................

[haupmann]

..............................

[oleeg]

2.veebruari vara hommikul alustasid Punaarmee üksused sakslaste tule all Narva jõe formeerimist...

Ma ise olin sealt mõned kilomeetrid eemal, ega näinud pealt. Samas... olid esimesed mehed vist päev varem juba üle...
Ehk Sa mõtled seda ussikäänakust allapoole jäävat osa - seal võis küll olla.

terv
o

[haupmann]

Kordan veel antud jutt on kokku kirjutatud punaste väljaannetest seega küsin nõu ja abi kes oskab veel midagi öelde selle kohta mis ja kuidas toimusid esimesed lahingud Narva jõel jne.

[toomas tyrk]

2.veebruari vara hommikul alustasid Punaarmee üksused sakslaste tule all Narva jõe formeerimist.

Selle peaks nüüd küll sinna tõlkeapsude teemasse panema, aga seda sorti vigu tuleks vist ikka parandada juurikas e sünni juures.

Jõe ületamist nimetatakse peenes keeles ikka forsseerimiseks. Üksuseid formeeritakse. Narva jõgi ei 1944. a. ega hiljem ega varem Punaarmee (all)üksuseks mida saaks formeerida.

Sisulisi märkusi teevad ehk vähe paremini asja jagavad inimesed...

[oleeg]

Kordan veel antud jutt on kokku kirjutatud punaste väljaannetest seega küsin nõu ja abi ...

Hästi. Proovime veelkord.

2.veebruari vara hommikul alustasid Punaarmee üksused sakslaste tule all Narva jõe forseerimist. Kuna õhuke jää oli osaliselt purustatud,kasutati selleks kaluripaate ja käepärast olevatest materjalidest valmistatud kergeid parvi. Alguses üksikult,siis väikestes gruppides ning hiljem juba tervete allüksustena ületasid polkovnik N.Nikanorovi 98.laskurdiviisi 4.laskurpolgu võitlejad Kudruküla juures jõe.
Oma kartmatuse ja vaprusega teistele eeskujuks olles astus esimesena Narva jõe läänekaldale 9.roodu partorg Dmitri Knjazkov. Tema julgus innustas ka kaaslasi. Mehiselt tegutsesid üleminekul kommunistlikest noortest sanitaarinstruktorid Gorõnina ja Glušenkova. Sakslaste tule all toimetasid nad varju 37 haavatut. Glušenkova sai ka ise haavata,ent jätkas teiste abistamist ja kui sakslased vasturünnakule asusid, hävitas ta automaadist kolm sakslast. Võitleja Kurdjukov käis sakslaste tule all vabatahtlikult kuus korda jõe idakaldalt lahinguvarustust toomas. Snaiper jefreitor kommunistlik noor Aleksandrov hävitas üleminekul täpsete laskudega 27 sakslast ja viis rivist ühe saksa suurtükimeeskonna.

Oled teinud tublit jäljeküti tööd. 98.laskurdiviisis oli peale 4.laskurpolgu veel teisigi polke ja igasugu väiksemaid pudinaid - jääb üle vaid nende tegevuspiirkond välja selgitada...

98.laskurdiviisi 4.laskurpolgu 9.roodu nimekiri hakkab juba ilmet võtma... Jääb üle veel puuduvad tühised mõned tuhanded kangelased ja vähemkangelased tuvastada...

Mõistad? Sellisel kombel jätkates ei jõua Sa ka 10 aastaga kuigi kaugele! Ei maksa vaielda - PROOVITUD!

Soovitan hankida kaart ja teha endale piirkond selgeks ja esitada punakirjandust lugedes küsimusi. Näiteks: aga miks nad siia või sinna ronisid? Kas sealt läks kõige otsem tee Tallinnasse või kasvõi Berliini? Ja mis peamine - mõelda on vaja!
Ah jaa, soovitused? Võta otsi raamat "Jebitva sa Narvu" raamatukogust välja ja sealt leiad ohtralt Narva jõge ja 2. veebruari.

Parimat soovides
o

[plekkpea]

Kirjutises oli kena koht, kus punaarmeelane laskis kolm kohe, kokku 27 fritsu mättasse ja lausa 6 korda vabatahtlikult käis omade pool moona toomas.