termin "tõmbejõud"
-
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
termin "tõmbejõud"
Küsiksin termini "tõmbejõud" kasutamise kohta lennukimootorite osas. Nt tehnikaleksikonis ja mujalgi sellist terminit ei leidnud. Kas see on korrektne või on kasutusel mõni muu termin?
Üks näide ka:
Aga lõpuks ka „Horneti“ põhiandmed: stardikaal kuni 23,5 t, pikkus 17,07 m, tiiva ulatus 11,43–12,31 m. Kaks forsseeritud režiimil 7260-kilogrammise tõmbejõuga turboventilaatormootorit annavad talle kiiruseks 1,7–1,8 helikiirust. Relvastuseks on tal 20 mm kuueraudne kiirlaskekahur „Vulcan“ koos 940 padruniga, „õhk–õhk“ raketid „Sidewinder“ ja „Sparrow“, vabalt langevad ja küllap ka juhitavad pommid.
Üks näide ka:
Aga lõpuks ka „Horneti“ põhiandmed: stardikaal kuni 23,5 t, pikkus 17,07 m, tiiva ulatus 11,43–12,31 m. Kaks forsseeritud režiimil 7260-kilogrammise tõmbejõuga turboventilaatormootorit annavad talle kiiruseks 1,7–1,8 helikiirust. Relvastuseks on tal 20 mm kuueraudne kiirlaskekahur „Vulcan“ koos 940 padruniga, „õhk–õhk“ raketid „Sidewinder“ ja „Sparrow“, vabalt langevad ja küllap ka juhitavad pommid.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40222
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
Isegi kui otsetõlget panna, siis reaktiivmootori "thrust" tähendab tõuget või tõukejõudu.
Tõmbejõud oleks asjakohane võib-olla siis, kui reaktiivmootori töö idee põhineks õhu sisseimemisele.
Paraku on aga vastupidi, kogu töö põhineb sellele, et tagant aetakse välja hulga rohkem kuupmeetreid gaasi kui sisse imetakse.
Tõmbejõud oleks asjakohane võib-olla siis, kui reaktiivmootori töö idee põhineks õhu sisseimemisele.
Paraku on aga vastupidi, kogu töö põhineb sellele, et tagant aetakse välja hulga rohkem kuupmeetreid gaasi kui sisse imetakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: termin "tõmbejõud"
Selle üle on varemgi vaieldud, et kas reaktiivmootor "imeb" ennast läbi õhu või "tõugatakse" teda hoopis tagant. F/A-18 Hornet'i puhul see kiirus Mach 1.8 on siiski tema max kiirus, enamuse lennutunde viibivad nad kas subsoonilisel või transsoonilisel lennureziimil. Mach 1.8 imeb selle lennuki tühjaks "imekähku". Ja AIM-7 Sparrow'st rääkimine täna tundub veidi ajast ja arust. Juba ammu on see asendatud hoopis AIM-120 AMRAAM'iga.Või mõtlesid AIM-7M'i või AIM-7MP'd? Mõni dzungliriik vist riputab puhtaid AIM-7 Sparrow'sid ka veel lennukitele, sest need on odavad ja USA'l on väga palju alles veel. Juba ammu on "levinud" AIM-120 AMRAAM, mitte enam AIM-7 Sparrow. Kuigi, ma mõtisklesin selle üle, et lahesõjas tegi AIM-7 kõrge kaarega pähe AMRAAM'ile BVR laskudes pK poolest.
Viimati muutis Hydrazine, 28 Apr, 2016 14:31, muudetud 1 kord kokku.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
Reaktiivmootor "tõmbab" ainult nii palju kui on vaja kompressoril õhku, et seda kokku suruda ja põlemiskambrisse edasi anda. Mootor liigub edasi ikkagi tänu sellele, et selle taga olev rõhk on oluliselt suurem kui ees. Mistahes meetoditega see siis saavutatakse.Prinz Eugen kirjutas:Küsiksin termini "tõmbejõud" kasutamise kohta lennukimootorite osas. Nt tehnikaleksikonis ja mujalgi sellist terminit ei leidnud. Kas see on korrektne või on kasutusel mõni muu termin?
Üks näide ka:
Aga lõpuks ka „Horneti“ põhiandmed: stardikaal kuni 23,5 t, pikkus 17,07 m, tiiva ulatus 11,43–12,31 m. Kaks forsseeritud režiimil 7260-kilogrammise tõmbejõuga turboventilaatormootorit annavad talle kiiruseks 1,7–1,8 helikiirust. Relvastuseks on tal 20 mm kuueraudne kiirlaskekahur „Vulcan“ koos 940 padruniga, „õhk–õhk“ raketid „Sidewinder“ ja „Sparrow“, vabalt langevad ja küllap ka juhitavad pommid.
Sõna "Thrust" kõige viisakam tõlge oleks "veojõud". Tõmbejõud näitab, et inimesel pole halli aimugi, mis seal tegelikult toimub.
Re: termin "tõmbejõud"
Kas see tõmbejõud ei ole jäänuk propellerlennukite ajastust? Propeller ju tõmbas lennukit edasi. Ma tean, et lennuki õhuspüsimine sõltub rõhkude vahest, kuid see võib olla mingi keeleline omapära, tõmbab õhku enda poole?
Samuti võiks oletada, et tõmbejõud on jõud, mida on vaja ületada gravitatsioonijõu ületamiseks, sest ka gravitatsioonijõud on tõmbejõud? Spekulatsioon.
Samuti võiks oletada, et tõmbejõud on jõud, mida on vaja ületada gravitatsioonijõu ületamiseks, sest ka gravitatsioonijõud on tõmbejõud? Spekulatsioon.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
Illike kirjutas:Kas see tõmbejõud ei ole jäänuk propellerlennukite ajastust? Propeller ju tõmbas lennukit edasi. Ma tean, et lennuki õhuspüsimine sõltub rõhkude vahest, kuid see võib olla mingi keeleline omapära, tõmbab õhku enda poole?
Samuti võiks oletada, et tõmbejõud on jõud, mida on vaja ületada gravitatsioonijõu ületamiseks, sest ka gravitatsioonijõud on tõmbejõud? Spekulatsioon.
Keeleline vigurdamine. Kasuta väljendit veojõud ja kaob selline targutamine kui imeväel.
Re: termin "tõmbejõud"
Katsu mõnele tsiklimehele seletada, et tema rattal polegi "tõmmet", sest vedav on tagaratas.Kilo Tango kirjutas:Kasuta väljendit veojõud ja kaob selline targutamine kui imeväel.
Või parem ära igaks juhuks katsu, võid ketukat saada.
Nii et kõnekeeles on "tõmme" juurdunud ja arusaadav, kuid tehnilises kirjanduses on "veojõud" muidugi korrektne.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40222
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
AMRAAMi Lahesõjas ei kasutatud, esimene kasutamine oli sõjajärgse lennukeelutsooni jõustamisel 1992. a lõpus (USAF F-16C IrAF MiG-25 vastu).Kuigi, ma mõtisklesin selle üle, et lahesõjas tegi AIM-7 kõrge kaarega pähe AMRAAM'ile BVR laskudes pK poolest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 400
- Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
Suur tänu!
-
- Liige
- Postitusi: 1024
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: termin "tõmbejõud"
Jälle üks rumal väide, paistab, et sa ei tea reaktiivmootorite tööpõhimõtet. Nüüd on võimalus õppida ja ennast parandada.Kapten Trumm kirjutas:Isegi kui otsetõlget panna, siis reaktiivmootori "thrust" tähendab tõuget või tõukejõudu.
Tõmbejõud oleks asjakohane võib-olla siis, kui reaktiivmootori töö idee põhineks õhu sisseimemisele.
Paraku on aga vastupidi, kogu töö põhineb sellele, et tagant aetakse välja hulga rohkem kuupmeetreid gaasi kui sisse imetakse.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Re: termin "tõmbejõud"
Midagi nii tarka pole ammu lugenud ! Järelikult mootor toodab ise gaasi juurde, eksju?
Re: termin "tõmbejõud"
No kuumade põlemisgaaside maht on tõesti suurem sisseimetava külma õhu ja kütuse mahust, aga see selleks.
Kui rääkida lennukile lennus mõjuvast neljast jõust, siis need on paariti raskusjõud ja tõstejõud ning takistus ja tõmme.
Tõmmet tekitab propellerlennukil propeller. Tõukavas konfiguratsioonis (taga asetsev) propeller tekitab küll tegelikult tõukejõudu, kuid lennuteoorias loetakse see ikka tõmbeks. Mootor tekitab propelleri tööks vajalikku väändemomenti ja võimsust.
Reaktiivmootori puhul propeller puudub (turbopropeller- või turboventilaatormootori puhul tegelikult mitte). Vastavalt papa Newtoni õpetusele liiguvad kuumad gaasid taha ja tekitavad võrdse, ettepoole suunatud jõu.
Seega lennuteoorias jääksime tõmbe juurde ja reaktiivmootori või jõuagregaadi (mootor+propeller) parameetreid kirjeldades veojõu juurde. Peaks igati korrektne olema.
Kui rääkida lennukile lennus mõjuvast neljast jõust, siis need on paariti raskusjõud ja tõstejõud ning takistus ja tõmme.
Tõmmet tekitab propellerlennukil propeller. Tõukavas konfiguratsioonis (taga asetsev) propeller tekitab küll tegelikult tõukejõudu, kuid lennuteoorias loetakse see ikka tõmbeks. Mootor tekitab propelleri tööks vajalikku väändemomenti ja võimsust.
Reaktiivmootori puhul propeller puudub (turbopropeller- või turboventilaatormootori puhul tegelikult mitte). Vastavalt papa Newtoni õpetusele liiguvad kuumad gaasid taha ja tekitavad võrdse, ettepoole suunatud jõu.
Seega lennuteoorias jääksime tõmbe juurde ja reaktiivmootori või jõuagregaadi (mootor+propeller) parameetreid kirjeldades veojõu juurde. Peaks igati korrektne olema.
Re: termin "tõmbejõud"
Hakkasin ka hooga lahmima, veidi eksitas see sinisega ära märgitud lause. Reaktiivmootori töö põhineb nagu iga muu kütust põletava mootori puhul kütuses sisalduva potentsiaalse energia(keemiline) muundamisel kineetiliseks energiaks(mehhaaniline). Erinevus Ottomootorist on siiski märkimisväärne, sest väga oluline on reaktiivmootori puhul ka Newtoni kolmas seadus. Et F võrdub miinus F, et see jõud mis mõjub mootori pikitelje suunas ühtepidi, sama suur jõud mõjub ka täpselt vastassuunas. Kuigi reaktiivmootoril on samamoodi 4 "töötakti" nagu 4 taktilisel Ottomootoril, selle vahega, et need toimuvad kõik üheaegselt mitte üksteise järgi vastavalt kolbide liikumisele (sisselase, kompressor, töö, väljalase). Neid asju siiski ei saa rohkem võrrelda.
Re: termin "tõmbejõud"
ma olen nö. kogu elu teadnud, et kütuse põletamise puhul justnimelt paisuvad gaasid vajutavadki kolvile. ehk sellise teadmise valguses oleks kapteni väide igati korrektne. a ju ma siis olen valesti aru saand või on füüsika vahepeal veidi muutunud.
eks tuleb ka õppimine päevaplaani võtta.
eks tuleb ka õppimine päevaplaani võtta.
Re: termin "tõmbejõud"
Täna Lennuakadeemias toimunud seminaril küsisin ka vanameister Jüri Liivamäe arvamust, kas reaktiivmootoriga lennuki puhul oleks ehk õigem rääkida tõukest, mitte tõmbest.
Talle omase malbe naeratusega vastas Jüri, et tõmme jääb ikka tõmbeks, lükaku see tagant või tõmmaku eest.
Aga see siis klassikalise skeemiga lennukile lennus mõjuvate jõudude seisukohalt.
Pööratavate mootorite või mootoridüüsidega õhusõidukite puhul, kus mootori(te) veojõud ei pruugi mõjuda takistusele vastassuunas, vaid hoopis lisanduda tõstejõule või mõjuda mingi muu nurga all, peaks ka rääkima veojõust ja selle vektorist. Eks tehnika areneb ja keel koos sellega.
Talle omase malbe naeratusega vastas Jüri, et tõmme jääb ikka tõmbeks, lükaku see tagant või tõmmaku eest.
Aga see siis klassikalise skeemiga lennukile lennus mõjuvate jõudude seisukohalt.
Pööratavate mootorite või mootoridüüsidega õhusõidukite puhul, kus mootori(te) veojõud ei pruugi mõjuda takistusele vastassuunas, vaid hoopis lisanduda tõstejõule või mõjuda mingi muu nurga all, peaks ka rääkima veojõust ja selle vektorist. Eks tehnika areneb ja keel koos sellega.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline