www.militaar.net

Palun infot Saaremaal, Triigi sadamas toimunud sündmuste kohta. Kas info, et mere põhi erinevaid dessantaluseid täis vastab tõele? Kas seda ala on ka keegi põhjalikumalt uurinud? Kohalikud kiitsid, et meri nõudis vähemalt paarikümmend erinevat laeva, kaatrit ja praami. Seal hulgas legendid praamist kus vedelevad mootorrattad ja veoauto. Kas nendes rahvalugudes peetakse silmas Triigi või Soela lahte?

1941 lasti seal põhja terve posu suuremaid ja väiksemaid laevu, kirjutab sellest Mati Õun oma raamatus "Võitlused Läänemerel". Ühest praamist olen kuulnud, sealt on kunagi paar tünni arvatava kütusega üles toodud aga saagiks jäi hoopis merevesi sest tünnid olid läbi roostetanud

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Kui uskuda M.Õun, Võtlused Läänemerel, siis on juttu viiest kaatrist mis "võisid selle sadama reidil vee kiilu alt kaotada. Ja nendest paar sikutasid sakslased pinnale tagasi. Kas on pigem reaalne, et suureks on kaotuste arvu puhunud rahvasuu? M.Õun räägib G5 torpeedokaatritest ja lahing kaatritest. Kohalikud aga transportpraamidest mille peal kohalikud ka kümnist käinud korjamas. Viimast veel kaheksakümnendatel.

Kuuldavasti olevat sealt nii 2004 aasta paiku mingi vraki pealt õhutõrje kahur välja toodud.Teab keegi lähemalt?

http://saare.rescue.ee/est/index.php?action=article_3

29. augustil pommitati Triigi sadamas põhja Eesti aurik „Helge”. „Helge” oli Saaremaale
toonud Mandri-Eestist mobiliseerituid, õnneks olid neist suurem osa – 385 meest – maale
jõudnud. 23 meest jäi kadunuks (Õun 1996).

jutuks on see kaubapraam hea küll, aga sealkandis on meri nii madal, et vaevalt laevaliikluse ohutuse huvides peale sõda midagi suuremat koristamata jäeti. eriti kui arvestada, et laevaliiklus käibki ainult süvendatud kanalis.

Tänud!Sain jälle targemaks.

Aurulaev "Helge" ei uppunud tegelikult Triigi sadamas. Pommitamise ajal viis kapten laeva sadamast välja ja üritas laeva manöövritega päästa, kuid pommitabamused tulid siiski ja ta juhtis laeva lahe vastaskaldasse madalikule.
Poisikesena olen ise mitu korda sinna vraki peale ujunud.

Vrakk asub 233m kaugusel rannast.

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 264&LANG=1

_________________
Unforeseen consequences

Üks kohalik naine, kes tollast aega mäletas, teadis rääkida et sadamas seisnud Helge oli muudetud "laatsaretlaevaks" millel oli olnud palju vene haavatuid, kellest paljud pommitamisel hukkusid ja samas paljud ka peale pommitamist madalikule jooksnud laevalt päästeti. Ise arvan, et plaanis oli Helgega lihtsalt evakueerida haavatuid Leningradi või siis Hankosse. Vaevalt ta mingi ametlik laatsaretlaev oli. Samas oli laev olnud küllalt sobilik selleks otstarbeks, sest sellel kaubaaurikul oli olnud küllalt palju mugavustega reisijate kajuteid.
Isiklikud mälestused on 70-nendate aastate keskelt. Selleks ajaks oli vraki veepealne osa talveti jää pealt vanarauaks ära lõigatud. Veepiirist allpool olev osa oli aga ilusti alles. Mäletan, et tõin sealt ära 2 kahhelkivi plaati.
Nüüd, kui veel eelpool lisatud merekaarti vaadata, siis allpool lahe sopis on ära märgitud üks suurem vrakk. Võibolla on seal tegu selle mainitud kaubapraamiga. Selles piirkonnas ujumiseks sobilikku randa ei olnud ja seal ma ka omal ajal vees ei ole käinud.
Õhutõrjekahur, mida eespool on mainitud, leiti aga päris sadama akvatooriumi süvendamise käigus. Tegu oli vene relvaga. Võib arvata, et vette sattus ta pommitamise tagajärjel. Kas oli ta algselt olnud siis sadamakail või siis mõnel sadamaakvatooriumis tabamuse saanud kaatril?

Ühes vanemas Andruse postituses on raport Saksa lennuväe tegevusest, kus öeldakse, et on tabatud üht väiksemat alust Triigi lahes.

Pisut detailsemad Luftwaffe aruanded 30. ja 31.8. kohta on avaldatud siin: http://tsushima.su/forums/viewtopic.php ... 27#p533727




Selles aruandes on kahjuks Triigi ja Haapsalu tulemused üheks kokku võetud ja eraldi Triigi numbreid pole täpselt teada.

Täname siinkohal sealse foorumi postitajat nimega savera, kes nii lahkelt saksa dokumente jagab.

Muudatus 29.06.2016.a.: pildid kopeeritud postitusesse

16.septembri sündmused.

Saksa lennuvägi raporteeris:Nõukogude poolelt on teada merekütt MO-216 ja kaatrite KM-1306, 1307, 1309, 1310 ja 1318 uputamine.

Mõni aeg varem, 26.juulil sai Triigi lahes lennukipommist pihta merekütt MO-113. Lennukipomm rebis ära vööriosa ja laeva taastama ei hakatud, kuigi ta olevat säilitanud ujuvuse.

Nõukogude poole info Morozovi ja Sutormini uuest mereküttide raamatust.

Mingi laev seal on.
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&punkt=426583.1,6494071.6&zoom=234.921612934966&LANG=1

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.

Siin ka üks: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 447&LANG=1

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

https://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-Schif ... 3615025462

Rückseitig beschrieben: "Von unserer Luftwaffe versenkte u. zerstörte Transporter u. Segelschiffe in der Trigi-Bucht im Norden der Insel Oesel"

Aus der Nachlass der Veteran des Heeres Unteroffizier Jakob Eichborn. Er diente in der 2. Kompanie der Nachrichten-Abteilung 161, Teil der 61. Infanterie-Division im Westfeldzug und Ostfeldzug (Nordabschnitt).