Vlassovi armee

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Ei saa kuidagi Igoriga kõiges nõus olla.Osa valgeid leidsid varjupaiga Jugoslaavias ning teenisid sealses armees.Hiljem nähti neid teises mundris(mitte kõiki loomulikult).Arvan,et ka poolakatel ja jugodel oli (ja on) õigus vabadusele.Kaminski tegevus Varssavis(?).Hiljem suunati osa ta mehi 1.ROA diviisi.Valgeid eriti Venemaale ei lubatud,kasutati mujal.1.ROA diviisi mehed oleks lahingus vangi langedes maha lastud(nii ka haavatutega läks).Kasakate korpuse ülem oli sakslane,ka osa ohvitsere ning mitu tuhat sõdurit.Sama oli paljude üksustega.Vlassov võeti vangi(ei otsinud võimalust üle minna).Ilma selleta oleks ta "isakest" edasi teeninud ega mitte undki näinud Stalini vastasest sõjast.Vlassov oli kõva jutumees(Wrangeli vastu ta ei sõdinud).Ka tegeles ta 30-ndate lõpus tööga sõjaväeprokuratuuris(ka fakt).Vägede koondamise kavast olen lugenud.Arvan,et serblaste ja horvaatide vahel oli liiga palju verd.Vlassovlased räägivad,et ka nemad aitasid päästa serbia naisi-lapsi horvaatide eest.Kui Aadu oleks tahtnud Venemaad päästa,oleks sõda ikkagi toimunud,aga võib-olla oleks lõppenud 1941.Aga siis? Mis oleks saanud Baltikumist,Valgevenest,Ukrainast?Ma pole kommu ega kavatse ka kuhugi marssima minna.Küll aga põhjustasid just nemad selle sündmusteahela ,mis viis meie vabaduseni(tahtmatult,nii et neid tänada selle eest ei kavatse).Valgetel oli "ühtne ja jagamatu"(erandiks Poola). Muidugi ka Wrangel.1941.a langes vangi mu isa.Kui ta koos kaaslastega vabastati Läänemaal,siis Saksa üksuse ülem vabandas ja ütles,et juhtus viga-nad tulid vabastama venelastest ja kommudest,mitte sõdima eestlastega.Vangi langesid nad saartel,Lihula kandis kohtasid juhuslikult(!?) sama väeosa ning neid tunti ära(!?).
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Ära aja sassi erinevad mõisted. Venelane ei ole alati venelane. venelasteks nimetagem pigem Punaarmee politruke. Need, kes on ikka õigel poolel sõdinud, ei ole venelased.
Mina teatsin, et venelane on venelane, kes teeb oma vääritu käitumisega häbi eelkõige oma rahvale.
Koma asemel on lausetes pljad, lisaks muud roppused. Kasimatu, rumal jne...
Kindlasti ei ole kõik venelased sellised.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

1) ja, tõsi küll, et paljud vene valged teenisid Jugoslaavia armees (ja isegi Albaania, Hispaania, Boliivia ja teiste riikide armeedes). Kuid enamus neist kohe 1941. aastal avaldasid soovi osaleda bolševismivastases ristikäigus idas. Valgekartlased lõid emigratsioonis veel 20. aastate algul sellise sõjaväestatud organisatsiooni nagu ROVS (Venemaa Üldsõjaväe Liit), mille eesmärgiks oli relvastatud vastupanu osutamine NSVLiidule. Sakslaste kallaletung 22.juunil 1941 vaimustas valgeid, sest ROVSi juhatus (algul kindral Wrangell, peale tema surma ajutiselt kindral Kutepov ning lõpuks kindral Miller, kes otsis veel enne sõda algust kontakti Abwehriga) tahtis kasutada NSVLi jaoks tekkinud raske olukorda bolševismi hävitamiseks Venemaal. ROVSi Saksamaa osakonna juht kindralmajor von Lampe pidas läbirääkimisi sakslastega Vene armee loomisest (juttu oli isegi Vene valitsuse loomisest!), kuid sakslased ei nõustunud (nii nagu see oli ka teistes kohtades. Tuletan meelde, et sakslased korjasid peaaegu kõik Eesti Omakaitse relvad pärast 1941. aasta suvesõda: umbes nii, et täname abi eest, kuid teie abi edaspidi pole vajalik). Kolmanda Riigi juhatus, nähes kui edukalt tegutseb idas Saksa armee, loobusid välismaalaste abi eest. Valgetele lubati vaid teenida Wehrmachti üksustes ilma oma üksuste loomiseta. Kui valged hakkasid okupeeritud ida aladel propageerima oma ideoloogiat, siis ilmus sakslaste käsk, mis keelas endistel valgekartlastel eraisikutena reisida Venemaal. Kuid rindel Valge idee propageerimine kui ka vabatahtlike värbamine erinevate väeosade komandöride nõusolekul jätkus (nii näiteks 9.armee piirkonnas 1941. aastal või siis hauptsturmführer Sahnovski poolt loodud vabatahtlike rood Leegion "Wallonien" juures).
Jugoslaavias loodud üksused, näiteks SS-Rügement "Warjag" oli formeeritud spetsiaalselt võitluseks Idarindel. Selle üksuse koosseisus suurem osa olid just Jugoslaavias elanud/sündinud vene emigrandid ja mõni hulk vangivõetud punaarmeelasi, keda valisid "Warjagi" ohvitserid isiklikult(ka ROA ise valis endale vabatahtlike vangilaagritest: vaadake Stryk-Strikfeldt´i ja Sergei Fröhlich´i mälestusi). Belgradi vahikorpuse esimene komandör kindral Steifon oli arreteeritud GeStaPo poolt venemeelse propaganda eest (agiteeris minna Idarindel ja seal võidelda kommudega). Ainult raskeks kujunenud olukord Jugoslaavias ei võimaldanud sakslastel saata ülalmainitud üksusi Idarindele. Samuti otsus kasakate saatmisest Jugoslaaviasse ei olnud kasakate sees populaarne.
seega võib öelda, et valgete motiivid võidelda Saksa mundris oli põhinenud ainult oma kodumaa armastusel (mitte Saksamaa, Jugoslaavia vms eest).
2) Kasakate atamaniks valitud kindral von Pannwitz oli kasakate sees väga populaarne. Ta oskas vene keelt ja oli kindral Krasnov´i sugulane. Kui kasakaid anti välja NSVLile, siis v. Pannwitz, kellel oli võimalus ellu jääda, avaldas soovi jagada surma koos oma alluvatega, sest ta arvas end kasakas. Teda piinati ja lõpuks mõrvati Lubjankas samamoodi, kui tema sugulase tuntud sõjaväejuhti ja kirjaniku tsaariarmee ratsaväekindral Krasnov´i.
3) KONRi relvajõudes saksa personali ei olnud, ainult sideohvitserid.
ROA ja kasakate juures viibinud saksa personal oli tavaliselt baltisakslased, kes olid venelastele väga sõbralikud (vaadake Stryk-Strykfeldti mälestusi).
4) Andrei Vlassovi poliitiline figuur oli tõesti kahtlane (olen Sinuga nõus, Susi). Temast on palju kirjutatud, kuid mainin vaid paar asja.
Tõesti Vlassov Kodusõja ajal oli punaste poolel ja sellepärast ei tahtnud endiseid valgekartlasi KONRi relvajõudude juhtimise juurde eriti lasta, mis kindlasti pidurdas KONRi arengut. II maailmasõja ajal 1941. aastal Vlassov väga edukalt tegutses sakslaste vastu Kiievi ja Moskva kaitsmisel, mille eest oli korduvalt autasustatud ning oli sm Stalinil heal arvel. Olles Volhovi katlas ei soovinud Vlassov tagasi punaste juurde pöörduda, sest kartis kindral-polkovnik Pavlovi saatust. Kuid nn "Smolenski pöördumises" Vlassov põhjendas oma motiivid, miks ta hakkas Stalini vastu sõdima (võite huvi pärast seda ka lugeda). Kui Vlassovit täielikult mitte usaldada, peab ikkagi mainima, et ROAs ja KONRis on olnud terve rida teisi isikuid, kes olid tõesti antikommunistid ja Uue Euroopa/ Uue venemaa poolt (ma mõtlen kindralmajor Truhhin, Oberst Sa´harov, Hauptmann Lamsdorf ja palju teisi).
5) Silmas pidades seda, et ROA ja KONR toetusid enamjaolt NTS partei poliitilisele kontseptsioonile, võib arvata, et tolleaegne Vene vabastusliikumine oli tõesti ideeline ja vaimses valmiduses võidelda bolševismi ohu vastu.

