www.militaar.net

Hollallaa!!? Ei olnud kaitsevööndit? Loe siit paar peatükki Bresti kindluse kohta (vene k): http://www.suvorov.com/books/slova-obratno/14.htm

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!

Tänan lingi eest, aga seda väitsid sakslased, mitte mina. Ma ainult tegin kokkuvõtte nende meeste meenutustest.
Võib olla oli neil õigus. Plaan "Groza" realiseerimise aeg ligines ja teada on, et venelased kaitsevöönde likvideerisid. Pealetungiks valmistuv armee lihtsalt ei vaja neid.

Õigem oleks siis väita, et seda kaitset ei mehitatud õigel ajal, õieti ei planeeritudki kaitset.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!

Minuteada kasutati Bresti kindlust 1941a. eelkõige kasarmuna.
Tuntud Saksa väejuht Heinz Guderian kirjutab oma mälestustes: Eriti ägedalt kaitses end suurt tähtsust omava Bresti kindluse garnison, milline pidas vastu mitu päeva, tõkestades raudteed ja maanteid, millised läbisid Lääne-Bugi ja Muhavezi.
Eriülesandeid täites kuulsaks saanud Saksa ohvitser Otto Skorzeny kirjutab oma mälestustes seoses Bresti kindlusega: Linna keskkindlust kaitsvad venelased osutasid raevukat vastupanu. Väline garnison oli vangi võetud, kuid mina liikusin linnas suure ettevaatusega-vene snaiperid ei lasknud mööda. Kõigile ettepanekutele kapituleeruda ja lõpetada mõttetu vastupanu, vastasid venelased otsustava äraütlemisega. Ebaõnnestusid ka kõik katsed tungida märkamatult kindlusesse ja hõivata see rünnakuga. Selle veenvaks tõestuseks olid välihallis mundris sõdurite laibad, mis lebasid vaenlase tsitadelli ligipääsude juures. Läks veel väga kaua aega, enne kui hävitati vaenlase garnisoni viimane sõdur. Venelased võitlesid viimase padrunini ja kuni viimase meheni.
Eelnev oli minu vaba tõlge venekeelsetest raamatutest Sõduri meenutused ja Salajased ülesanded, millede autoriteks siis vastavalt H. Guderian ja O. Skorzeny. Mõnedel siinosalejatel soovitan mitteolla tänapäeva komsomol.

Kui päris aus olla, sai isegi lapsepõlves seda telliselaadset raamatut loetud.

Hilisemal ajal olen lugenud veel mõningaid raamatuid

Kui "Bresti kindluses" esile tuua väeosade õiged nimed ja numbrid, siis vahest ei olekski enam midagi kummalist selles raamatus.

Jälgides seal paiknenud üksuste liikumist võib täheldada suurt NKVD piirivalve- ja operatiivvägede kontsentratsiooni. Loomulik, et 4-5 aastat teenistuses olnud meestel olid suured kogemused ühest küljest ja teisalt ei tohtinud/julgenud/saanud nad lihtsalt lahkuda piiramisrõngast.
Ülejäänu seal raamatus on juba kirjanike-propagandistide mõttelend.

õ

Mina käisin Bresti kindluses 1966.a. kui olime teel Taga-Karpaatiasse.
Eks teatud määral avaldas muljet enne seda ilmunud Smirnovi raamat.
Tol ajal puudusid veel need suured skulptuurid, mis seal praegu on.
Minu abikaasa käis seal aastaid hiljem turismirongiga.
Ega raamatu järgi ei oska öelda palju seal on tõde või palju valet, vähemalt säilinud müürid ja kiriku varemed on küll väga täksitud.

Kui on Smirnovi jutt kas või osaliselt õige, siis panid vene mehed päris vihaselt vastu.Olen ka seal aastaid tagasi patseerimas käinud ja arvestades täkkeid ja plahvatuste jälgi müüridel ja seintel, siis ikka andmine oli tugev, ja mehed ei visanud esimeste paukude peale püsse nurka.Ja ka see on õige, et ka Lääne kanalitelt tulnud saadetes on tunnistatud, et kaitsjad polnud päris papist poisid.Küsitavaks jääb muidugi see, kui kaua siis reaalselt kaitse käis? Neid erinevaid kirju, mis on siit-sealt seinte pealt leitud ei saa tõesti alati tõepäraselt võtta.

Viktor Suvorovi viimases teoses "Võtan oma sõnad tagasi" on muuhulgas lühidalt peatutud ka Bresti kindluse temaatikal (1941.a. olnud ja olemata sündmuste valguses).

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta

Kaasvõitleja Stalker on tegelikult väga hea artikli lingi andnud, aga idanaabri keelt mittemõistvale lugejale 7 leheküljelise loo mõned andmed:Kaitsjaid polnud mitte käputäis( nõuk.propaganda lemmikväide) vaid üle 8000 võitleja, lisaks haigla personal ja võitlusvõimetud. Saksa 45. diviisi lahingüksustes ca 15100 meest. Sõja esimest päevast kuni kindluse hõivamiseni said sakslased ca 7000 vangi, üle 1000 kaitsja langes. Saksa enda kaotused 482 langenut ja 1000 haavatut( võrdluseks : Poola kampaania ajal kaotas see diviis 158 meest surnutena ja 360 haavatutena). Terve Idarinde kaotustest langes Bresti peale tervelt 5 % sakslaste kaotustest. Eespool nimetatud 8000 punaväelast ei vähenda muidugi nende meest vastupidavust, aga NL kangelase nimetus omistati hiljem tagantjärele vaid kahele mehele.

tegelikult on hea teema, kui vaadata seda laiemalt ning ka praeguse Eesti kontekstis. Nimelt, kas näiteks Bresti kindluse vastupanu tagantpool rindejoont oli mõtetu või mitte.

Eelmisel aastal nägime Lätis, Daugavpilsist umbes 50 km eemal külatee kõrval ühe tagasihoidliku monumenti, mis oli pühendunud Nõukogude pommituslennuki meeskonnale mis seal 1941 aastal hukkus. Hakkasin asja uurima ning leidsin internetis inffi sellest kuidas 1941 aasta juulis saadeti sadu Kauglennuväe pommitajaid purustada saksa sillapea Daugavpilsis. Ning kokkuvõttes lennuvägi täitis seda ülesannet, tõsi küll tohutute kaotuste hinnaga. Ning praegu tundub ühelt poolt mitmesaja aeglase pommilennuki ilma kateta (sest et hävitajad pole), niitval lennul (muidu ei saa silla tabada) valgel päeval kaunis mõtetu "kerge ratsaväe brigaadi rünnak"
Kuid samas kes seda teab, võib olla seal samas jäigi tee peale need mõnikümmend tanki ning paar polku mis jäi mõni kuu hiljem sakslastel puudu et Leningraadi linna piirist edasi minna.

Kotti jäämised a'la Brest on Nõukogude väejuhatuse (ja laiemalt kogu verhuska) viga, prohmakas, mida miskipärast üritatakse nõukogude rahva kangelastegudeks tembeldada.

Kangelased olid kogu loo juures need lihtsõdurid, mitte Punaarmee.

Jääb vaid ette kujutada, mis oleks sõjast saanud, kui sellise tehnika ja inimjõu massiga oleks kaasas käinud taktikaline mõtlemine ja kompetentsed, Siberi-hirmuta sõjaväelased.

Elavjõudu ja tehnikat raisati täiesti arutult, kui kellelgi oleks olnud oidu kaks nädalat enne natuke ettevalmistusi teha ja vähemasti organiseeritud taganemine korraldada, oleks sõda lõppenud 1943, mitte 45.

Bresti saaga põhjustega peaks ju asi täiesti selge olema. MRP järgi jäi see linn Poola jagamisel septembris 1939 Nõukogude poole servale vastu Saksa poolt. Kuna Punaarmeel oli 1941 juulis ise plaan Euroopat vallutama minna, siis koguti ju oma väed piirile pealetungiks ning kaitseplaanid puudusid sootuks (nagu ka mujal).

Nagu Suvorov kirjutab, asusid kindluses NKVD väed (keda oleks vallutatud aladel läinud vaja teadagi milleks) ning hospidal (pealetung toob kaasa alati haavatuid). Loomulikult oli ka nende vägede jaoks 22.juuni sakslaste rünnak täiesti ootamatu, sest kindlus ei olnud kaitseks üldse valmistunud.

Usun, et kui 6. juuli plaan (Groza) oleks plaanitud kujul käiku läinud, oleks kõik võinud ka Brestis sujuda plaanikohaselt.

Muide - vähetuntud fakt on kaasajal see et Teise maailmasõja järel ei kuulunud kogu Bresti kindlus sugugi N.Liidule ehk siis Nõukogude-Poola piir 1945 ei ühtinud täielikult Saksa-Nõukogude piiriga 1939-41. Nimelt läänepoolsed jõega eraldatud eeslinnused kuulusid ja kuuluvad praegugi Poolale. Google Earth kujutab seda piirkkonda muide ideaalselt (hiljuti on selle piirkonna kaart asendatud palju detailsema vastu seal).

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta

mina kogu aeg kui loen saamatust punaarmeest mõtlen näiteks prantsuse armee ning väejuhtide peale (lisaks loomulikult inglismaa,poola, holland, belgia, norra, taani, kreeka) Võrreldes nende armeede esinemisega 1939-1940 oli 1941 aasta punaarmee vaat et võimatuga saanud, tappes 10 korda rohkem sakslasi kui kogu ülejäänud euroopa vallutamisel. vähemalt saksa dokumente lugedes tundub et kohe oli erinevus tunda. Kuidas siis see oli võimalik, nendel ju polnud ei repressioone, ega siiberi kartust? Kuidas siis nii Trumm? Muide, näiteks sain täna juhtumisi ühest raamatust teada, et saksa dokumentide järgi, oli He-129 keskmine eluiga Stalingradi all 19 missiooni. Vahepealt tuleks ka saksa dokumendid lugeda...

Kuni viimase ajani on ikka lehest lugeda olnud, et mõni jaapanlane kusagil Filipiinide džunglites keeldub sõda lõpetamast. Nii et on palju kauem vastu pidanuid.

Bresti saaga meenutab mulle pigem mõne usulahu kollektiivset enesetappu. Imetlusväärne - võib-olla.

_________________
------------8<--------------