Kapten Trumm kirjutas:
Kotti jäämised a'la Brest on Nõukogude väejuhatuse (ja laiemalt kogu verhuska) viga, prohmakas, mida
miskipärast üritatakse nõukogude rahva kangelastegudeks tembeldada.
[...]
Elavjõudu ja tehnikat raisati täiesti arutult, kui kellelgi oleks olnud oidu kaks nädalat enne natuke ettevalmistusi teha...
Bresti saaga põhjustega peaks ju asi täiesti selge olema. MRP järgi jäi see linn Poola jagamisel septembris 1939 Nõukogude poole servale vastu Saksa poolt. Kuna Punaarmeel oli 1941 juulis ise plaan Euroopat vallutama minna, siis koguti ju oma väed piirile pealetungiks ning kaitseplaanid puudusid sootuks (nagu ka mujal).
Nagu Suvorov kirjutab, asusid kindluses NKVD väed (keda oleks vallutatud aladel läinud vaja teadagi milleks) ning hospidal (pealetung toob kaasa alati haavatuid). Loomulikult oli ka nende vägede jaoks 22.juuni sakslaste rünnak täiesti ootamatu, sest kindlus ei olnud kaitseks üldse valmistunud.
Usun, et kui 6. juuli plaan (Groza) oleks plaanitud kujul käiku läinud, oleks kõik võinud ka Brestis sujuda plaanikohaselt.
Muide - vähetuntud fakt on kaasajal see et Teise maailmasõja järel ei kuulunud kogu Bresti kindlus sugugi N.Liidule ehk siis Nõukogude-Poola piir 1945 ei ühtinud täielikult Saksa-Nõukogude piiriga 1939-41. Nimelt läänepoolsed jõega eraldatud eeslinnused kuulusid ja kuuluvad praegugi Poolale. Google Earth kujutab seda piirkkonda muide ideaalselt (hiljuti on selle piirkonna kaart asendatud palju detailsema vastu seal).
_________________
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta