dunkerque

[andrus]

noh, mis oleks kui arutaks "Dunkerque imet", et miks britid-prantslased 1940.a. minema pääsesid. Alguses kokkuvõte foorumil leiduvatest seisukohavõttudest (otsisin sõna algust dunk, muud kirjapildid jäid leidmata):

Mis siis põhjus et III reichi juhid:
lasid liitlastel rahulikult evakuatsiooni läbi viia Dunkerkis

Dunkerque'i-asja on minu mäletamist mööda põhjendatud ka teistsuguste kaalutlustega. Nimelt Saksa väejuhatus ei olevat tahtnud alguses tanke inglasi likvideerima saata Dunkergue ümbruse tankide jaoks ebasoodsa maastiku tõttu. Seega ülehinnati oma ja alahinnati vastase jõude, arvates, et saab ka ilma tankideta hakkama.

Dunkerque'ist veel - oli ju Luftwaffel hea võimalus asi enda kasuks pöörata. Siiski seda ei tehtud

Luftwaffe ja Dunkerque:
Ehkki näiteks see sait siin http://www.worldwar2database.com/html/dunkerque.htm
kordab versiooni, et Hitler tahtis meelega inglasi minema lasta, siis Luftwaffe tegevus näib olevat olnud ikkagi aktiivne

Kui võtta aluseks Viktor Suvorovi kirjapandut, siis selle järgi ei olnud Aadul erilist soovi maailma vallutamiseks. Oli ju võimalik
Dunkerque`s hävitada kogu liitlaste ekspedetsiooni väed, aga seda ei tehtud.

Mis puutub Dunkerque alt evakueerimist, siis siin polnud mängus mitte üksnes halb ilma vaid ka sakslaste suutmatus ja puudulik side. (1940.a. suvel ei suutnud sakslased puuduliku side tõttu ühte oma tankidiviisi kätte saada, käskjalg sõitis diviisi jälgedes üle ööpäeva, enne kui selle komandöri kätte sai). Aga olen kuulnud ka versiooni sellest, et Hitler lasi lihtsalt inglastel evakueeruda. Ta lootis, et ehk Suurbritannia valitsus aktsepteerib siis Euroopas kujunenud olukorda ja nõustub Hitleri tehtud vallutusetega. Hitler tahtis näha ju kaua aega Briti saari ikka oma liitlaste poolel. See oleks selle teema kohta esialgu kõik.

Hessi reisiga on üldse segased lood, arvata on, et Aadu soovis inglastega rahu sõlmida. Dunkerque on üks selle tõestuseks.

ootaks siis veel seisukohavõtte, samas palun lisada neile ka viide, kust antud seisukohavõtt pärineb.

[Marissa]

ootaks siis veel seisukohavõtte, samas palun lisada neile ka viide, kust antud seisukohavõtt pärineb.

Mina kahjuks oma seisukohale viidet ei saa juurde lisada. Kogu info, mis ma lühidalt Dunkerque sündmustest kirja panin, põhineb real loetud raamatutel ja artiklitelt (nii eesti, saksa, vene ja inglise keelsetest), samuti erinevatelt taevakanalitelt nähtud dokumentaalfilmidest. Nojah ja osa teadmisi pärit veel ülikooliajast. Kaido Jaanson käsitles loengutes põhjalikult Saksamaa käitumist 1939. -1940. aastal.

[toomas tyrk]

No teema alustamiseks siis nö "klassikaline" selle loo käsitlus. Selle peamine allikas on ilmselt Guderiani memuaarid. Mida mul kahjuks hetkel käepärast ei ole. Kuid netis saada olevate materjalide järgi olid asjaolud vist järgmised.

Guderian tegutses 1940 Prantsusmaal Kleistile allunud (mis armeegrupp see oli?) tankidiviiside komandörina. Ning liikus kogu aeg edasi kiiremini, kui seda Kleist oleks soovinud näha. Kleist nõudis pidevalt jalaväe järele ootamist ning saavutatud edu kindlustamist.

14. mail ületas Guderian Meuz'i jõe Sedani lähedal vastupidist Kleisti käsku eirates. Sellest tekkis suurem tüli, mille käigus Guderian ähvardas tagasi astuda ning selle peale laskis Kleist ta 17. mail 1940 lihtsalt lahti. Nüüd sekkus aga Hitler isiklikult (Wehrmachti liinis ülemad Runstedt ja von Bock toetasid tegelikult Kleisti) ning Guderian kinnitati ametisse tagasi.

21. mail jõudsid Guderiani tankid mereni. 23. mail vallutati Boulogne. Ning 23. mai pärastlõunal andis ka Hitler Guderianile korralduse peatuda ning oodata jalaväge järele.

Kõik sellest punktist lähtuv on aga vist rohkem täis spekulatsioone kui ajaloolisi fakte.

Mind aga huvitaks kuidas Kleist ning Runstedt on Prantsusmaa kampaaniat järele jäänud teostes valgustanud...

[represseritu]

Sõjategevuse kohta ei ole kõik asjad üheselt seletatavad. Saksa väed lasid
ka 1941 aastal nõukode väed Tallinnast evakueeruda, vähemalt nad paigutati laevadele ja nad lahkusid Tallinna lahest. Dunkerki alla koondunud inglise- prantsuse vägi oli oli aukartust äratavalt suur ja seda rünnata mõne põhiarmeest ette rebinud tankidiviisiga oleks olnud kahtlane
ettevõte. Sakslased ründasid oma võimaluste kohaselt Dunkerki evakueerivat laevastikku, kuid ründevõimsus polnud piisav evakueeritavatele olulise kahju tekitamiseks.

[Prinz Eugen]

Pakun ka sellise variandi - Saksamaa soovis hoida oma jõude edaspidiseks Prantsuse armee purustamiseks, mida tol ajal peeti suureks ja võimsaks. Seetõttu ei tahetud liigselt suuri kaotusi kanda Dunkerque all.