www.militaar.net

Võrdlemisi keeruline küsimus.


Kas keegi täpselt oskab öelda, mis täpselt oli väeosa mis oli seal?

Tean, et see oli üks pataljon 260 Merejalaväe brigaadi koosseisust,
mis on selle pataljoni number?

See propagandabrošüürike peaks mul kodus olema, järku on vastus seal olemas. Peats ei mäleta.

Гринкевич, Владимир Иванович
Разве можно забыть Мерекюла?
Москва: Политиздат, 1979
80 lk., 2 l. ill.
*
Grinkevitš, Vladimir
Kas saab unustada Meriküla?
Tallinn: Eesti Raamat, 1982
83 lk., 8 l. ill : ill.

Aga vaata, äkki on seal vastus

Tegelesin nüüd ideoloogilise kasvatustööga ja lugesin nimetet brošüüri uuesti läbi. Kes tahab, lugegu ja filtreerigu ise fakte. Denisile mõned neist dessandi algusotsast, kui need talle abiks:

Dessandi tegijaiks määrati 260. üksiku merejalaväebrigaadi (komandör kindralmajor I. Kuzmitšov) automaaturite pataljon, mis asus Kroonlinnas või teisisõnu major Stepan Maslovi dessantpataljon (staabiülem Vladimir Malkov). Rinnal langevarjurimärk. Formeeritud 1942. a. alul Leningradi oblastis. Kaitsesid merejalaväebrigaadi koosseisus Kroonlinna. 1941/42 talvel lõid tagasi katseid "diversioonigruppidel" tungida Peterhofi suunas Leningradi ja Kroonlinna. 1942. a. sügisest valmistus pataljon iseseisvaiks lahinguoperatsioonideks. Tuumikuks Hankolt tulnud mereväelaste-automaaturite salk, mille eesotsas oli olnud meresuurtükiväelane kapten B. Granin (ise ei läinud edasi langevarjurite pataljoni, vaid meresuurtükiväkke). Pataljoni komandõri asetäitja poliitalal kapten D. Sankov. Roodukomandörid olid põhiliselt 123.-st üksikust inseneripataljonist. 3. roodu automaaturiterühma komandör leitnant Innokenti Golubev. Sapöörirühma komandör leitnant Grigori Kuznetsov. No ja neid nimesid on veel, kes mida juhtis.

Dessandis 517 merejalaväelast, neist kaheksa naist (kaks sanitari, kuus radisti). Dessanti läksid lisaks automaaturitepataljonile laskurrood (nimetati dessandi 4. rooduks), komandör vanemleitnant F. Zavolkin, lisaks anti juurde automaaturiterühm brigaadi 1. pataljonist, luurerühm, sapöörirühm, tankitõrjepüsside rühm, sanitarid, sideväelased jt. Kõik olid 260nda üksiku merejalaväebrigaadi koosseisust.

Esmalt Lavansaarile (Kroonlinnani 100 km, Merikülani 70 km), seal Balti Laevastiku läänepoolseim garnison - Saare Mereväebaas. Sinna mindi suurtükipaatidel "Moskva", "Amgun" ja "Volga" traalerite ja puksiiride saatel.

Lavansaaris vastas Saare Mereväebaasi juhataja kontradmiral G. Žukov, väidetavalt 1941. a. Odessa kaitsmise kangelane. Oli ka kogu Meriküla dessandi üldjuht.

Lavansaaris formeeriti saatelaevade salk (komandör 2. järgu kapten G. Gorbatšov) - "kaheksa soomuskaatrit ("merekütti"), kaks meresoomuskaatrit, kaks soomuskaatrit ja üks kaater MO - ühtekokku 13 lahinguüksust." (loeteletud ka BMO-de, MBKA-de, BKA-de ja MO numbrid). Salga kaitsmiseks miinide eest eraldati kaheksa traalkaatrit. Üksik suurtükitoetuslaevade salk 1. järgu kapteni S. Kudrjavtsevi juhtimisel pidi tulega katma desaandi maabumist - suurtükipaadid "Moskva", "Amgun" ja "Volga". Nende kaitsmiseks miinide eest anti eraldi traalimissalk, mis koosnes kaheksast aeglase käiguga traalerist. Õhust pidid katma 30 lennukit Balti Laevastiku 3. kaardiväe hävituslennuväepolgust, mis asus Lavansaaril.

Relvad merejalaväelastel: automaadid. Lisaks kolm 50-mm miinipildujat, 12 tankitõrjepüssi, kaks raske- ja 12 kergekuulipildujat. Kuivtoit kaheks ööpäevaks ja laskemoona ja granaate kolmeks lahingupäevaks. Igal sapööril 10 kg lõhkeainet; raskerelvi dessandil polnud.

*

Edasi ei viitsi kirjutada . Ehk oleks tulevikuks viktoriiniküsimuste alla võinuks varus hoida küsimust, milline ENSV kurikuulus akadeemik oli 260. brigaadi tankitõrjujate jaokomandör... Vastus: Viktor Maamägi. Tundub aga, et dessandis ta ei käinud, aga kindel pole. Kodanik ju elu ja tervise juures, peaks pioneerid talle külla saatma

Ja sellest brošüürikesest võis ka lugeda, et Tallinna tollase 15. keskkooli noored saatsid kirjad kõikidele 1944. aasta aadressidel, kuhu oli saadetud teade - teadmata kadunud. No ja said vastuseid ja üleüldse tegelesid aktiivselt dessandi "uurimisega". Ja et Narva 1. keskkooli, Sillamäe 4. keskkooli, Tallinna 15. keskkooli, Kohtla Järve 1. internaatkooli juures olid Balti Laevastiku lahingukuulsuse muuseumid, nendes dessantlaste fotod ja kirjad, relvade ja kiivrite jäänused, medalid, nööbid ja "teised reliikviad". Arvatavasti on see läinud kõige punase träni teed...

Ja siis öeldakse, et Sillamäe S. M. Kirovi nim kultuurimaja filmiamatööride stuudios on Grigori Taratõnovi juhendamisel valminud dokumentaalfilm "Surematu dessant"... Seda vaataks küll...

Noja konkreetset pataljoninumbrit selles tekstis polnud.

Suur tänu sulle!

Kuule kus saaks huvitav seda akadeemiku koordinaadid

Siit:

http://www.akadeemia.ee/eng/liikmeskond ... index.html

Enne vestlemist on kasulik teada tema osa eesti ajalooteaduses 1940ndail-1950ndail ja näiteks raamatut

Eesti ja vene rahva ajalooline sõprus: abiks lektorile; Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing
Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961

jms.

Denis, mine rõõmusta vanainimest! - uuuhh, maivõi

jah, lähen ostan pudel armeenia konjaki ja rõõmustan, mis seal ikka.
või mis?

Jah, minu meelest muidugi tasub minna. Ilma ja -ta. Ootame siin siis reiskirja Sult!

Anna minna, kuigi praegu selle hea armeenia konniga on mõneti raskemgi kui vene ajal. Raha võib ju olla, aga leia see õige!

Estoloogi entusiasm on muidugi kiiduväärne, aga selle rangi tegelaste (ka palju väiksemate) informatiivne kasutegur läheneb heal juhul altpooltotsast teatud fraase esitama õpetatud aarale. Puhas konni raiskamine! Kui muidugi kaks aarat kokku ei saa

eks ikka leiab

helistasin
rääkisin tütrega
kahjuks, see kokkusaamine pole kerge korraldada, ikka, vanus annab teada.
eks ikka proovitakse midagi teha, loodan et varsti saan midagi teada.

Tuletame tänasel Vabariigi aastapäeval hea sõnaga meelde ka Manivald Järvekülge ,kes lõi noore ohvitserina oma õhutõrjepatarei meestega lahingus 1944. aastal puruks osa Meriküla dessandist.