud nii väiksed, et ei mäleta.
Veel üheksakümnendatel vedeles külatee ääres 2 katkist saksa kiivrit. Need kadusid alles siis kui teeääres lageraie tehti.

Hetkel tuli uut infot seoses´granaadi tuppa viskamise suhtes, perenaised olid õnneks varjunud hetkeks, kui granaat plahvatas ahju taga!

1. Kus on ex kõrts enne Kiviloo mõisa?
2. Punalätlannade märga hauda tänapäeval kutsutakse surnukraaviks, mis hetkeseisuga pigem aastaid prügi purgamiskohana toiminud.
3. Nüüd siis põhilise juurde: Kus võiks olla Brossoki poolt kirjeldatet purustatud kahuripositsioon? Vaevalt, et Sanderkopis, seal olid hiljem flakimehed?

Tugevadatud luurepataljon (lp.) 161 võtab Kiviloo 20.augusti õhtul kell 20,30 ja asub seal kaitsele.
21.augustil ligikaudu kell 05,10 ründab vastane umbes ühe pataljoniga suurtükiväe toetusel Kivilood. Rünnak lüüakse kell 06,00 tagasi. Kell 08,30 ja 09,30 järgnevad uued rünnakud, mis samuti tagasi lüüakse.
Lp. 161 vahetatakse kell 15,00 jalaväerügement (jr.) 176 poolt välja.
Jr. 176 vasem pataljon vallutab kell 16,00 Liivaaugu, katse haarata Kiviloo juures asuvat vastast selja tagant ebaõnnestub.
22.augustil alates kella 07,00 peale tugevat suurtükituleettevalmistust puhastab jr. 176 Liivaaugu, Kiviloo ja metsatukad venelastest ja alaealistest eesti kommunistidest.
Kell 11,00 astus jr. 176 piki maanteed liikudes võitlust, et ära võtta Perila teedekolmnurk, sattus aga juba metsas sisse kaevunud vastasele. Rügement liigub raskeid lähivõitlusi pidades edasi aeglaselt.
Et aidata jr.176, kästakse III./jr.162 rünnata Kiviloost põhja suunas, et vastast paremalt haarata, vallutada tee ja rünnata vastast selja tagant.
Kell 18,35 on jr.176 Kadakaotsa küla ees metsalahingut pidamas.
Peale vähese vastupanu murdmist vallutab III./jr.162 kell 17,00 Nipi ja jõuab kell 18,00 kõrgendikule 55,2 ja kell 18,25 maanteele Kruusamäe lähistel. Pataljon vallutab veel samal õhtul Peningi ja loob seal kell 19,00 sillapea. Pataljoni? kaotused 2 surnut, 3 raskelt ja 4 kergelthaavatut.
Kell 20,30 vallutab lp. 161 Perila.
Kell 21,00 murrab jr.176 vaenlase vastupanu Kadakaotsa lähistel.

Kaotuste koha pealt sellised numbrid:
jr.176 20.augustil kaotusi kirjas ei ole, lp. 161 ei ole üldse nimekirjas.
21.augustil kaotas jr.176 14 alaväelast surnute, 67 haavatute ja 1 teadmata kadunutena, lp. 161 ühe alaväelase surnuna ja 5 haavatuna.
22.augustil jr. 176 3 ohvitseri haavatuna, 16 alamväelast surnuna, 78 haavatuna ja 1 teadmata kadunud, lp.161 4 alamväelast surnuna ja 9 haavatuna.

plekkpea kirjutas:1. Kus on ex kõrts enne Kiviloo mõisa?
2. Punalätlannade märga hauda tänapäeval kutsutakse surnukraaviks, mis hetkeseisuga pigem aastaid prügi purgamiskohana toiminud.
3. Nüüd siis põhilise juurde: Kus võiks olla Brossoki poolt kirjeldatet purustatud kahuripositsioon? Vaevalt, et Sanderkopis, seal olid hiljem flakimehed?

1.Ex kõrts ehk praegune Kõrtsi talu asub kanali ääres Kivloost sõerde suunas.
2.Värskenda palun mu mälu(Rätla rist)??
3.Kahtustan samuti Perila-Peningi teed ikkagi,miks nad pidid oma torudega mööda "kitseradu" läbi Sanderkopi minema.Fakimehed olid ka mu õunaaias ja ka Veskimäel.

Anti.