Saksa lahinglendur Walter Nowotny Saaremaal

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Teema paistab teistelegi huvi pakkuvat ;-)

Sai ka ise veidi netis tuhnitud ning oma paberites soritud, paneks siis siia ka mõned lisandused.

Kõigepealt peab kohe tuhka pähe raputama - ei maksa midagi mälu järgi kirjutada :-(

Kogula lennuväljal sündinu on kajastatud peamiselt seoses selle kasutamisega Berliini pommitamiseks. Sestap on ka 12. eskadrillli tegemised kajastatud rohkem sellel perioodil, eelnev ning hilisem eriti kuskil märkimist ei leia. Võimalik, et seal polegi midagi paberlikul kujul järgi. Kuna üksus lõpuks hävis seal samas Saaremaal ning ilmselt läksid ka kõik dokumendid samas tuleroaks.

Minu käepärased kolm allikat on aga selles osas siiski ühte meelt, et operatsiooni B alguses oli eskadrill praktiliselt täies elujõus.

Need allikad oleks Vinogradovi raamat "Operatsija B" (saadaval ka netis http://militera.lib.ru/memo/russian/vin ... index.html), kellegi nimetu autori kirjutatud Sõjamerelaevastiku lennuväe ajalugu (teadjamad mehed räägivad, et see on piraattõlge mingist Poolas ilmunud raamatust, samuti saadaval Internetis http://ef.1939-1945.net/b051_003.shtml) ja kolmandaks omal ajal kellegi tundmatu autori post kuskil foorumis, mis sai huvitava sisu tõttu endale salvestatud.

Neist esimene ning teine allikas väidavad, et 12. eskadrillis oli esimeste DB-3 lennukite saabumisel alles 15 lennukit, Vinogradov oma raamatus koguni paneb 12. eskadrilli komandöri major Kudrjavtsevi suhu sõnad, et eskadrill oli selleks ajaks tulistanud alla ühe vastase hävituslennuki ning ise seejuures ka kaotanud ühe oma lennuki. Kolmas allikas väitis, et tol hetkel oli eskadrillis 14 lennukit.

Seega olid minu heietused räsitud eskadrillist 4 lennukiga siiski mingist muust perioodist. Sest kõigi kolme artikli põhjal alustasid sakslased Kogula lennuvälja ründamist alles peale pommituslennukite kolimist sellele. Ning isegi siis olid rünnakud suht nõrgad, sest sakslased ei pidanud nende harvu rünnakuid Berliinile nii ohtlikeks, et selle pärast muudest lõikudest sinna lennuväge hakata juurde tooma. Ning kohapeal seda nagu eriti polnudki. Lennuvälja pommitati ning rünnati regulaarselt ning septembri alguses kolisid venelaste pommituslennukid sealt minema ning hävituslennukite eskadrilli jäänused hävisid lõplikult seal lennuväljal.

Kui nüüd uskuda seda Vinogradovi raamatus toodud juttu (milles mina siiski kahtlen pisut, kipub nii väga sellise GlavPURi teksti moodi see kõik olema, aga täiesti ei välista siiski ka), siis võis see üks Messerschmitt mis eskadrill oma arvele kirjutas, olla just Nowotny oma. Ja siis Nowotny omakorda tulistas alla vaid ühe venelaste lennuki. Kindlasti ei saanud neid aga olla 3, sest veel augusti alguses oli eskadrill praktiliselt täiekoosseisuline. Ja täiendust neile vahepeal saadetud polnud. 1 lennuk võis neil ju üle komplekti olla. Ja võib-olla ei olnudki, kui teine allikas mainib, et eskadrillis oli siiski 14 lennukit. Aga täpselt ei saa seda ilmselt kunagi teada, sest nagu juba mainitud - eskadrill hävis Saaremaal ning vaevalt kuskil Venemaa arhiivideski temast mingit täpsemat infi on.

Õhulahingust endast. Selle napi kirjelduse põhjal on küll väga raske midagi kindlamat väita, aga paar punkti tooks siiski välja.

Bf-109F (millel Nowotny ja Kaczmarek lendasid) on I-153 üle 100 km/h kiirem. See oleks siis maksimaalkiiruse poolest. Samas on I-153 kahepinnaline, palju suurema tõusukiirusega ning parema manööverdusvõimega. Nowotny'l ja Kaczmarek'il oli edu kõrguses, kirjelduse järgi nad võisid isegi näha I-153 startimas. Sellises olukorras oleks nad teoreetiliselt küll võinud vabalt 2 või enamgi lennukit alla tulistada. Pikeerida alles kõrgust võtvate lennukite peale, kus nende kiirus on veelgi väiksem ning manöövrivõime piiratud, anda üks lühike valang ning kohe väljuda rünnakust ning võtta veidi eemal oma suure kiiruse abil uuesti kõrgust, teha ületiiva pööre ning olla valmis rünnakut kordama, nüüd ainult juba teisest suunast.

See oligi sakslaste vabajahi taktika tegelikult, kuid paistab et seekord läks midagi nihu. Kuidagi õnnestus Kaczmarek'il Nowotny silmist kaotada. Seda oleks olnud suht raske teha, kui rünnak ning rünnakust väljumine oleks toimunud samas suunas (nagu eelpool kirjeldatud). Kusagil nad pidid hakkama rohkem manööverdama. Nowotny räägib ka mingist õhulahingus osalemisest ning siis kütusenäidiku järgi avastamisest, et aeg koju minna. Kui nad peale rünnakut kohe lahingust ei väljunud ning asunud uue rünnaku jaoks kõrgust võtma, vaid jäid I-153 lähivõitlust pidama, siis läks neil isegi hästi. Nagu juba ütlesin - manööverdusvõimelt oli I-153 Bf 109 kaugelt üle. Samuti oli neil arvuline ülekaal (ilmselt oli neid siiski 9 lennukit, või siis 6 või 12, kuna tol ajal lendasid venelased kolmikutena). Sellises rabelemises oleks märksa tõenäolisem olnud, et mõlemad sakslased oleks pidanud lendamise asemel ujumist harjutama...

Ja siis see viimane osa - tagasipöördumine ning allatulistamine. Siin eksis Nowotny kohe kindlasti ühe aabitsareegli vastu - kuni sa pole kindel et võõras lennuk on oma - suhtu sellesse kui vaenlasesse.

Nagu öeldud - I-153 oli üle 100 km/h aeglasem. Horisontaallennus lihtsalt niisama poleks ta iial suutnud Nowotny lennukit kinni püüda. Peale selle on ta välimuselt Me-109 absoluutselt erinev - kahepinnaline, tömbi ninaga, ka mõõtmetelt pisut väiksem. Seega sai Nowotny teda omaks pidada ainult selliselt vahemaalt, kus lennuki kuju polnud võimalik eraldada. Ta pidi ise kiiruse maha võtma ning lennuki endale ligi laskma. Hästi ei usu, et ta lennuki päris ringi oleks pööranud ning sama lennuki poole tagasi lennanud. Esiteks ei loe seda kirjeldusest kusagil välja. Teiseks oleks ta siis peagi aru saanud, et tegemist on vastase lennukiga.

Ju ta võttis kiiruse maha, kõigutas oma lennukit tiivalt tiivale (nagu kirjelduses öeldud), ehk tegi ka mõne väiksema kaare, et kadunud "sõber" talle kiiremini järele jõuaks. Aga ei jälginud piisavalt tähelepanelikult, kas tulija ikka oli sõber. Ning sai seepeale ise tina.

Tal oli võib-olla tõesti võimalus tulistada ka teda rünnanud lennukit, kui see peale tema pihta antud valangut temast mööda lipsas (sest nüüd oli tollel eelis kiiruses, kuna Nowotny oli ise oma kiiruse maha võtnud). Aga sellises olukorras vastase lennuki allatulistamine on rohkem õnnemängu asi. Ning kindlasti polnud tal aega ega võimalust jälgida, kas ning kuhu see lennuk alla kukkus. Vaja oli omale pehmem maandumispaik valmis vaadata...

Tundub, et poisid olid vähe ülbeks läinud. Ning lohakateks. Ja said selle eest ka kolaka kätte. Õnneks aga niisuguse, et oli ikka aega järele mõelda ning õppust võtta... [/url]
andrus
Liige
Postitusi: 4354
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

Kaczmarek
kõik siin räägivad kellestki sellenimelisest. Kas see mitte luftwaffe zargoos ei tähistanud lihtsalt paarimeest ?
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Jah, Kaczmarek oli kas "number kaks" või siis "paarimees" (inglise wingman).
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Ülalviidatud algtekstist on tõesti raske aru saada, kes kellele sappa võttis. Muide, Mansteini "Kaotatud võidud" vene tõlke (Манштейн, Утерянные победы, 1999) lisades annavad vene redaktorid I-153 võimsuseks 800 hj (õige ilmselt 1000 hj), tõusukiiruseks 15,1 m/s. Bf-109f tõusukiiruseks annab sama raamat 19,6 m/s, kuid Nowotnyl võib-olla oli varasem mudel. Kui veebist lennukite tehnilisi andmeid vaadata, siis on erinevaid andmeid päris sageli.

Vahemaa Sõrvest Mazirbeni näib turismikaardi järgi olevat u 32 km, Mikelbaka/Mikeltornis-eni veidi rohkem, vahest 36 km. Pikk sõudmine igal juhul.

http://www.teracom.se/pub/1682/ATV_333x780.pdf
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

PriitP kirjutas:Ülalviidatud algtekstist on tõesti raske aru saada, kes kellele sappa võttis. Muide, Mansteini "Kaotatud võidud" vene tõlke (Манштейн, Утерянные победы, 1999) lisades annavad vene redaktorid I-153 võimsuseks 800 hj (õige ilmselt 1000 hj), tõusukiiruseks 15,1 m/s. Bf-109f tõusukiiruseks annab sama raamat 19,6 m/s, kuid Nowotnyl võib-olla oli varasem mudel. Kui veebist lennukite tehnilisi andmeid vaadata, siis on erinevaid andmeid päris sageli.
Rääkides I-153 ja Bf-109F tehnilistest omadustest (JG54 istus enne Barbarossa't F mudelile ümber, kahjuks ei ole praegu täpset mudelit käepärast, sestap opereerin edaspidi Bf-109F-3 admetega)

I-153 (levinuim versioon, oli ka mitmeid väikeses seerias tehtud katsemudeleid) oli varustatud Švetsovi M-62 mootoriga (litsentsi alusel toodetud Curtiss-Wright Cyclone'i mootori modifikatsioon), mille nominaalvõimsus oli 860 h.-j ning maksimaalvõimsus 1000 h.-j. Ei hakka siinkohal vast võimsuste arvestamise eripära kirjeldama.

Veel kaks olulist parameetrit - lennuki stardimass ning tiivapindala - I-153 stardimass oli 2110 kg ning tiivapindala 22,14 ruutmeetrit.

Bf 109F-3 - mootori maksimaalvõimsus 1300 h.-j (Daimler-Benz DB-601E, kahjuks pole nominaalvõimsust hetkel kuskilt võtta), stardimass 2746 kg ja tiivapindala 16,2 ruutmeetrit.

Neist arvudest saame arvestada kaks lennuki manööverdusvõimet näitavat suurust - lennuki massi suhte tiivapindala ruutmeetrile ning lennuki massi suhte mootori hobujõule.

Lennuki mass tiivapinna kohta
I-153 - ca 95 kg/ruutmeetrile
Bf-109F-3 - ca 170 kg/ruutmeetrile

Lennuki mass mootori hobujõu kohta
I-153 - 2,11 kg/h-j
Bf 109F-3 - 2,11 kg/h-j

Seega praktiliselt võrdse energiavarustusega lennukeil oli ühel tiiva koormus pea kaks korda väiksem. Bf-109 oli tänu oma vesijahutusega mootorile ning ühele kandepinnale palju parema aerodünaamikaga, mis väljendus ka suuremas maksimaalkiiruses. Kuid manööverdusvõimelt ta jäi alla, ning samuti tõusukiiruse osas.

Üritasin leida ka andmeid lennukite tõusukiiruste kohta, aga võrreldavaid suurusi ma ei leidnud.

Leidsin tabeli I-153 kohta
3000m/3min
5000m/5.3min
9000m/13.2min

Nagu näha - mida kõrgemale tõusta, seda väiksemaks jääb lennuki tõusukiirus. Kuna lennuki mootori võimsus langeb.

Ning Bf 109F-3 kohta oli antud tema suurim tõusukiirus - 1012 meetrit/min 1500 meetri kõrgusel.

Tihti antakse (eriti nö populaarseis teatmeraamatuis, kuhu topitakse lennuki pilt, tema kolm projektsiooni, mingi tabel mingite tehniliste andmetega ja lühike ajalookirjeldus) ka lennuki tõusukiirus mingi abstraktse suurusena meetrites sekundis. Kuid selline suurus ei näita midagi, kuna erinevates kõrgustes on need kiirused erinevad. Kui anda kiirus meetrites sekundis, siis peaks seal taga olema ka kõrgus, kus selline tõusukiirus on (nagu tegelikult peaks see taga olema ka maksimaalkiirusel, mis võib olla väga erinev maapinna lähedal, 3000 m kõrgusel, või siis 7000 m kõrgusel).

Kui nüüd vaadata meil olemas olevaid suurusi - I-153 - 3 min ja 3000 m ning Bf 109F-3 ning 1012 m/min 1500 m kõrgusel, siis näeme, et kuskil siin rajoonis olid lennukid enam-vähem võrdse tõusukiirusega. Kus juures jääb siiski tunne (kuna I-153 tõusukiirus on mõõdetud pikema baasi pealt), et I-153 parim tõusukiirus selles vahemikus on siiski suurem.

Aga et jutt pikaks ning igavaks loenguks ei kisuks - paneks siia veel ühe pildi I-153 hävituslennukist ühe välismaise operaatori värvides :lol:

Pilt
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Mõned allikad, ka nt: http://www.sci.fi/~ambush/faf/recon.html
võtavad I-153 stardimassiks 1860 kg, mis veelgi parendab selle lennuki näitajaid.
Külaline

Täienduseks nublule

Postitus Postitas Külaline »

Arvata võib, et Kuressaare lähise lennuvälja all mõeldi siiski praegu linna piiresse jäävat Roomassaare lennuvälja, mis rajatigi ühena paljudest Nõukogude baasidest Saaremaal. See on kõigist toonastest lennuväljadest ainus, mis tänaseni - tõsi küll, nüüd tsiviilotstarbel - kasutusel. Aga lennuvälju oli peale Kogula ja Roomassaare veelgi: Aste, Sandla, Rahu-Kõnnu...

Nowotny kohta on varem ilmunud:
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... 2663&kat=1
PriitP
Liige
Postitusi: 121
Liitunud: 14 Dets, 2004 16:18
Kontakt:

Postitus Postitas PriitP »

Tänan huvitava lisainfo eest! Paaris kohas tekib siiski küsimusi:

"seadis W. Nowotny lahingus viga saanud, lennukivarustusse kuulunud kummipaadi kähku hädapärasesse sõidukorda" -- See saab tähendada ainult paadi paikamist?

"suundus ta 8. novembril 1944 kõlbmatuks osutunud reaktiivhävituslennukil Me 262 võitlusse" -- Kas konkreetsel lennukil oli tõrge või antakse hinnang lennukitüübile tervikuna?
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Re: Täienduseks nublule

Postitus Postitas nublu »

Crassus kirjutas:Arvata võib, et Kuressaare lähise lennuvälja all mõeldi siiski praegu linna piiresse jäävat Roomassaare lennuvälja, mis rajatigi ühena paljudest Nõukogude baasidest Saaremaal. See on kõigist toonastest lennuväljadest ainus, mis tänaseni - tõsi küll, nüüd tsiviilotstarbel - kasutusel. Aga lennuvälju oli peale Kogula ja Roomassaare veelgi: Aste, Sandla, Rahu-Kõnnu...
Tänud lennuväljade info kohta. Äkki oskad rääkida ka neist üksustest mis seal baseerusid?

Ise olen seni kohanud infi vaid Kogula ja Aste ning Kihelkonna lennusadama kohta. Aga ilmselt olen vähe otsinud :oops:

Kogulas baseerus siis see 12. üksik hävituslennuväe eskadrill ning alates augusti algusest kuni septembri alguseni ka 1. miinitorpeedolennuväe polgu 2 koondeskadrilli, kes Berliini käisid pommitamas. Kusagil olen kohanud mingit viidet, et seal olla baseerunud mingil perioodil ka Il-2 ründelennukeid, millega rünnati Irbe väinas saksa laevu. Kuid see inf on selline puudulik :cry:

Aste lennuväli valmis kuskil augusti alguses ning peale 10. augustit baseerus seal siis see kaugpommituslennuväe koondüksus (kokku korjatud vist 2 või 3 erinevast polgust, aga suuruselt kuskil alla poole tolleaegse polgu), mis samuti Berliini käis pommitamas.

Ning Kihelkonnas oli mingi osa 15. luurelennuväe polgust (augusti alguse kohta räägitakse, et seal oli ainult 2 MBR-2 tüüpi luurelennukit).

Mis üksused paiknesid siis ülejäänud lennuväljadel? On selle kohta mingit infi? Äkki olen midagi suuresti maha maganud....
Külaline

nublule ja teistele

Postitus Postitas Külaline »

Kuid see inf on selline puudulik...

On jah. Keegi pole seda päris tõsimeeli uurinudki. Vene poolelt on ju pigem sellised propagandistlikud-ilukirjanduslikud lähenemised.
:idea: Ehk keegi siinolijatest oskab teavet lisada?
Külaline

Vastused küsimustele ja väike täiendus

Postitus Postitas Külaline »

"seadis W. Nowotny lahingus viga saanud, lennukivarustusse kuulunud kummipaadi kähku hädapärasesse sõidukorda" -- See saab tähendada ainult paadi paikamist?

"suundus ta 8. novembril 1944 kõlbmatuks osutunud reaktiivhävituslennukil Me 262 võitlusse" -- Kas konkreetsel lennukil oli tõrge või antakse hinnang lennukitüübile tervikuna?




Paat oli mittekomplekte. Igatahes puudusid aerud ja kas polnud mitte ette nähtud ka purje.

Avarii põhjus polegi ilmselt lõpuni selge. Siiski peetakse põhjuseks konkreetse lennuki tõrget.


Aga nüüd veel Saaremaa sündmuste juurde tagasi tulles:
Walter Nowotny allatulistajaks peetakse Aleksandr Avdejevit, kes oma lendurikarjääri jooksul tulistas alla 13 vastast ning sai (vist küll postuumselt) Nõukogude Liidu kangelaseks. Muide, 13-st vastasest 12 tulistas ta alla vanadelt kahe kandepinnaga moosiriiulitelt.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Kindlasti peaks siin foorumis leiduma mängu IL-2 (sturmovik, Forgotten battles jne) austajaid, kes võrku ühendatult mõnedele küsimustele lahingu rekonstrueerimise teel vastuseid oskaks leida.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Eelistaksin Microsofti CFS-i.
IL2 olen pôgusalt proovinud, selle juhitavus oli väga kummaline ja elutu - lasid juhise lahti, lendas lennuk noolsirgelt, sôltumata kiirusest.
Veel käis käest läbi LuftwaffeCommander, mis paistis samas mootoris käivat. See oli hoopis kummaline asi.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Ja veel: Saksa ässad tulid ju neid moosiriiuleid "mütsiga lööma," lootes kerget saaki. Tihti juhtus nii, et kui sakslane moosiriiulit kottima hakkas, keeras see oma aeglase kiiruse ja hea manööverduse varal praktiliselt kohapeal ringi ja lendas otse vastu, tulistades oma 23mm(?) relvadest, mis olid saksa omadest tôhusamad. Kangelaspiloodid hüppasid veel maha ka, jättes moosiriiuli omapäi fritsu rammima.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist