Eestlased FW 190

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

nublu kirjutas: Kui loodi eestlastega mehitatud lennuüksus saksa sõjaväe koosseisus, siis lendas ka see suhteliselt algelistel ning vanamoodsatel lennukeil, täpsemalt võib lugeda neist siis seal eelpoolmainitud postides :wink:

Aga aja jooksul hakati saama ka kaasaegsemat tehnikat. Ning mingil perioodil lendasid eesti lendurid ka samadel lennukeil
Remi Milk on ühes artiklis väitnud, et sõja lõpupäevil lendas üks eesti lendur rootsi ka hävitajaga FOCKE WULF 190. Millises lennuüksuses see mees võis teenida?
Pilt
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Mõtlesin eestlastest FW 190 pilootidest kirjutada veidi hiljem seal eestlaste lennuväes teema all, kas siis koos lennukooli looga, või päris omaette jutuna. Kirjutan siis siia selle küsimuse vastuseks kogu jutu ära (nii palju kui minul teada on, tegelikult on teema muidugi palju laiem).

Kui eestlaste ja lätlaste lennuüksused olid ennast igati heast küljest näidanud ning kuna pilootide järelkasvu näis olevat ning tulevat, siis tekkis plaan neist suuremaid väeosasi moodustama hakata. Nimetati neid Eesti ja Läti Õhuväeleegioniteks.

Ilmselt leegionite moodustamise ettevalmistuste raamides anti välja ka käskkiri I Luftflotte koosseisus ühe eestlaste ning ühe lätlastega mehitatud hävituslennuväe eskadrilli moodustamiseks (Luftwaffe kindralkortermeistri käskkiri Nr. 10570/44 31. maist 1944).

Selleks saadeti 10 eestlast ning 10 lätlast edasiõppima FW 190 hävituslennukeile. Mõlemist saadeti mehi kooli 5-meheliste gruppidena. Eestlastest läksid esimeses grupis oberleitnandid Karl Lumi, Lembit Raidal, John Sepa, leitnant Jüri Kukk ning oberfähnrich Aksel-Meinhard Kessler. Teises grupis olid ülemleitnandid Edgar Martensen, Anatol Rebane ja Albert Väärt ning leitnandid Voldemar Eller ja Harri Kollo.

Väljaõppel kolm neist hukkus – Eller, Raidal ja Kukk. Kusjuures kaks neist põrkasid grupilennu harjutuse ajal õhus kokku ning lennukid purunesid, kahjuks ei mäleta peast kes need just olid. Nende nimed ona aga ära mainitud H Arro raamatus (mis minult kahjuks jalutama on läinud :cry: )

Esimestena jõudsid tegelikku lahingüksusesse stažeerima Karl Lumi ning John Sepa – olid juba septembris 1944 JG 54 ridades. Kui oktoobris 1944 saadeti eesti ja läti rahvuslikud lennuüksused laiali ning lendurid määrati kas SS-diviisidesse või saadeti Taani Esbjergi, kus kavatseti formeerida nn Langevarjurite Balti Leegioni, siis hävituslenduri koolituse saanud mehed otsustati saata teenistust jätkama saksa üksustesse.

Mehed jagunesid tõesti väga erinevatesse üksustesse. Lätlaste kohta on andmeid, et nood olid nii JG 54, JG 1 kui JG 4 koosseisus. Karl Lumi lendas 7./JG 4 koosseisu ning hukkus selle ridades.

Aksel Kessler ning Anatol Rebane olid mõlemad samuti JG 4 koosseisus, kuid erinevates eskadrillides. Rebane II.(Sturm)/JG 4 ning Kessler 6.(Sturm)/JG 4 koosseisus. Ei ole kuskil trükisõnas kohanud nende lahingtegevuse kirjeldusi, kuid väeosade nimedest on näha, et tegemist pigem hävitus-pommituslennuväega, kui puhtalt hävituslennuväega.

Kui sõja lõpp oli juba silmaga näha, siis tegid mehed otsuse samuti Rootsi lennata. Esimesena õnnestus see Kessleril, kes maandus 19. aprillil 1945 Bulltofta lennuväljal Rootsis. Anatol Rebane järgnes talle 30. aprillil 1945 (startis Parchimi lennuväljalt Berliini lähistel ning maandus Malmös).

Meeste lennukid, millega Rootsi lennati
Kessler - FW 190 A-8 W.Nr 961 076 'Must 10 + -'
Sellest on joonistatud ka ilus külgvaade
http://fw190.hobbyvista.com/dekker4.htm
nii et mudeliehitajail taas võimalus eestlase lennukit ehitada.

Rebane - FW 190 A-8 W.Nr 739 136 'Valge 15 + -'
sellest peaks ka pilte olema, aga pole netis kohanud ning siinkohal illustreerida ei saa.

Lennukid lammutati 1946. a. kuid mehed pääsesid venelastele väljaandmisest. Mõlemad peaks veel tänagi elus olema. Kessler USAs, Rebane elas varem samuti USAs, kuid kolis 2002. aastal Eestisse tagasi.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Mõned parandused ja täiendused peale H Arro webi-artikli ning lisatud materjalide lugemist. (http://www.hot.ee/relvaleht/peal-c.htm

Üks FW pilootidest oli A Vaart, mitte Väärt nagu minul ekslikult kirjas.
1944. aasta mais ja juunis saadeti Nachtschlachtgrupist-11 kaks gruppi, kokku kümme meest Saksamaale jahilendurite väljaõppele. Kaugemas plaanis olevat ette nähtud olnud kahekümne jahilenduri väljaõpe Focke-Wulf Fw-190-tele. Väljaõpe toimus kolmes etapis - Strahlsundis, Plates ja Küpperis. Suve lõpupoole alustati jahilennuüksuse jaoks ka tehnilise personali väljaõpet, mis toimus samuti Saksamaal, Bayreuthis. Esimesena Saksamaale saadetud lendurite väljaõpe kestis umbes kaks kuud, mille järele nad saadeti Eestisse, seal paiknenud saksa üksustesse praktikale. Teise lendurite grupi väljaõpe aga venis, nii et teine grupp lõpetas kursuse alles oktoobris.
Siiski - minu teadmist mööda oli JG54 1944. a. sügisel Läänerindel. Ning Sepa ja Lumi stažeerisid seal. Seega mitte Eestis. Hetkel siiski pead ei anna. Eskaadrid olid tihti nii laiali löödud, et mõni JG54 eskadrill võis tegutseda ka siinmail.

Hilisema aja kohta on seal täpsustavalt mainitud, et Lumi langes 1945. a. aprillis Läänerindel. Siis oli ta juba mäletatavasti JG4 ridades.

Ning ühe väljaõppel hukkunud lenduri jaoks on toodud ka hukkumise aeg ning põhjus - Voldemar Eller hukkus 21. oktoobril 1944 lennukite kokkupõrkel õhus.

Samas on tema toodud hävituslendurite nimekirjast välja jäänud kaks ülejäänud väljaõppel hukkunud lendurit - Lembit Raidal ja Jüri Kukk.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

nublu kirjutas: Siiski - minu teadmist mööda oli JG54 1944. a. sügisel Läänerindel. Ning Sepa ja Lumi stažeerisid seal. Seega mitte Eestis. Hetkel siiski pead ei anna. Eskaadrid olid tihti nii laiali löödud, et mõni JG54 eskadrill võis tegutseda ka siinmail.
Siinkohal peaks küll kõvasti tuhka pähe puistama. JG54 2. ja 3. eskadrill olid need põhilised hävituslennuväe üksused, mis siin ruumis tegutsesid. Otsisin üles Luftwaffe idarinde lahingkoosseisu 26. juuni 1944 seisuga ning seal seisab ilusasti kirjas

Dorpat - 2 FW 190 - Stab/JG54
Reval/Laksberg - 22 FW 190 - 2. ja 3./JG54

1./JG54 oli Turus ning II/JG54 samuti Soomes Immolas.

Seega võisid need eesti hävituslendurid vabalt ka Eestis oma lennupraktikat JG54 juures teha.

Samas - osa JG54 oli tõesti samal ajal läänerindel.
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

täpsustused

Postitus Postitas FW Anton »

Luftwaffe puhul ei saa rääkida eskadrillist või polgust jne. Geshwader= grupp, staffel= salk ja schwarm=paar. Eskadrill on Nõukogude lennuväe termin!

JG 54 "Grünherz" kohta on välja antud suurepärane raamat koos fotodega. Kõik neli gruppi on tegutsenud Eestis 1941-1945 teatud perioodidel. Kuid kõge rohkem olid siin I/JG 54 ja II/JG 54. III ja IV/JG 54 olid siin lühikest aega. 1944-45 tegutsesid Eesti taevas I ja II/JG 54. Põhilennuväljad olid Petseris, Tartus, Rakveres ja Tallinnas Lasnamäel. 1944. a. suvel käis II/JG 54 korraks Soomes Utti ja Immola lennväljadel (tegutseti ikka Soome lahe kohal) kuid tuldi siis kohe tagasi Tartusse, kust mindi hiljem edasi Läti Võnnu ja Riiga ning sealt edasi Kuramaale. I ja II/JG 54 lõpetasid sõja 1945. a. Kuramaal. Nad ei andnud ennast venelastele kätte vaid lendasid ära Saksamaale Inglaste tsooni, kus elasid nagu kuniga kassid. Viimane äss, kes Kuramaalt õhku tõusis ja kellel oli kaks mehaanikut FW-190 A tagaosas saatis kaladele söödaks veel enne lahkumis vene pommitaja. Kuramaalt on Saaremaale kiviga visata, nii et Grünherzid käisid 1944-45 ka seal kandis venelasi kimbutamas. III ja IV/JG 54 läksid peale lühikest Eestis viibimist läänerindele.
Peale Walter Nowotny on Eestis tegutenud veel mitmed JG 54 ässad nagu Otto Kitel, Erich Rudorffer, Hans Phillip, Hubertus von Bonin jne. :wink:
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Re: täpsustused

Postitus Postitas nublu »

FW Anton kirjutas:Luftwaffe puhul ei saa rääkida eskadrillist või polgust jne. Geshwader= grupp, staffel= salk ja schwarm=paar. Eskadrill on Nõukogude lennuväe termin!
eee, vahest siiski Geschwader = eskaader Gruppe = grupp, staffel - no seda võib nimetada salgaks või eskadrilliks, kuidas soov on. Kuid suuruselt oli staffel võrreldav eskadrilliga vene lennuväes ning squadron'iga RAF'is...

Ning eskadrill on siiski veidi laiemalt levinud termin, kui Nõukogude oma. Ning algupära poolest sootuks prantsuse keelne...
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Kui päris täpne olla, siis on Nublul osaliselt õigus. Ka Henrik Arro lahkab oma raamatus "Eesti lendurid lahingute tules" neid termineid omamoodi. Aga kui sirvida tänapäeva lääne kirjandust Luftwaffe jahiüksuste kohta, siis leiab sealt tihti termineid näiteks nagu geshwader I/JG 54 või gruppe I/JG 54, mis sisuliselt on üks ja sama - grupp. Sõnaga eskaader võib tänapäeval rohkem seostada sõna luftflotte. Ka schwarm on võrdlemisi laialdane mõiste. Kui tava tingimustes oli see paar - juht ja juhitav, siis suuremate üksuste puhul, näiteks nagu JG 54 võis seal olla 3-4 lennukit. Õhuässa Walter Nowotny reaktiivlennukite Me-262 gruppi kutsuti Nowotny Scwarmiks ehki tegu oli tõepoolest gruppiga JG 7. Aga luftwaffe üksuste puhul siiski eskadrilli terminit oleks tobe kasutada, see tekitab :evil: emotsioone.
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Siiski siiski JG on lühend JagdGeschwader'ist. JG54 koosnes omakorda neljast grupist. Gruppe tähistati rooma numbritega - I/54, II/54, III/54 ja IV/54. Grupid omakorda koosnesid Staffelitest ning neid tähistati araabia numbritega - 1./54 jne jne Staffelite numeratsioon oli läbiv. Nii et igal staffelil oli oma unikaalne number Geshwaderi koosseisus. Nagu ka kompaniil jalaväerügemendis. Seetõttu on vahel ka Gescwaderit tõlgitud lennurügemendiks...

originaalis tähistas schwarm siiski 4 lennukist koosnenud lahingrivi. Paari nimetatigi paariks või ka ketiks (Kette).
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Ametlikult on kõik nii nagu Nublu kirjutas: JG on lühend Jagdgeschwaderist aga tänapäeva kirjanduses on gescwaderi mõistet käsitletud mitmesuguselt nagu ma eelnevas kirjas näitena tõin. Meie mõistes võiks geschwader olla eelkõige gruppide ühendus ehk siis üksus. Ka sõnaraamat annab küllaltki laialdased tõlgendused.
Anton - horridoo!
Roco
Liige
Postitusi: 195
Liitunud: 06 Mär, 2005 15:26
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

täiendan veidike

Postitus Postitas Roco »

peale kahe rootsi lennanud eestlase plaanis veel kaks eestlast rootsi lennata kuid jah..... :wink:

http://fw190.hobbyvista.com/sweden.htm

Other Planned Flights to Sweden by Estonian FW 190 Pilots [8]
Lt. E. Martenson and Lt. J. Sepa both tried to fly FW 190s to Sweden, but due to bad weather and navigation errors, they landed in Norway and were captured by British forces.
Roco
Liige
Postitusi: 195
Liitunud: 06 Mär, 2005 15:26
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Roco »

kuskilt oleks nagu kuulnud et mõni eestlasest FW-190 piloot võtis osa ka lahingutest Berliini kohal :?:

ei tia kas on sellel ka tõepõhi all ....ja veel kas mõni eestlastest avas ka lahingu arve :?:
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Tundub, et põhi osa eestlastest, kes sõdisid FW-190Ade peal, teenisid JG 4 erinevates gruppides ja salkades. Seega ei ole välistatud, et mõned neist ka Berliini kohal sõdisid. Rootsi ja Norrasse lennati ju 8. mail, üks päev enne kapitulatsiooni, seni aga tegeleti Reichi kaitsmisega. Hea oleks muidugi küsida seda Anatol Rebase käest, tema teaks sellest kindlasti midagi. Küsimus on ainult kus seda meest leida kui ta veel elus on?
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

nublu kirjutas: Anatol Rebane järgnes talle 30. aprillil 1945 (startis Parchimi lennuväljalt Berliini lähistel ning maandus Malmös).
No inimesed ai armasta lugeda. Ei armasta...

Ilmselt tõesti Anatol Rebane oskaks midagi lisada....
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Kuupäevade üle ei hakka vaidlema, minu käsutuses olevad andmed on Hendrik Arro suust. Aga nii Kessler kui Rebane teenisid II./ (Sturm) JG 4s, mis eeldab, et tegu oli ründelennuväega ja nende tegevuseks olid põhiliselt maapealsete objektide ründamine. Alles siis kui oldi pommikoormast vabanenud, võis kõne alla tulla ka õhuvõitlus. See, et Rebane tõusis õhku Parchimi lennuväljalt Berliini lähistelt, ei pruugi tähendada seda, et tal õnnestus ka Berliini kohal õhulahingut pidada. Me ei tea ju kui mitu päeva ta sel lennuväljal baseerus ja millised olid tema lahinguülesanded sel perioodil. Aga nõus, et Rebane teab kindlasti sellest rääkida ja ka teiste eestlastest jäägerite kohta. 8)
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Minu kasutatud kuupäevad on pärit Rootsi lennanud lennukite andmebaasist, mis ripub kuskil internetis. Hetkel ei viici otsima hakata, soovi korral võin ka lingi lisada.

Ja kaldun seda allikat pisut rohkem usaldama, kui Arro suuliseid andmeid.

Ning üheks piisavaks põhjuseks ka see, et 8. maiks oli Berliin ja selle lähiümbrus juba venelaste käes. 30. aprillil alles lahingud käisid.

Samas ei tohiks meestele küll midagi ette heita olla. 30. aprillil deserteerus ju ka saksa sõjaväe kõrgeim juht - mürgiampulli hammustamise teel :wink:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist