Narva pataljon Izjumi all

[Tapper]

Oli jah.
On sul Narva riiuli peal, kolisin ja hetkel korter veel raamatuvaba.

[stilett]

Endal raamat olemas, ei taha praegu minna suurde tuppa kolistama, kuna abikaasa magab.Aga homme kaen kindlasti. Kuigi suurt mõtet sellel pole, kuna kaotusi 1:100 ma samuti ei usu. Nagu muuseas ei usu mõne mehe väidet, et kaotused olid ühesugused.

[kari lumppio]

Ja mitte kunagi punaarmee diviisi koosseisus ei olnud 14 000 meest.

Privet!

Minu allikate (soome omad) järgi oli vene jalaväeüksuste kooseisud järgmised:


üksus/aasta 1939 1941 1944

kompanii 180 180 70

pataljoon 780 780 320/420 (x)

polk (rügement) 3300 3200 1500/2500 (x)

divisioon 18000 14500 5500/9500 (x)

1943a arvusid ei tea aga arvaksin, et samad kui 1944a.

(x) arvud vähendatud / normaal kooseis

Kaardiväe divisiooni normaalkooseisus 1944a oli 10600 meest.




Kari

[igavesti eilne]

Nõukogude laskurdiviiside koosseisude kohta võib näiteid tuua A. Kalvo raamatust "Nemad vabastasid Lõuna-Eesti". Aeg: august 1944, enne kaitseliini "Marienburg" läbimurdmist Tartu pealetungioperatsiooni alguses.
Leheküljel 27. on kirjas:
10. augustiks oli rinde sõjanõukogu taastanud ja komplekteerinud laskurdiviiside koosseisud järgmiselt: 6000-mehelisi diviise oli 3, 5000-mehelisi 5, 4500-mehelisi 2, 4000-mehelisi 3, 3500-mehelisi 10 ja 3000-mehelisi 5. Tagavarapolkudes oli ligikaudu 10000 meest (Kõigis t.polkudes kokku). Kuni 3500-mehelised laskurdiviisid asusid enamikus nende ümberkomplekteerimiseni reservis. (-------) Pealetungioperatsiooni ajal oli vaenlane hämmastunud meie diviiside elujõulisusest, kes kandsid küll raskeid kaotusi, aga jätkasid rünnakuid. Tegelikult viidi kaotusi kandnud diviis viieks päevaks reservi. Selle aja jooksul ta komplekteeriti ja relvastati. Kuuendal päeval astus diviis lahingusse. Vaenlane ei märganudki tema eemalolekut. Nii toimiti pealetungi ajal. Ulatuslikumalt taastati diviiside võitlusvõime uue pealetungioperatsiooni ettevalmistamise perioodil.

[Larry]

Muuseas, kui ma'lu ei peta, siis umbes kolmandik Narwa meestest olid lahingu ajal hoopis kodumaal puhkusel. Tegemist oli just nende Idarinde kogemusega meestega, kel oli rindel oldud aja eest puhkust saada. Niiet ta'iskoosseisus Narwa tegelikult ei olnud. Kaotused kindlasti ei saanud sarnased olla, kaitsjad olid ikkagi kaevunud ja eeskujulikult koolitatud- relvastatud ja ryndajad pidid yle lageda, ilma mingi varjeta (no ehk ko'rge stepirohi varjas vaatluse eest) peale tormama. Ka ei maksnud inimelu Punaarmees midagi, toodi lihtsalt uued mehed. Lahing kestis ju ka kolm pa'eva, iga pa'ev mitu jalava'erynnakut. Kel vo'imalus vo'iks Izjumi platsdarmi kaarti uurida, et kui suur see oli, maastik, ja kas yle Wikingi (ja seega ka Narwa pat.) positsioonide oli potentsiaalselt parim rynnakusuund. See vo'iks seletada seda 1 km lo'igu juttu. Pole kahtlust, et tegemist oli Narwa (ja mitte ainult Narwa) hiilgava to'rjevo'iduga ja seda kahtluse alla seada oleks vale ja naeruva'a'rne, venelaste kaotuste kohta ytleks, et eks to'de ole ikka kusagil vahepeal... ei maksaks yle pakkuda, aga ka mitte alahinnata.

[Wiking]

Muuseas, kui ma'lu ei peta, siis umbes kolmandik Narwa meestest olid lahingu ajal hoopis kodumaal puhkusel. Tegemist oli just nende Idarinde kogemusega meestega, kel oli rindel oldud aja eest puhkust saada. Niiet ta'iskoosseisus Narwa tegelikult ei olnud.

Nii ta oli. Aga värskelt kõva võitlusmoraaliga üksus karastus lahingutes hästi. Kõik Idarinde kogemustega mehed siiski polnud ka puhkusel, aga paljud neist. Olen sinuga Larry igati päri, seda mainisin ka ise, aga noh, ega ütleme nii, et on inimesi, kellele ei mahu selline kaotus pähe.

Ja vaadates kuidas mõni mõnuga Eesti Sõna tsiteerib kus kujutage ette
"juht" ise kiitis meid. T... ma ei või Mad Iga tilk eestlaste verd mis valati Izjumis või Lukis või kustahes venemaal oli kaotus eesti rahvale. Sad
Ja ükskõik kumba "juhi" kiitus...

Leidub ikka nõdrameelseid küll. Ma ei leia absoluutselt selles midagi halba, et tsiteerisin tolleaegseid Eesti lehti ja seda SÕNA SÕNALT Ja oma idiootsete võrdlustega, kus kellegil on nahhaalsust ikka ja jälle ütelda, et eestlased sõdisid Adolf Hitler'i eest See jah kujunes nii välja, aga kui sa reo aru ei saa, siis see oli kahest halvimast valikust tunduvalt parem valik Eesti mehed Saksa poolel sõdisid Eesti Iseseisvuse eest, kaua võib siin oma krdi valelikku ila pritsida

Ja veel pataljonist "Narva". Nende rindesaavutustes pole vaja kahelda, poisid teadsid, mis nad tegid ja neist olid vorbitud tugevad sõjamehed. Izjumis sattus vaenlase rünnaku põhi kiil nende rindelõiku, sinna vaenlane ponnistas oma kogu jõu, et rinne murda, aga asjatult

NB!
Pataljon "Narva'l" on olemas raamatute triloogia
"Minu Au On Truudus", "Terasest Tugevamad" ja "Visadus Võitis"

Muideks Izjumi lahingu jutt on ümber trükitud triloogia esimesest raamatust "Minu Au On Truudus"

[Wiking]

Mõnele, kes ei saa aru, mille nimel eesti sõjamehed Saksa sõjaväes võitlesid


"Millisel viisil me oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ja ilusat Eestit me ka omas mõttes ja südames ei kannaks kui oma kallimat vara, on kõige selle tulevase elava Eesti eeltingimusteks ikka see, et kommunistlik nõukogude võim MEIE MAALE EI PÄÄSEKS "

Jüri Uluots
7.veebruar.1944

[hugo1]

Mõnele, kes ei saa aru, mille nimel eesti sõjamehed Saksa sõjaväes võitlesid


"Millisel viisil me oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ja ilusat Eestit me ka omas mõttes ja südames ei kannaks kui oma kallimat vara, on kõige selle tulevase elava Eesti eeltingimusteks ikka see, et kommunistlik nõukogude võim MEIE MAALE EI PÄÄSEKS "

Jüri Uluots
7.veebruar.1944

Ilusad sõnad, kindlasti Uluots ka mõtles nii, kuid ta ei olnud sõdur. Toon siinkohal välja ka ühe kuulsa Eesti sõduri ütluse selle sitase sõja kohta
tsiteerin

Lahinguvenda H. Riipalu ei ole enam - tema ring sai täis sügaval nõndanimetatud "rahu" ajastul, mil sõjajärgse lääneliitlaste ja sovjettide "vennastumise" asemele oli juba ammu astunud külm sõda. Vaba maailm on pikapeale siiski jõudmas taipamisele, et maakeral ei saa olla tõelist õiget rahu, enne kui kogu maailma orjastada püüdev sovjettide imperialism on ära pühitud.
Need sõnad-see mõte-peaks olema tulekirjaga kustumatult kirjutatud iga kaasmaalase, iga eestlase hinge nii võõrsil, kui kodumaal, hallpeast kuni koolinooreni.

A.Rebane

H.Riipalu "Kui võideldi kodupinna eest" saateks.



Eesti mehed jõudsid selle taipamiseni juba 1939-40a.
See ajaski eestlased vabatahtlikult idarindele, vabadusvõitlus toimus ka seal kaugel Venemaal, sest oht ei olnud kusagile kadunud.

[denis23]

Kari:

nüüd sa näed et diviisi koosseisus oli keskmiselt 4500 inimest, neist "tääke" umbes kuni pool, ehk ca 2500.

Arvuta ise, millised kaotused tähendavad siis see, et diviis tõmmatakse rindejoonelt tagasi, (vastase silmis see on siis purustatud)
Arvan, et 1000 inimest (langenud, haavatud, kadunud kokku) on rohkem kui piisav (40% laskuritest)
Teine asi on jah, et keskmine nõukogude diviis arvuliselt vastas saksa polgule. Polk jälle pataljonile.

[stilett]

Sakslastel polnud polkusid,ei II maailmasõjas, ega enne.Neil olid rügemendid....

[Wiking]

Jah, Hugo1, loomulikult, sells pole kahtlustki, et võideldi õige asja eest

nüüd sa näed et diviisi koosseisus oli keskmiselt 4500 inimest, neist "tääke" umbes kuni pool, ehk ca 2500.

Tegin lahti raamatu, "Eesti 1944" ja seal kirjutab ilusasti: "Nõukogude laskurdiviisi koosseis on ca 10 000 meest" Niiet ei saa kuidagi nõustuda sinu väidetud 4500ga.


Mis puudutab langenute vahekorda 1 : 10, siis nii see Izjumis oli, sellest rääkis ka Mihhail Bendt(pataljon "Narva" võitleja, kes osales samuti Izjumi lahinguis) selle aastasel Elvas toimunud klubi "Wiking-Narva" ajalookonverentsil. Tuues ära ka Nõukogude dokumendid, mis seda tõestavad.

[Reigo]

polk ja rügement on eesti keeles faktiliselt sünonüümid.

[Reigo]

Olen lugenud raamatut pataljon Narva mõni aasta tagasi, oli ka seal toodud välja kuskil suhtarv 1:100 või venelaste langenute arv?

Mina küll tähele ei pannud. Oli toodud väide, et ründas 6 polku ja 2 tankibrigaadi.

[susi]

Alates dets. 1942 oli täielikult isikkoosseisuga komplekteeritud Liidu laskurdiviisi normiks 9 435 inimest. Kordan, et see oli norm, mitte tegelikkus.

[kangelaspioneer]

Denis, pean sulle siinkohal vastu vaidlema. On oluline vahe, kas üksus on maastikul paigal või liikumas (rünnakul), on oluline, kas laskepesad on põlvelt või püsti laskmiseks, kas jooksukraavid on või ei ole. Raskerelvade tule effektiivsust võivad kaevikud vähendada kuni 95%, käsitulirelvade effektiivsust kuni 80 %. Kui mehest paistab kaevikuvalli vahelt ainult kiivriga pea või on ta täies pikkuses püsti ning koperdab tapvas palavuses joosta, tabamise tõenäosuses on oluline vahe. Rümdava üksuse vastu on 81(82)mm miinipilduja kildmiinidega vägagi tõhus relv, vooderdatud ning killuvarjetega kaevikutes jalaväe vastu on ka fugassmiinid (81mm) moona raiskamine, kaotused on pigem juhuslikku laadi.
Lisaks positsioonide kaitsevõimele on oluline ka nende taktikaline paigutus- laskesektorid, vahetuspositsioonide läbimõeldus ning tulesüsteem, pimedal ajal mängivad rolli ka sisselastud märgid (kuulipildujatel ning TT suurtükkidel) ning kasvõi lihtlabased sõduri tulekaardid. Ning mitte kegi ei saa eitada, et sakslaste tuletaktika oli peale I MS kogemuste analüüsi suhteliselt eesrindlik, seda edestas tollases euroopas vast ehk ainult Eesti Sõjakoolis õpetatu, jagude ja rühmade positsioone määrasid aga tolles lahingus paljuski justnimelt SK haridusega mehed.