Seltsimees A.S Jakovlev, kelle firma loomingust Pokrõskin (ja ilmselt paljud temataolised veel) suuremat ei arvanud, pisteti 1946 lennukitööstuse rahvakomissari kohalt 10-ks aastaks trellide taha (koos lennuväemarssal Novikoviga), kuna suur sõja oli läbi, aga (peamiselt) Jakovlevi hävitajate kaotused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Jakovlev oli tegelikkuses mitte eriti silmapaistev konstruktor, kuid hea mahhinaator ja intrigaan.
Tema CV-s vene saitidel on 10 aastat tühi koht:
http://www.yak.ru/ENG/FIRM/hist0.phpTsiteeri:
1924 - 1927 гг. worker, later engine-mechanic of Zhukovsky Academy.
1927 - 1931 гг. a student of Academy. After graduating from Academy he is an engineer at aviation plant, where, in 1932, he organized light aviation group of enthusiasts.
с 15.01.1934 г. Head of design-production bureau.
1935 - 1956 гг. Chief Designer
1935 - 1952 гг. at the same time Director of plant (siin on ilmselt trükiviga, peaks olema 1942)
1940 - 1946 гг. and Deputy of Aviation Ministry.
1956 - 1984 гг. General Designer.
с 21.08.1984 г. retired.
Vene propaganda räägib, et vastava ettepaneku olla Stalinile teinud tema lendurist poeg Vassili, kas see tõsi ka on, ei tea.
Jak-1 (ja sellele järgnevate Jakkide) kontruktsioon on tõenäoliselt pärit Polikarpovi büroost, tema büroo omatoodanguks peetakse täiesti ebaõnnestunud "kiirpommitajat" Jak-2, mis praktilises kasutuses ei kõlvanud pea millekski. Mis meetoditega sm Jakovlev oma puudulikke insenerivõimeid kompenseeris, on Solonini raamatus pikalt kirjas.
Tema büroo loodud lennukid olid aga kuulsad oma lagunemise pärast, mida põhjustas piiripealne konstruktsioon. Kui siia lisada sõja-aja langev tootmiskvaliteet ja primitiivsed rindeolud, siis väike ime, et lennukid vastast nägemata alla kukkusid.
Pokrõskin ise jättis oma jälje Eestisse veel 1970ndatel, olles marssali auastmes ALMAVÜ pealik. Nimelt Eestis alustatud Vihur-ralliautode väikeseeriatootmise (Lada 21011 baasil) eestkostjaks peetakse Pokrõskinit, kellel Eesti funktsionääridel õnnestus Moskvas hõlmast kinni saada ja kellele Vihuri meeste toodang oli meeldinud (eriti meelepärane olnud purilennuki transpordiks mõeldud spetsiaalne käru). Igatahes peale vastavat nööbist võtmist olla lenduräss võtnud hõlmast kellelgi järgneval tegelasel ja igatahes ralliautode tootmine Eestis tõesti algas.