P.S.: arvan, et kui tolleaegne Vene vabastusliikumine oleks võitnud, poleks siis tänapäeval meie idapiiri taga sellist vihatud punast karu, kelle peas valitseb täielik poliitiline kaos, mis eriti ohustab väike naaberriike.
Viimati muutis Igor, 02 Jaan, 2006 16:29, muudetud 1 kord kokku.
Veltu
Liige
Postitusi: 605
Liitunud: 02 Nov, 2005 19:34
Asukoht: Minu kodumaa on N-Liit.
Kontakt:

Postitus Postitas Veltu »

Igor kirjutas:P.S.: arvan, et kui tolleaegne Vene vabastusliikumine oleks võitnud, poleks siis tänapäeval meie idapiiri taga sellist vihatud punast karu, kelle peas valitseb täielik poliitiline kaos, mis eriti ohustab väike naaberriike.
Kui nii oleks juhtunud,Igor, siis pakun et siinmail poleks üldse mingeid piire. Oleks vaid üks tohutu Kolmanda Reichi nimeline maalapakas ja lakkamatult töötavad koonduslaagrite ahjud.
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

Susi ütles: "Ma pole kommu ega kavatse ka kuhugi marssima minna.Küll aga põhjustasid just nemad selle sündmusteahela ,mis viis meie vabaduseni"


ja tõesti, ka Lenin esimesena tunnistas meie iseseisvuse, kuid nõks hiljem need samused kommud võtsid meilt meie vabaduse!
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

Veltu kirjutas:
Igor kirjutas:P.S.: arvan, et kui tolleaegne Vene vabastusliikumine oleks võitnud, poleks siis tänapäeval meie idapiiri taga sellist vihatud punast karu, kelle peas valitseb täielik poliitiline kaos, mis eriti ohustab väike naaberriike.
Kui nii oleks juhtunud,Igor, siis pakun et siinmail poleks üldse mingeid piire. Oleks vaid üks tohutu Kolmanda Reichi nimeline maalapakas ja lakkamatult töötavad koonduslaagrite ahjud.

II maailmasõja traagika seisnebki selles, et Ida-Euroopa rahvad jäid kahe tule vahele. Kuid Stalinile liitlasena võiks eelistada hoopis sakslasi.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Igor kirjutas: Sakslaste kallaletung 22.juunil 1941 vaimustas valgeid, sest ROVSi juhatus (algul kindral Wrangell, peale tema surma ajutiselt kindral Kutepov ning lõpuks kindral Miller, kes otsis veel enne sõda algust kontakti Abwehriga) tahtis kasutada NSVLi jaoks tekkinud raske olukorda bolševismi hävitamiseks Venemaal.
Igor, sul on ajaliselt valed andmed ROVSi juhatuse kohta, kõik need isikud olid juba ammu surnud 41.aastaks. Wrangell 1928.a, Kutepov rööviti GPU agentide poolt 1930.a ja suri (või tapeti) Venemaale viimise ajal, Miller rööviti NKVD poolt 1937.a ja hukati 1937.a mais Moskvas. 1941.aastal oli ROVSi liider kindral Aleksei Arhangelski.
Viimati muutis Troll, 02 Jaan, 2006 20:34, muudetud 1 kord kokku.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Wrangeli surma peetakse teinekord tapmiseks.Kutjopovi ja Milleri röövimisele aitas kaasa kindral Skoblin(tõeline emigratsiooni legend-Kodusõjas staabikaptenist kindraliks,Kornilovi nim.diviisi kom.),järgmine juht Abramov astus tagasi,kui poeg osutus NKVD agendiks,siis ülemaks Arhangelski.Kindralid Slaštšev,Dostovalov,Sekretev jmt. pöördusid tagasi Liitu.Kindral Kussonski tapeti 1941 sakslaste poolt,kui NKVD agent.ROVS'i paremad juhid olid tapetud(ka Aasias) ja organisatsiooni võimsus katastroofiliselt nõrgenenud.Denikin toetas pigem Liitu(tänu sellele jäi Läände).Pannwitz oli imperaatorliku armee (saksa) ratsaväeohvitser.Sugulusest Krasnoviga kuulen esmakordselt.Muide,kas on mingit dokumentaalset infi Zõkovi kohta?Kõik minu loetu tema kohta põhineb temaga kohtunud inimeste juttudel(Bubnovi väi,Buhharini sõber jne.-kõik tema enda jutt).Kasakakorpuses oli siiski mitu tuhat saksa sõdurit lisaks ohvitseridele.Aleksandrov väidab ,et 90% KONR'i liikmetest olid endised Liidu kodanikud.Aga Lenin pidaski meie vabadust ajutiseks ega teinud sellest saladust.Ka Vlassov mainis midagi taolist,et tuleks ennem vabadus välja teenida,siis seda küsida.
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Lisaksin veel,et Vlassovi 1.autasu oli Punalipu orden-99.diviisi vuntsimise eest.22.juunil oli Edelarindel 8 meh.korpust.4 komandöri said 1941 armeekomandörideks,2 said lahingus surma,1langes vangi ja suri haavadest või tapeti,1 sai raskelt haavata ja maeti surnu pähe(hiljem kaevati siiski välja ja jäi ellu,aga tervist enam päris korda ei saanudki).Kiievi eest V. autasu ei saanud.Ordeni sai Moskva all.Fakt on aga see,et peale omadeni jõudmist oli Vlassov haiglas ning Sandovalov kinnitab,et algul juhtis armeed tema.Sandovalov omas kõrgemat sõjalist haridust ja ka armeed oli ta juba juhtinud(peale Pavlovi saatusekaaslast Korobkovi).KONR'i ridades oli näiteks 3 riikliku julgeoleku vanemleitnanti.Bekker (end. 1.mot. laskurdiviisi eriosakonna ülem saatis infot vanadele kamraadidele).Ka KONR'i vastuluure ülem ei unustanud endist leivaisa.Oli lisaks Žilenkovile ka teisi parteitegelasi(kuigi mitte nii kõrges auastmes-brigaadikomissar).Ei maksa unustada,et paljude endiste sõjavangide perekonnad olid Liidus ja see NKVD juba oma tööd tundis.
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Vabandan;eelmises postituses on viga.1.autasu oli Lenini orden.8.laskurkorpuse ülem taotles küll ainult Punatähe ordenit.Üleval otsustati aga teisiti.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

1) ROVS:
ei hakka siin ajalugu ümber jutustama, kuid mainin paar asja. Esiteks, ma olen täiesti kursis, et II maailmasõja ajal ROVSi juhina oli kindral Arhangelski, kuid juttu oli ROVSi poliitikast NSVLi suhtes. ROVSi ennesõjaaegsed liidrid arvasid, et koostööd tuleb teha ühskõik mis NSVLi välisvaenlasega (natsi Saksamaa oli nende jaoks sobiv variant), kui NSVLi ei õnnestu hävitada seespoolt. GPU/NKVD tõsiselt aktsepteeris ROVSi ohtu, sellepärast punaste välisluure aktiivselt töötas valgete vastu nii Euroopas, kui ka Hiinas. Wrangell oli väidetavalt mürgitatud, Kutepov varastatud ning tee peal NSVLi ilmselt maha tapetud, Miller samamoodi langes NKVD operatsiooni käigus punaste kätte (juhin tähelepanu sellele, et Milleri kinnivõtmise päeval ta pidi kokku saama abwehri ohvitseriga, kuid kohal teda ootasid hoopis NKVD mehed). Luues ROVSi osakondades oma agentide võrgustiku üritas NKVD selle organisatsiooni hävitada või vähemalt oma kontrolli all hoida. Värvates agentuuri ROVSi liikmete hulgas kasutas NKVD nii lubadusi, rahalisi ressursse kui ka banaalset füüsilist jõudi. Kornilovi jalaväe diviisi endine ülem kindral Skoblin sai NKVD-ga kontakti väidetavalt oma abikaasa baleriin Plevitskaja kaudu, mille eest Prantsuse võimud viimast arreteerisid, tunnistasid süüdi ning saatsid sunnitöödele kus ta ka suri. Skoblin, kui ka teised endised valged ohvitserid, kes töötasid NSVLi luure kasuks, motiveerisid seda “Isamaa armastusega”, et nad väga tahtsid pöörduda kodumaale, tunnistades Kompartei võimu kodumaal legaalseks. Kuigi neid reetureid ei olnud palju. Isegi hävitades ROVSi lahinguorganisatsiooni (“bojevaja organisatsia”) Kutepovi eesotsas, ei saanud NKVD kallutada paljude teiste Vene valgete lahinguvaimu.
Teatud pinge säilimisest endiste vene “punaste” ja “valgete” vahel KONRis oli huvitatud Saksa riigi ja vägede kõrgem juhatus. Sellepärast KONRis oli ligi 90% koosseisust endised NSVLi kodanikud.
2) Teatavasti Andrei Vlassov polnud 2. Löögiarmee piiramises süüdi. Teda saadeti Volhovi katlasse juba peale armee piiramist. Nähes katastroofilist olukorda ta otsustaski kuulutada Stalinile sõda. Sattudes vangi Vlassov kohe nõudis kohtumist kindral Lindemanniga. Pean oluliseks öelda, et Saksa vangis oli terve hulk Punaarmee kindraleid, kes ei teinud koostööd sakslastega. Vlassovil oli ju ka selline võimalus. Sellega eeldame, et Vlassovi üleminek oli teadlik.
3) KONRi ohvitseridest, kes on teinud koostööd punastega, ma ei tea midagi. On täpselt teada Dabendorfi ROA propagandakooli ohvitseridest, kelle reeturlik tegevus oli paljastatud Gestapo poolt.
4) Zõkovi kohta avaldatud allikatest kirjutan järgmine kord, sest ei ole praegu käepärast materjali.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Mõnedest omaagsetest suhtumistest:

23. juunil 1943 Johannes Klesment Tallinnast Eesti välisesindustele:

"Nüüd lisaks vähe kuulujuttudel põhjenevat.

Praegu on Eestis väga suurel arvul Vlassovi mehi. Lõuna-Eesti linnad olevat neid päris täis, samuti ka Narva. Ka Tallinnas võib juba jälle kaunis tihti “Katjuschat” kuulda, nagu kaks aastat tagasi.

Liigub versioon, et Vlassovi meestele tahetakse anda au ära võtta Leningrad, milleks neid kogutavat siia joonele. Siin liigub ringi keegi ins. Baschkirov, endine Tallinnas olnud Vene emigrant. Ta on suur mees, on õigustatud autosid nõudma veo-baasidest ja sõidab nendega ringi. See organiseerivat Vene Pääste-komiteed, kes kohe, kui Leningrad võetud, tegevusse astuks.

Tal on siin tuttavaid, kellele ta seletanud, et Vene ei saa edaspidi monarhhiaks, vaid rahvussotsialistlikuks. Endised emigrandid ja muud suurused ei tulevat kõne alla, see on tulevad ainult väiksemat sorti emigrandid, nagu Baschkirov ise. Ka olevat talt küsitud, kas ka uus Venemaa hakkab esmajoones Balti-maid nõudma. Ta vastanud, et neil olevat omal sisemiselt niipalju tegemist, et sellele ei saavat mõeldagi."

*

Aleksander Warma (Soomest) Johannes Klesmendile 1. juuli 1943:

"Ka Vlassovi asi näib väärivat silmaspidamist, kuigi siin on andmed, et Vlassov ise senini veel Berliinist välja ei ole saanud. Siingi sosistatakse kord jälle Leningradi vallutamise kavatsustest."

*

5. juuli 1943: "Ülevaade olukorrast Eestis" (Eestis koostatud):

"Vlassovi poliitiliste taotluste kohta vt. lisaleht.

5.7.43.
Käesoleva aasta algul hakkas Tallinnas ilmuv venekeelne ajaleht “Severnoje Slovo” tooma agitatsioonilisi teateid sakslaste poolt organiseeritava Vene väe kohta, kusjuures eriti tõsteti välja organiseerijana ja juhina kommunistide juurest ületulnud kindral Vlassov, kellest näis saavat uue algava Vene kodusõja juht. Varsti tekkisid ka Eestis üksikutes kohtades saksa sõduririietusse pandud venelaste jõugud, kellest kõneldi, et need olevat Vlassovi malevlased. Kevade lõpupoole saabusid teated, et vlassovlasi olevat hakatud koondama Lõuna-Eestisse ja ka Narva piirkonda, ning hiljem hakkasid kostma kuuldused, et neid salku olevat meie maal paiguti rakendatud meie meeste püüdmiseks metsadest ja küladest, kuhu need olid mobilisatsiooni eest pakku pugenud.

See kõmu Vlassovi ümber sundis pisut lähemalt vaatluse alla võtma, mida
kujutab endast see “liikumine”, kas on see puhtal kujul sakslaste poolt ülalpeetav palgasõdurite armee, või taotleb see ka mingisuguseid poliitilisi sihte tulevase Venemaa ülesehitamisel, milline võiks olla selle programm ning kuidas suhtutakse seal Balti riikidesse, eriti Eestisse.

Kuna Vlassovi peastaap asub väljaspool meie piire, siis loomulikult ei ole
võimalusi heita pilku otsesest lähedusest nende keskusse, kuid olemasolevatel andmetel ei puudu sellel liikumisel oma usaldusmehed ka Eestis. Üks niisugustest on keegi insener Bashkirov, ühe endise Vene suurtöösturi järglane, kes on juba 1917. aastast saadik elanud Tallinnas ja lõpetanud siin meie Tehnika-ülikooli. Tänu sellele asjaolule on temal tutvusi eestlaste hulgas, kelle kaudu oli võimalik luua temaga kontakti.

Viimasel, poliitiliselt olulisel jutuajamisel, mis toimus 2. juulil, oli Bashkirov
rõhutud meeleolus, pahane sakslastele ja seetõttu ka veidi avameelsem
oma liikumise koduste asjade käsitlemisel. Kohe algul ta ägestudes seletas, et sakslased ei olevat võimelised mõistma Venemaad ega rakendama meetodeid, mis oleksid vajalikud bolshevismi murdmiseks.
Küsimusele, milles siis peituvad lahkuminekud nende, vlassovlaste, ja sakslaste vahel, vastas ta, et sakslased ei tahtvat tunnustada Venemaa piiride puutumatust, mis olevat nende tegevuse päämiseks eelduseks. Nõnda ei olevat sakslased nõus neile vastuvõetavalt lahendama Odessa, Bessaraabia ja üldse Edela-Venemaa maa-alalisi küsimusi. Nad olevat nõus võitlema koos Saksamaaga ainult juhul, kui neid tunnustatakse võrdseks ja üheõiguslikuks endiga, ja ühtlasi antaks garantii Venemaa endiste piiride (s.o. tsaariaegsete) restaureerimiseks, välja arvatud ainult Poola maa-ala, kuna nad ei soovivat alaliselt revolteerivate poolakate tasalülitamist uue Venega. Mis puutub Balti riikidesse, siis Bashkirov asetas imestunult küsimuse: kes võiks ometi tulla pentsikule arvamisele, nagu saaks Venemaa läbi ilma mereta?! Iseasi olevat ainult see, millisel kujul võiks toimuda Baltimaade liitmine Venemaa külge, s.o. kas tulevase Venemaa struktuur saab olema föderatsioon või mingi muu kuju, selle üle ei Vlassov ega teda toetav Vene ringkond ei pea end õigustatuks otsustama. Seda tegevat edaspidi seaduslik Vene rahva esindus.

Niisiis Vlassovi näol on meil uuesti pead tõstmas reaktsiooniline Vene imperialism."
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

väga huvitav informatsioon, estoloog, kuid ma ikkagi küsin, kust allikast nad on võetud?
Isiklikult tean ühte Eesti Leegioni veterani, kes mulle rääkis, et kui ta 1942. aastast teenis Saksa Kriegsmarines madrusena on ta olevat näinud 1942/43. aastal Tallinna Sadamas ROA mehi. Neid ta vedas Leningradi alla. Sellest, et vlassovlased või ROA oleks tegutsenud Eestis ei ole ma kusagil kuulnud ega usu kah. Eestile n-ö kõige lähem ROA üksus minu teada oli nn ROA kaardiväe brigaad Pihkvas (ülem - baltisakslane Hauptmann Lamsdorf).
KONRi juhatus ja Vlassov isiklikult olid teatavasti demokraatlikul poliitilisel alusel. NTS parteile ja ROAle ei olnud isegi juudivastase vaenu õhutamine loomulik! Vlassov oli alati juutide alandamise vastu. Balti riikide iseseisvuse küsimuses Vlassovil teatavasti ei olnud kindlat seisukohta, kuid Prahas ja Euroopa Hauses oli korduvalt mainitud, et Venemaa rahvastel on õigus enesemääramisele ning KONRi istungitel nagu on üldteada ei osalenud eestlased, lätlase, leedulased, ukraainlased ühesõnaga kõik need, keda ei saa nimetada "Venemaa rahvasteks". Seega võib öelda, et Vlassov tahad-tahtmata tunnistas Balti riikide iseseisvust vähemalt de-fakto. Ja viimaseks Vlassovil tol ajal ei olnud isegi oma riiki ja ta ei saanudki sellest mõelda, sest tal oli terve rida teisi ROA liikumisega seotud Venemaasiseseid probleeme!
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Igor kirjutas:väga huvitav informatsioon, estoloog, kuid ma ikkagi küsin, kust allikast nad on võetud?......
Sellest, et vlassovlased või ROA oleks tegutsenud Eestis ei ole ma kusagil kuulnud ega usu kah. Eestile n-ö kõige lähem ROA üksus minu teada oli nn ROA kaardiväe brigaad Pihkvas (ülem - baltisakslane Hauptmann Lamsdorf).......
Olen siinkohal Igoriga nõus ja pooldan tema seisukohta. Väljenditesse "Vlassovlased", "Vlassovi mehed" või "ROA" tuleks ikkagi suhtuda kui terminitesse, mitte kui sünonüümi.
See, et Eesti pinnal nähti saksa mundrisse riietatud venelaste gruppe või üksusi on fakt, mille vastu keegi vaielda ei saa. Eestlastele, tol ajahetkel, tundus see arusaamatuna ja kohati absurdina ning seetõttu püüti leida asjale seletust. Ainus kättesaadav ametlik lektüür sel ajal käsitles venelasi saksa armees kui ROA liikmeid ja Vlassovi armeed (näiteks ajakiri "Signal"). Sellest infost lähtusid ka tolleaegsed kommenteerijad.
Ühes varasemas postituses olen ma oma taolist seisukohta juba väljendanud. http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1554
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Minu toodud tekstid on sõna-sõnalised omaaegsed dokumendid. Nende originaalid asuvad Balti Arhiivis, mis on deponeeritud Rootsi Riigiarhiivi. Trükituna on need dokumendid ilmunud kogumikus "Tõotan ustavaks jääda" (Tartu, 2004), originaalidest on mul kserokoopiad.

Tõin nad siin ära, et näidata just tolleagset sõnavara ja suhtumisi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist