Beowulf II (sakslaste Saaremaa vallutamine 1941) - Luftwaffe

kari lumppio

Terekest!

Ühes teises foorumis anti mingi aeg tagasi link USA "Air Force Historical Research Agency" leheküljele kust võib maha laadida igasugu nimetatud organisatsiooni publikatsioone "Numbered USAF Historical Studies":

http://www.au.af.mil/au/afhra/wwwroot/n ... sintro.php

Nende hulgas on ka Luftwaffe tegevusest II MS ajal, üks nendest: (number 153)
The German Air Force versus Russia, 1941, by Herman Plocher, edited by Harry Fletcher (1965). 335 pages.
Saadavalt pdf-formaadis:
http://www.au.af.mil/au/afhra/wwwroot/n ... 012398.pdf

Selles on üsnagi hea kirjeldus Luftwaffe'i tegevusest Eesti saarte vallumamisel 1941. Ei tea kas seal midagi "uutist" on aga ikkagi huvitav.

Ise pole aastasse 1941 palju süvenenud ning oleksin huvitatud kommentaaridest selle kirjutise suhtes.

Kari

Epaminondas · **Liitunud:** 01 Apr, 2005 19:33 **Postitusi:** 198

Ma ise teen uurimust teemal "Saarema lahingud 1941."

Kui kellelgi on asjakohaseid teadmisi või materjale, siis võiks minuga ühendust võtta.

Ette tänades,

Kunst

oleeg

Kirjutasid:

Tsiteeri:

Ma ise teen uurimust teemal "Saarema lahingud 1941."

Kui kellelgi on asjakohaseid teadmisi või materjale, siis võiks minuga ühendust võtta.

Mis teema täpsemalt oleks ?

Mis huvitavaid allikaid kasutad ?

tervitades

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

kari lumppio kirjutas:

http://www.au.af.mil/au/afhra/wwwroot/numbered_studies/studiesintro.php

Nende hulgas on ka Luftwaffe tegevusest II MS ajal, üks nendest: (number 153)
The German Air Force versus Russia, 1941, by Herman Plocher, edited by Harry Fletcher (1965). 335 pages.
Saadavalt pdf-formaadis:
http://www.au.af.mil/au/afhra/wwwroot/n ... 012398.pdf

vahepeal on link muutunud: http://www.afhra.af.mil/studies/numbere ... 51-200.asp

saksakeelse originaali lisades peaks olema huvitavat numbrilist ja muud materjali, kahjuks ei ole peetud seda inglisekeelses tõlkes avaldamise vääriliseks.
Beowulfi käsitlus põhineb Plocheri enda sõjaaegsel tööl samal teemal (ilmselt oli tal siis kasutada dokumente, mis 1945.a. hävisid).
Plaan on endale Saksa Liiduarhiivist antud töö tellida, küsin siin igaks juhuks üle, äkki keegi on juba selle muretsenud ja on nõus jagama/vahetama:

Tsiteeri:

RL 2 IV / 34

"Der Einsatz der Luftwaffe bei der Besetzung der Baltischen Inseln 1941" o. Dat.
Enthält u.a.: Karte der baltischen Inseln (1 : 1 000 000)

Altsignatur: RL 2/3022; III L 445

Kriegswissenschaftliche Abteilung der Luftwaffe
6.4.6.7 Russlandfeldzug/Ostfront 1941-1945

parandus 06.10.2011.a.: muudetud viited

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

sattus kätte selline peale sõda usa jaoks sakslaste poolt kokku pandud tööde kogumik:
T-17 Army Group North, Advance to Leningrad, 1941
By General der Infanterie Kurt Brennecke and 13 others
607 pp, 110 illus; 1941.

seal kellegi anonüümse poolt töö The Conquest of the Baltic Islands from 8 September – 21 October 1941. Autor osales operatsioonis Luftwaffe ridades. Allikateks nimetab mõningaid väljavõtteid Fliegerführer B operatiivosakonna sõjapäevikust, Heeresgruppe Nord kaarte ja mõningaid oma märkmeid ning personaalset mälu

õhujõudude baseerumine:

Fliegerführer Ostsee peakorter: Pärnu
KGr 806: Riia
Kgr 506: Riia (alates 21.september)
SAGr 125 peakorter ja 1./ : Pärnu
2./: Haapsalu
3./: Helsinki
I./KG.77: Kuusiku
II./ZG.26: Pärnu
Erg./J.G.54: Pärnu, alates 21.sept. Mõnnustes (logistiline tugi Me-321)

14.sept
kaotused: 1 Ju 88, 1 Me 109
claims: 2 I 153

15.sept
kaotused puuduvad
claims: 3 vaenlase lennukit hävitatud

16.sept
kaotused: 1 Me 109 ja üks merelennuk

17.sept
pealelõunal läks lennuväe juhtimine üle Fliegerführer „B“-lt Fliegerführer Ostsee kätte. Samal ajal lahkusid I./K.G.77 ja II./Z.G.26 Leningradi rindele.
kaotused puuduvad
claims puuduvad

18.sept
kaotused puuduvad
claims puuduvad

19.sept
kella 1300 paiku kohtuti lühiajaliselt 4 I 153.
kaotused puuduvad
claims puuduvad

20.sept
kaotused puuduvad
claims: 1 vaenlase hävituslennuk

21.sept
KGr 506 allutatud õhujõudude juhatusele
kaotused: 1 Ju 88
claims puuduvad

22.sept
korduv kohtumine ligikaudu 10 vaenlase hävituslennukida lubab oletada, et vaenlane on tugevdanud oma jõudusid Leningradist üle Hanko ja Dagö. Vaenlase lennuväli asus Sõrve lõunatipus.
Kaotused: 1 Ju 88
claims: 3 hävituslennukit (1 I 16, 2 I 153)

23.sept – 5 okt.
Kuna Erg./J.G.54 lennukite tehniline seisukord oli halb, siis ajutiselt rakendati alates 24.sept Riias puhkusel olnud 1st Special Twin Engine Fighter Squadron. Vaenlasel oli Sõrves ligikaudu 15 hävituslennukit.
kaotused: 3 Ju 88, 2 Me 110
claims: 2 I 153 alla tulistatud, 1 vesilennuk hävitatud vees, 2 I 153 sõjasaagiks

12.okt suunati autor mujale ja seetõttu hoidub ta Hiiumaa operatsiooni kirjeldamisest.

ja lõpuks statistikat:
lennukiväljalende 14.sept – 5.okt.:
488 pommitajat
318 ühemootorilist hävitajat
118 kahemootorilist hävitajat
30 luurelennukit
318 merelennukit
39 Mausi-lennukit
2 merepäästelennukit
kokku 1 313

kaotused:
8 Ju 88
2 Me 110
2 Me 109
1 merepäästelennuk

vaenlase kaotused:
1 I 16
9 I 153
5 MBR 2

võrrelda numbreid ja lisadetaile saab sellest raamatust (kuni esmaspäevani on tabel ka internetis olemas

):
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 716#135716

rünnakuid (ja tulemusi) nsvl merejõudude vastu ma esialgu üles ei lugenud.

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

venekeelses foorumis Lääne-Eesti saarte teema. Kes tahab nõukogude poole sõdinud isikute nimekirja kokku panna, nende jaoks oletatavasti tänuväärt teema (seal vilksatas ka Eestist mobiliseerituid). Sõjategevuse koha pealt läheb huvitavaks 16.leheküljel, kui sõna võtab kasutaja исСЛЕДОВАТЕЛЬ, kes oma artikleid seal postitab:
http://srpo.ru/forum/index.php?topic=93 ... 9#msg20639

juba olemas ka minu poolt varem mitmes teemas viidatud Советская артиллерия на Моонзунде в 1941 году.

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

Lõpuks siis ka tasuta Beowulfi materjalid saadaval. Koledad vesimärgid peal, aga teatavasti kingitud hobuse suhu ei vaadata...
http://maparchive.ru/index.php/army-gro ... ll-51.html

Seal peal ka 2 eksemplari ülalnimetatud lennuväe aruandest. Nagu ma juba kuskil teemas maininud olen, jõudis see aruanne pealesõjaaegse USA poolt läbiviidud saksa sõjameeste kirjutiste kogumise ürituse sisse, sealt minu ülevalpool toodud numbrid pärinevadki. Aruande häda on selles, et Hiiumaad käsitletakse napilt, selle vastu aitab muidugi KGr 506 sõjapäevik, mis antud perioodi kohta õnneks säilinud on. Nõukogude poole pealt jõuti ka enne Hiiumaa langemist hunnik dokumente evakueerida, kui uskuda Strelbitski siin-seal väljaöeldud väiteid, nii et ehk on lootust kunagi näha ka kahepoolset käsitlust.

kanakukk · **Liitunud:** 22 Mär, 2008 23:57 **Postitusi:** 242

andrus kirjutas:

venekeelses foorumis Lääne-Eesti saarte teema. Kes tahab nõukogude poole sõdinud isikute nimekirja kokku panna, nende jaoks oletatavasti tänuväärt teema (seal vilksatas ka Eestist mobiliseerituid). Sõjategevuse koha pealt läheb huvitavaks 16.leheküljel, kui sõna võtab kasutaja исСЛЕДОВАТЕЛЬ, kes oma artikleid seal postitab:
http://srpo.ru/forum/index.php?topic=93 ... 9#msg20639

Foorum on vahepeal oma aadressi muutnud. Praegu töötav link: http://forum.patriotcenter.ru/index.php ... 9#msg20639

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

Buldõgini ja Strelbitski vestlus tulevase Buldõgini raamatu teemadel. Käsitletakse ka ühte eestlaste üksust, seisukohtade erinevuse tulemusena nimetab oponent Buldõginit poliittöötajaks (viimane ei leidnud saksa paberitest väidetava ülejooksmise kohta tõendeid ja ei taha nõuk. ülema ennastõigustavat aruannet päris kulla pähe võtta)

http://imf.forum24.ru/?1-12-0-00000056-000-0-0

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

Fliegerführer Ostsee lendude statistikat. Osa lende puudu (kaasa arvatud mõnel päeval andmed mittetäielikud), osa lende ei toimunud Lääne-Eesti piirkonnas.

Kood:

09.1941 117   ?   ?   ?   ?   ? 178
09.1941 andmed puuduvad
09.1941 andmed puuduvad
09.1941  49   ?   ?   ?   ?   ? 102
09.1941  27   0  20   1   0   2  50
09.1941  22   0  12   2   0   4  40
09.1941  24   0  14   2   0   3  43
09.1941  28   0  14   1   0   2  45
09.1941  38   0  16   0   2   0  56
09.1941  23   0  14   0   0   3  40
09.1941  32   0  12   1   0   3  48
09.1941  21   0   4   0   0   0  25
09.1941  26   0  18   2   0   2  48
09.1941  37  14  15   2   0   0  68
09.1941  32   0  11   2   0   1  46
09.1941  45   0  14   1   0   0  60
09.1941  41   0  12   0   0   2  55
10.1941  39   0  17   1   0   0  57
10.1941  33   0   6   1   0   2  42
10.1941  25   0   6   0   0   1  32
10.1941  23   0   8   1   0   4  36
10.1941  13   0   2   0   0   2  17
10.1941  15   0   0   1   1   4  21
10.1941  13   0   0   0   0   1  14
10.1941   4   0   0   0   0   1   5
10.1941  12   0   0   0   0   4  16
10.1941   8   0   0   1   0   4  13
10.1941   9   0   4   1   0   1  15
10.1941  46   0  14   4   0   2  66
10.1941  23   0  10   0   0   1  34
10.1941  19   0  10   1   0   0  30
10.1941  10   0  16   1   0   0  27
10.1941  20   0   6   0   0   1  27
10.1941  15   0   0   0   0   1  16
10.1941   0   0   0   0   0   0   0
10.1941   0   0   0   2   0   0   2
10.1941   5   0   0   0   0   0   5
10.1941   0   0   0   0   0   1   1
10.1941   7   0   0   0   0   3  10
10.1941   0   0   0   0   0   2   2
10.1941  13   0   0   0   0   2  15
10.1941  14   0   0   2   0   2  18
10.1941 andmed puuduvad
10.1941   0   0   0   0   0   0   0

Liikideks jaotatud päevaaruannetes olevate nimetuste järgi: 1. veerg kuupäev, 2. veerg Kampfflugzeuge (pommitajad), 3. veerg rasked hävitajad (Zerstörer), 4. veerg hävitajad (Jäger), 5. veerg luurelennukid (Aufklärer), 6. veerg merepäästelennukid (Seenot), 7. veerg miinitraalerid (Mausi), 8. veerg kokku.

Lisaks lendas 24.oktoobril üks Wetterflugzeug, mida ma ei osanud siia tabelisse panna.

Erinevused eelpool toodud statistikaga tulevad võib-olla osaliselt sellest, et merelennukid on äkki loetud pommitajate alla? Nägin ühes aruandes väljendit Seekampfflugzeug.

Arensburger · **Liitunud:** 25 Veebr, 2004 20:41 **Postitusi:** 594

Lisan oma postituse selle teema alla, sest leidsin et antud teemaga on minu küsimus kuidagi seostatav.
Nimelt,
külastasin eile- üleeile jälle Ruhnu saart ja seekord oli meeldiv võimalus ronida ka kõigile külalistele avatud tuletorni. Vaade oli ilus, nagu oligi arvata, ja soovitan seda ka kõigile teistele. Mis mind aga kummitama jäi, olid kuulitabamuse jäljed tuletorni seinal, otse vaataplatvormi kõrgusel ja mõned isegi tulest vaid mõnikümmend sentimeetrit madalamal. Kuulid võisid olla ligilähedaselt 2 cm kaliibriga ja läbi nad tuletorni umbes 1 cm paksusest raudseinast ei ole löönud. Samas on seina materjal olnud üllatavalt elastne, sest tabamuse lehtrid on nii umbes 4-5 cm sügavad.
Küsisin teavet kohalikult noormehelt, kes piletit müüs ja tema teadis kohe rääkida, et saksa hävituslennuk on tulistanud 1917 aastal tuletorni tule puruks ja sealt need armid tuletorni seinas pärit ongi. Mulle tundus lugu kahtlane. Nüüd siis uurisin, et väidetavalt on sakslased, I MS järel Eestist lahkudes, lasknud Ruhnu majaka tule puruks hoopis lõhkelaengu paigaldamisega tuleruumi ja see tuli taastati seal alles 1936 aastal. Seda enam, et Esimese Ilmasõja lennukid ei kasutanud suurekaliibrilisi kuulipildujaid.
Jääb üle vast ikka II MS. Võidi lasta ka merelt. Selle variandi vastu kõneleb tulistamise suund. Kui laev oleks tahtnud hävitada tuletorni, siis oleks loogiline olnud läheneda saarele just vastas küljest, kus meri sügavam ja saab saarele väga lähedale. Sellest suunast, kust on lastud, on aga meri madal ja sõjalaev oleks pidanud tulistama 3 - 5 km kauguselt, olenevalt süvisest. See tundub võimatu kui arvestada tabamuste kontsentratsiooni. Paljude tabamuste vahe on vaid 20-30 cm. Silmaga vaadates tundub, et kuulid on jooksnud umbes 5 kraadise kaldega ülevalt alla.
Nüüd tulebki põhiküsimus! Kes ja millal üritas puruks lasta Ruhnu tuletorni tuld ja kas see ka õnnestus?
Siit meie foorumist olen leidnud ka mõned võimalikud vihjed:

andrus kirjutas:

aiai, ristlejate juhataja polnud alla joonitudki

olgu, ütlen vastuse ära - Fliegerführer Ostsee planeeris Ruhnu mehitada vesilennukite abil.
sakslaste meresõjajuhatuse sõjapäevikus köide 24, lk.199 on selline tekst:

Tsiteeri:

Vor 3 Wochen auf Runö gelandete schwache Russenkräfte wurden durch Bevölkerung vernichtet. Bevölkerung erbat deutsche Besetzung. Bedauerlicherweise hat diese Bitte zuständige Stelle nicht erreicht. Bevor von Fl.Fü.Ostsee selbständig vorbereitete Landung mit Seeflugzeugen durchgeführt werden konnte, haben Russen in der Nacht vom 8. zum 9. Runö wieder besetzt, Bevölkerung verschleppt, schwere Flak auf Insel eingebaut und vorgeschobenen Flug- und Schiffsmeldeposten erhalten.
Skl. geht diesem bedauerlichen Versager nach.

edasi on keegi käsitsi kirjutanud kommentaari:

Tsiteeri:

Immerhin ist festzuhalten, daß die Marine bei der augenblicklichen Lage in diesem Raum nur ein geringes Interesse an der Insel Runö hat, daß die Besetzung mit geringen Kräften jederzeit eine Aushebung durch russische, bei der gegebenen Lage überlegende Kräfte, damit unerwünschter Rückschlag drohte.

küsimisjärjekord vaba

Wiking kirjutas:

1941. aasta Suvesõjal, mida sisuliselt võib nimetada rahvaülestõusuks, on nii ühiseid jooni kui ka suuri erinevusi kakskümmend kaks aastat varem toimunud Vabadussõjaga.
..... Metsavendade väljaastumisi esines isegi sellistel pisikestel saartel nagu Kihnu, Ruhnu ja Vilsandi, kusjuures iseloomulikumad sündmused leidsid 1941. aasta suvel aset 282 elanikuga Ruhnu saarel.
9. juulil saadi raadio kaudu teada sakslaste jõudmisest Pärnusse. Relvastatud hülgepüssidega, vangistati Ruhnu tuletornis valves olnud neli punaväelast, heisati tuletorni eesti lipp ja seati ametisse endine vallavalitsus. Ülestõusnute poole tuli üle ka kohalik militsionäär, tuues kaasa oma relvad.
30. juulil avastati saarel kolm tundmatut, kes osutusid Punaarmee luurajaiks. Mehed vangistati ja suleti ühe ruhnulase elamusse teiste vangistatud punaväelaste juurde. Järgmisel päeval saabusid mootorpaadiga saarele kolm omakaitselast Pärnust, kes tõid ruhnlastele relvi ja laskemoona. Samal päeval püüdis saarele maabuda grupp punaväelasi, kelle pihta avati rannast tuli, mispeale need tagasi merele tõmbusid. Tajudes olukorra kriitilisust, sõitis Ruhnu vallavanem koos omakaitselastega Pärnu, et sealt abi tuua. Kaasa võeti ka punaväelastest ja spioonidest vangid.
Kuid enne abi saabumist pommitasid 6. augustil saart 14 vene lennukit. Järgmisel päeval aga maabus saarele punaväelaste dessant. Ülestõusnud ruhnlased põgenesid metsa ja püüdsid oma relvi peita.
Nüüd läksid militsionäär ja täitevkomitee esimees punaväelaste poole üle ja nende näpunäidete järgi vangistati 8 ruhnlast, kellest 5 hiljem hukati. Punaväelased jäid saarele ligi kuuks ja pärast nende lahkumist 7. septembril jäid saarele 5 relvastatud lätlast ja üks venelane. Mõni päev hiljem saabusid koos saksa ohvitseriga saarele Pärnu omakaitse mehed, kes arreteerisid saarele jäänud punaväelased. Hiljem moodustasid ruhnlased oma kodusaarel 40-mehelise omakaitserühma.....

Seda kõike saab lugeda ka lehelt: http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-4.html

andrus · **Liitunud:** 02 Juul, 2004 12:39 **Postitusi:** 3298

Siia ka sakslaste lennuväe tegutsemisest paar viidet, perioodiks 11.09 kuni 05.10.1941.a. (kahjuks osaliselt):

http://wwii.germandocsinrussia.org/de/n ... handlungen
http://wwii.germandocsinrussia.org/de/n ... chen-front
http://wwii.germandocsinrussia.org/de/n ... chen-front
http://wwii.germandocsinrussia.org/de/n ... chen-front

Saaremaa/Muhumaa sündmused on ära peidetud paljude muude sündmuste sekka

www.militaar.net

Beowulf II (sakslaste Saaremaa vallutamine 1941) - Luftwaffe

Kes on foorumil