www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 29 Nov, 2020 23:25

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 13 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Kas Eesti on NSVL-iga sõjas? (teema Rüütlile Moskvas)
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 0:02 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 597
HJALMAR MÄE ARTIKKEL ajalehes “VÕITLEJA” nr.7 juulis 1954.

29. jaanuaril 1944, lõuna ajal, külastas mind keegi saksa ametiisik ning teatas, et Punaarmee on murdnud läbi Saksa põhjarindest. Saksa sõjavägi on kiiresti taandumas, jättes maha raskeid relvi ja sõjavarustust ning Saksa 16. ja 18. Armeed ähvardab kottijäämine. Seepärast kavatsetakse ruttu taanduda Väina (Düüna) jõe taha, mille läbi Eesti satub lähema kahe nädala kestel Nõukogude võimu alla. Ta soovitas mul koheselt põgeneda, kuna taganemise kiirus ei võimalda elanikkonna evakueerimist ning paanika vältimiseks tuleb olukorra tõsidust hoida saladuses.

Teade ei tulnud ootamatult: Pärast Stalingradi tuli tõsiselt arvestada võimalusega, et sõda läheneb jälle meie piiridele ning et meie vaid siis võime rääkida kaasa Saksa strateegilistele otsustele kodumaa suhtes, kui meil on ka omal küllaldaselt sõjalist jõudu.

Kodumaa vabanedes 1941.a. töötas kol. J. Soodla minu ülesandel kol. A. Rattiste ja teiste, vanemate sõjaväelaste kaasabil välja Eesti rahvusliku sõjaväe loomise kava, mille esitasin koos märgukirjaga mitmeid teid pidi Saksa valitsusele.
Kindral Keitel ei lubanud poliitilistel põhjustel suuremaid eesti üksusi, kui pataljone saksa rügementide koosseisus. Himmler nõustus Eesti Leegioni loomisega relva-SS raames. Keiteli ja Himmleri lahkhelide tõttu ei kujundatud leegioni olemasolevate idapataljonide kokkusulatamisega, vaid uue üksuse loomise teel.
Leegion oli ainukeseks tegelikuks võimaluseks suurema rahvusliku üksuse loomisel. Tema aeglases väljaõppes aga peitus oht, et väljaõpetatud üksusi ei lasta õppelaagris kaua püsida. Nii määratigi esimene hästi väljaõpetatud pataljon "Narva" - lõunarindele, kus ta sai kuulsaks erakordse kangelaslikkuse läbi.

Kuna meie avalikkus oma suhtumisega leegioni, ei aidanud kaasa selle kasvamisele, siis kasutasin 1943. a. kevadel ära sakslaste alustatud sundvärbamist saksa sõjatööstusse selleks, et soetada Berliinist luba värvatuile sõjatööstuse asemel astuda leegioni. Samuti osutus võimalikuks ka sõjaväkke värvatud abiteenistuslasi saada vabaks leegioni jaoks. Leegion kasvas nüüd märksa, kippus aga ohvitseride puuduse tõttu muutuma juhtkonna poolest saksa üksuseks. Hädaolukorra pärast kohustasin Eesti Omavalitsuse teenistuses olevaid ohvitsere astuma leegioni. See põhjustas suurt pahameelt, kuna minu käskkirjal puudus ju vormiliselt seaduslik alus. Minu palvele leegioni vanema juhtkonna loomiseks järgnesid vaid kolonelid J. Soodla ja Henn Kurg.

Leegioni ohvitseridepuuduse kõrvaldamiseks leppisin kokku Saksa julgeolekupolitsei ülema dr. Sandbergeriga, et tema sundkorras saadaks kuueks kuuks leegioni ühe kolmandiku politseiteenistuses olevaid eesti ohvitsere. Ametlik põhjus: sõjalise väljaõppe täiendamine. Hiljem pidid sellele järgnema teised kolmandikud. Olude arengu tõttu jäi esimene kolmandik alaliselt leegioni.

Kuna Saksa valitsus oli vahepeal jõudnud äratundmisele, et ilma teiste rahvaste abita sõda pidada ei saa, tuli Himmler Tallinna minuga nõu pidama. Temale mobilisatsiooni võimalikkust rääkides, asus ta seisukohale, et mobiliseerimine on suveräänsuse samm ning tegi seepärast kindralkomissarile korralduse, et minu mobiliseerimismäärused ei kannaks tavalist vormelit „Kindralkomissari loaga. . .“.

Tekkinud eksiarvamiste õiendamiseks märgin, et ühtegi mobilisatsiooni pole mina teostanud saksa võimude käsul või ülesandel. Hoopis vastupidi, 1941. aastast alates nõutasin mina ise saksa võimudelt nõusolekut mobilisatsiooni teostamiseks. Sain alati eitava vastuse ning alles nüüd esimest korda andis Saksa valitsus piiratud nõusoleku.

Eesti Omavalitsuse koosolekul saavutasin vaid vaevu nõusoleku oma sammudele, kuna minu kolleegid pidasid õigemaks nõuda mobiliseerimise vastu iseseisvuse taastamist, nagu lätlased olid seda juba tagajärjetult katsetanud. Kutsusin seepärast Tallinna suurele nõupidamisele kokku kõik maavanemad, linnapead, omavalitsuste esindajad, prefektid, omakaitse ülemad ning kandsin koos praeguse kindralmajor Soodlaga neile ette mobilisatsiooniküsimuse. Avameelsete läbirääkimiste tulemusena tunnistati minu ja kindralinspektor Soodla sammud heaks.

Teostus 1925 aastakäigu mobiliseerimine mida aga meie avalikkus väga halvasti vastu võttis. Leegion aga paisus brigaadi suuruseks, oli hästi relvastatud ning motoriseeritud ning lõpuks läks korda ka tema ümberpaigutamine meie rindele, ehk küll ta kisti oma teekonnal kodumaale Neveli-äärsetesse lahingutesse.

Selline oli olukord meie sõjaväelise ettevalmistuse osas 29. jaan. 1944. Mul oli kavatsuseks hädaohumomendil, neid loodud väeosi koos idapataljonidega, kasutada kaadrina ning nende ümber teostada üldmobilisatsiooni. Palusin seepärast nüüd selgitada, kas saksa rinde ülemjuhataja on nõus rinnet meie idapiiril peatama, kui teostan üldmobilisatsiooni ning annan meie uuesti moodustatud sõjaväe väeosad appi.

Õhtuks sain vastuse, et järgmisel päeval on selle küsimuse otsustamiseks Riias suur nõupidamine. Palusin kindralinspektor Soodlat minuga koos Riiga sõita ning läksin "Estoniasse" prof. Juhan Aaviku 60.-a. sünnipäeva aktusele kõnelema. Kõneledes teadsin, et samal silmapilgul langevad juba esimesed vaenlase lasud meie kodumaa pinnale. Ma ei tohtinud sellest sõnagi ütelda. Saalitäis rahvast tundis just kui vaistuliselt lähenevat ohtu ning sünnipäeva aktus kujunes suureks isamaaliseks meeleavalduseks.

Sõidul Riiga informeerisin Soodlat minu sammudest. Peale meie kahe ei teadnud sellest ükski eestlane. Riia koosolekul informeeris kindral Jeckeln rinde katastroofilisest olukorrast ning küsis minult, kas saame anda kogu Omakaitse rinde käsutusse. Järeldasin sellest, et ikka veel on kavatsus taanduda Väina jõe taha ning Omakaitset vajatakse vaid taandumise kattena.

Pidasin Soodlaga nõu. Siis pidasime mõlemad nõu Läti kindralinspektor Bangerskis'ega ja tema staabiülemaga. Teatasin siis koosolekule, et pean õigemaks regulaarse sõjaväe loomist ning teostan selleks üldmobilisatsiooni neist aastakäikudest, kelledel sõjaline väljaõpe. Sakslased pidasid omakorda nõu ja teatasid, et nad on küll mobilisatsiooniga nõus, kuid sellega ei tohi kutsuda enam kokku, kui 12.000 meest, läti osas vaid 7000 meest. Meie ei nõustunud selle piiritlusega. Nüüd tõstsid sakslased piiri 15.000 mehele. Pidasime Soodlaga nõu ja otsustasime selle kitsendusega nõustuda.

Minu ülesandel pani kindralinspektor üldmobilisatsiooni eeltööd kohe käiku. Järgmisel päeval kandsin Eesti Omavalitsuse koosolekul ette enda poolt astutud sammude ülevaate. Koosolek oli väga äge ja peaaegu kõik liikmed olid üldmobilisatsiooni vastu. Nad nõudsid minult, et kasutaksin nüüd ära sakslaste hädaolukorda ning nõuaksin ultimatiivselt iseseisvuse taastamist. Asusin seisukohal, et sakslastel pole mingit sellist hädaolukorda. Nad tõmbuvad lihtsalt Väina jõe taha ning hätta jääme vaid meie, kui meil ei lähe korda rinnet peatada meie idapiiril - talve, ootamatuse ja rinde liikumise kiiruse tõttu ei pääseks keegi põgenema. Ainult minu asetäitja, kohtudirektor Öpik toetas mind ning esmakordselt Eesti Omavalitsuse koosolekul ei tehtud ühist otsust. Koosolek võttis vaid teatavaks, et mina kasutan oma seaduslikku õigust üksinda otsustamiseks ning vastutan üksinda üldmobilisatsiooni määruse allakirjutamisel.

Üldmobilisatsiooni määruse eelnõukogu otsustas, et see teostatakse kodumaa piiride kaitseks sissetungiva vaenlase vastu. Sellega oli teostunud Haagi konventsioonile vastavalt Eesti sõjakuulutus N. Liidule. See, minu määrusega teostatud sõjakuulutus pole seni veel ära muudetud ega lõpetatud ei kapitulatsiooni- ega rahulepinguga.

Esimestel mobilisatsiooni päevadel selgus, et saksa tööametid ning mõnede eesti ringkondade vastupropaganda raskendavad "mopi" läbiviimist. Rääkisin olukorrast Riigivolikogu esimehe Otto Pukkiga, kes lubas mind abistada. Ta kutsus prof. J. Uluotsa Tallinna Ringhäälingus minu mobilisatsiooni määrust toetama. Meie ühiste jõupingutuste tulemusena õnnestus mobilisatsioon hästi.

Juba esimestest mobiliseeritutest pidime Tallinnas kiiresti formeerima rügemendi, neid riietama ja relvastama. Veel samal ööl sõitis rügement Narva linnapea major J. Rubachi juhtimisel rindele - pikkades veoautode kolonnides. Rügement jõudis kohale just viimsel silmapilgul, et riivistada auku rindes, mis oleks võinud osutuda saatuslikuks. Ning meile tollal teadmatult riivistas üks idapataljoni ülem, tolleaegne major A. Rebane, omal algatusel ning saadud käskude vastaselt, Punaarmee läbimurde, mis oleks lõiganud ära Luuga maantee ning 16. Armee. Major Rebasele annetati selle eest Raudristi Rüütlirist. Sellega oli olukord kodumaal esialgu päästetud ning Saksa rinne peatatud. Saksa väeosad, mis osalt olid paanikas, võitsid tagasi eneseusalduse ning pöördusid võitlusesse.

Üldmobilisatsioon ehmatas esimesel silmapilgul meie avalikkust, kuna keegi ei tundnud olukorra tõsidust. Viimast äratundes, tekkis aga kiiresti kindlusetunne: olla oma sõdurite kaitse all! Kui Eesti Leegion sõitis rindele läbi Tartu, siis juubeldas kogu elanikkond leegionile, mille ülesehitamisel olid nad minule valmistanud mitme aasta jooksul palju raskusi. Meie võitlustes karastatud idapataljonid, meie leegion ning mobiliseeritutest kujundatud piirikaitserügemendid kandsid meie kodumaa piiride kaitset kuni sügiseni, mil kogu Saksa Idarinde kokkuvarisemisega läks kaduma ka meie kodumaa. Meie endi sõdurite kaitse all pääses põgenema ligemale sada tuhat eestlast. Ning paljud neist pääsenuist on sõja lõppedes nimetanud meie sõdureid kollaborantideks, sõjakurjategijaiks ja külapõletajaiks ning süüdistanud mind rängalt üldmobilisatsiooni teostamise pärast! Mina aga ei kahetse ka täna, et tollal teostasin enda isiku päästmise asemel üldmobilisatsiooni.
--------------------------------------------------------------------------------
Kas ei tuleks lugeda mitte tolle paljukirutud ja vihatud Hjalmar Mäe teeneks, et võime täna rääkida oma arvukatest rahvusväeosadest, kes sõdisid kangelaslikult meie rahvusriigi hävitajate vastu? II Vabadussõda ja Uluotsa üleskutsed O.Tiefi valitsuse nimel!
Ilma Mäe initsiatiivita oleks võinud kujuneda olukord, kus käputäie "natside" vastu oleks sõdinud terve "vabastajate" punane korpus. Keegi siit minema ei oleks pääsenud ja tänapäeval oleksime kõik üheskoos sõbralikult Savisaare parteis ja ajaloo käsitluse osas ei oleks eestlastel suuri lahkarvamusi? Võibolla tuleks ka H:Mäe isiku peale natuke teisiti vaatama hakata? Kas Mäe ajas Eesti asja?

Pilt

Pilt


Viimati muutis Arensburger, 10 Veebr, 2005 10:50, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 0:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5088
Ma peaks peas ühte põlevat lambikest :idea: - ehk et Mäe tagantjärgi luulutamine on samahää kut minu selgitus naisele, miks ma täna õhtul koju ei jõudnud. Muusosas olen venelasi nõus peksma päeval ja ööl! :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 0:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Dets, 2004 17:18
Postitusi: 121
Imago Hjalmar Mäest on ju fotod, kus ta seisab haakristikäesidemetega kõrgete natsiametnike kõrval, ametlikku rolli täites. Mees, kellega Himmler sõitis isiklikult Tallinna nõu pidama... Vist isegi Mart Laar vaikib sellest isikust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 0:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5088
No vaikida ei saa - kasvõi mäe pisarid meenutades! Aga Mäed ei saa noorsugu Guido Knopi "herbaariumisse" lülitada, sest mees ei ole minu teada isegi Nürnbergi kohtufarsis osalenud. Vaene saksa pensionär - näe, postsovetid laiba sääreluid järamas :shock:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 0:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5088
Ehhh! Et mõnel liigseid mõtteid ei tekiks - nüüdseks juba surnud saksa personaalpensionär 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 9:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Dets, 2004 17:18
Postitusi: 121
Ajalookäsituse teemaga meenub üks Rein Ruutsoo mõne aasta tagune artikkel: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/30/arvamus.htm

Ruutsoo kirjutab ka ajalooõpetamisest koolides. ... Need saksa sõdurite mälestused Sõrve lahingute päevilt võiksid küll kooliprogrammis vähemalt lisalugemisena noortele kättesaadavad olla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 14:47 
Tsiteeri:
Keegi siit minema ei oleks pääsenud ja tänapäeval oleksime kõik üheskoos sõbralikult Savisaare parteis ja ajaloo käsitluse osas ei oleks eestlastel suuri lahkarvamusi?


Jättes Savisaare kõrvale... Mind huvitab, mida räägivad Saksa allikad, miks nad Eestit 1944. a. alguses maha ei jätnud. Kas üldse oli selline plaan ja kui oli, siis millistel kaalutlustel see ära muudeti? Juttu Reichi sõjastrateegia mõjutajast Mäest on raske uskuda. Mäe järgi soovisid sakslased 15000 meest. No kui asi oli tõesti nii hull, et Eestist kavatseti taanduda, siis vaevalt 15000 meest, kes tuli alles mobiliseerida ja välja õpetada, sakslasi kuidagi oleks mõjutanud oma otsust muutma.


Tsiteeri:
Võibolla tuleks ka H:Mäe isiku peale natuke teisiti vaatama hakata? Kas Mäe ajas Eesti asja?


Kindlasti oma arust ajas, aga ilmselt oma arust ajasid Eesti asja ka mõned punategelased...

Mäe kirjutab:
Tsiteeri:
Üldmobilisatsiooni määruse eelnõukogu otsustas, et see teostatakse kodumaa piiride kaitseks sissetungiva vaenlase vastu. Sellega oli teostunud Haagi konventsioonile vastavalt Eesti sõjakuulutus N. Liidule.


Ise pole küll jurist, aga kardan, et taolise mõttevälgatuse lükkaks küll iga selline tahtmise korral ümber. Alustades juba sellest, et mingit Eesti riiki, keda täna oma õigusjärglaseks võiks kuulutada, Mäe ei juhatanud. Ta ei juhatanud üleüldse mingit riiki ega rahvast...

Mäe:
Tsiteeri:
Juba esimestest mobiliseeritutest pidime Tallinnas kiiresti formeerima rügemendi, neid riietama ja relvastama. Veel samal ööl sõitis rügement Narva linnapea major J. Rubachi juhtimisel rindele - pikkades veoautode kolonnides. Rügement jõudis kohale just viimsel silmapilgul, et riivistada auku rindes, mis oleks võinud osutuda saatuslikuks. Ning meile tollal teadmatult riivistas üks idapataljoni ülem, tolleaegne major A. Rebane, omal algatusel ning saadud käskude vastaselt, Punaarmee läbimurde, mis oleks lõiganud ära Luuga maantee ning 16. Armee. Major Rebasele annetati selle eest Raudristi Rüütlirist. Sellega oli olukord kodumaal esialgu päästetud ning Saksa rinne peatatud. Saksa väeosad, mis osalt olid paanikas, võitsid tagasi eneseusalduse ning pöördusid võitlusesse.


Mulle on küll mulje jäänud, et rügement Tallinn mingit erilist rindepäästja rolli tegelikult ei mänginud. Sellise tiitli võiks näiteks hoopis anda "Feldherrnhalle" diviisile? Vt. http://www.wehrmacht.pri.ee/lahingukaar ... narwa2.JPG


Rebane võitles oma risti välja Batetskaja rajoonis (Luuga linnast idas). Ei usu hästi, et Rebase pataljon terve 16. armee ära päästis. Armee on niivõrd suur väekoondis, et ei tagane ainult ühte teed mööda. Pealegi 16. armee põhijõud paiknesid Batetskaja lahingu ajal ilmselt sealt lõunas, seega Rebase lahing nende taganemisteed vaevalt, et eriti mõjutas.
Vt. http://www.wehrmacht.pri.ee/lahingukaar ... narwa1.JPG

Üldiselt minu hinnangul seisab 1944. a. sündmuste objektiivne uurimine ja järelduste tegemine alles ees...


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 18:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Dets, 2004 17:18
Postitusi: 121
Ma ei ole asjatundja, kuid kui vaadata ülalviidatud kaardilt vägede paiknemist 29.01.1944, siis tekitab see Mäe poolt esitatud "kellegi saksa ametniku" jutt küll sügavaid kahtlusi. Teades Hitleri suhtumist taganemistesse, tähendanuks selline jutt vist sõjakohut ja kuuli...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2005 19:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 18:52
Postitusi: 558
Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
Dr.Mäed titulleerida eesti asja ajajaks oleks vist minu arvates sama,kui sm,karl vainot sellega vörrelda.Arvatavasti oli siiski tegemist karjeristiga ja ei midagi muud.Kunagi rääkis palamets oma ajalootunnis ka Mäest ja siis jäi küll mulje kui lihtsalt parajast poliitilisest palaganist.Ja ka hiljem,Kui Mäe oli Austria kantsleri isiklik nöuandja,ei teinud ta enam juttugi eestist.Tema panust Eesti tolleajase poliitika edasi ajamisel ei tasuks üle tähtsustada,kuigi,samas,ei saa ka vastupidist väita.Suur osa ikkagi just iseseisvuse eest vöitlemisel oli ju hr.Uluotsal.
Mäe oli ju enneköike siiski eestlane,kes oli natsionaalsotsialistliku maailma vaatega ja arvata vöib,et lootis endale körget kohta siis,kui sakslased oleks siia kanna täielikult kinnitanud

_________________
VAREMEIST TÖUSEB KÄTTEMAKS !!!!

MAHA VALGED JUUDID !!!!!!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Veebr, 2005 17:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3611
Reigo kirjutas:
Mind huvitab, mida räägivad Saksa allikad, miks nad Eestit 1944. a. alguses maha ei jätnud.


leidsin sellise lõigu meresõja juhatuse sõjapäevikust:

KTB SKL Teil A/Band 53, lk. 556

31.1.1944 Besonderes
1. Betr. Lage am Finnenbusen
OKW/W.F.St.op(M) hat am 30/1 abends mitgeteilt:
"Heute Vortrag Oberbefelshaber Heeresgruppe Nord beim Führer. Mit Rücksicht auf Weitgehende Auswirkung weiteren Zurückgehens besonders für Seelage Ostsee, Ubootskrieg, Seeverbindungen nach Finnland, Ölgebiet Estland hat Führer befohlen, dass Rückverlegung auf Panther-Stellung vorläufig unbedingt zu vermeiden, mit allen verfügbaren Kräften auf jeden Fall Luga-Stellung zu halten ist. ..."

maakeeles:
Täna (30/1) armeegrupi Nord ülemjuhataja ettekanne aadu juures. aadu käskis, viidates kaugeleulatuvatele tagajärgedele Läänemere olukorra, allveelaevasõja, Soome mereühendusteede ja Eesti õlipiirkonna jaoks, enneaegsest taandumisest Panther-liinile hoiduda ja kõigi võimalike jõududega Luuga-liini kaitsta.

lisapõhjused, mida millegipärast pole küll ära toodud, on poliitilised: hoida Soomet sõjas ja mitte lasta NSVL'l survet avaldada Rootsile.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Veebr, 2005 17:47 
Seega näib, et Mäe mõju Saksa väejuhatuse otsustele oli tühine kui mitte olematu. Nüüd jääb veel üle täpsustada, kas "Nordi" juhatajal oli enne Hitleri juures käimist soov "ruttu taanduda Väina (Düüna) jõe taha".


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2005 11:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3611
Reigo kirjutas:
Seega näib, et Mäe mõju Saksa väejuhatuse otsustele oli tühine kui mitte olematu. Nüüd jääb veel üle täpsustada, kas "Nordi" juhatajal oli enne Hitleri juures käimist soov "ruttu taanduda Väina (Düüna) jõe taha".


noh, von Küchler sai mulle teadmata põhjusel armeegrupi juhi koha pealt lahti ja 1.veebruarist sai uueks ülemjuhatajaks Model. :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2005 17:08 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 597
PriitP kirjutas:
Ma ei ole asjatundja, kuid kui vaadata ülalviidatud kaardilt vägede paiknemist 29.01.1944, siis tekitab see Mäe poolt esitatud "kellegi saksa ametniku" jutt küll sügavaid kahtlusi. Teades Hitleri suhtumist taganemistesse, tähendanuks selline jutt vist sõjakohut ja kuuli...


Selle müstilise "kellegi saksa ametniku" jutt on täiesti loogiline ja usutav. Väidetavalt toimus jutt 29.01.44. Kui vaadata sündmusi rindel, mis olid toimunud selleks päevaks, siis mina selle saksa ametnikuna, (kui ta just ei olnud parteipoliitilise pimedusega löödud,) ei oleks küll omanud mingit optimismi rinde kiire stabiliseerimise osas. On päris kindel, et Tallinna sakslaste ülemused olid kontaktis ka Küchleri endaga. Küchlerilt nad vaevalt optimistlikke noote said.
Nüüd Hitleri suhtumisest. Küchler sai Hitleri käest pähe juba taandumiskäsu andmise eest Leningradi all. Kusagilt lugesin, et ta üritas end kaitsta Hitleri süüdistuste ees ja oli põhjuseks toonud, et Põhjarinne oli kandnud Leningradi rindel üle 40 000 mehe ulatuses kaotusi, millistele aga asendust ei ole saadud. Ühesõnaga, mõte selles, et väeüksused on nõrgenenud ja rinnet tuleks tagasi tõmbudes lühendada. Hitleri nõue oli, et uus rinne peab tulema Luuga joonel. Küchleril ei olnud loomulikult mõtet pikalt vastu vaielda, kuid ta ei võtnud midagi ette ka Luuga rinde loomiseks. See näitab, et tal oli plaanis eirata käsku ja taganeda kaugemale. Kui Hitler seda läbi nägi, võttis ta Küchleri kiirelt maha ja pani asemele Modeli. See sai kohe käsu, et ilma Hitleri loata mitte üks samm tagasi Luga jõe joonelt. Tegelikult oli käsu andmise ajaks Luga jõe joon venelastel juba mitmest kohast ületatud.
Modelil oli Hitleriga parem läbisaamine ja ta ei hakanud väitlema, kuigi sai ka ise aru, et see Luuga joon ei ole reaalne. Samas asus Model kohe tegevusse, et stabiliseerida rinnet niipea kui võimalik.
Jah Narvas sai see võimalikuks. Tegelikult oli see suur ime. Asja põhilised ära tegijad oli "Nederland" ja "Nordland" diviis. Lisaks veel Paul Albert Kausch-i ja Otto Carius-e tankid. Ja keegi ei saa siinjuures alahinnata Eesti politsei- ja Omakaitsepataljonide panust.
Veebruari keskel olid lahingud juba peatatud rinde hoidmiseks ja stabiliseerimiseks, kus võtmesõnaks oli "Feldherrnhalle". Loomulikult oli ka siis veel kaitsjatel kõvasti vägesid puudu ja rügement "Tallinn" ei olnud küll mingi otsustav jõud, kuid abiks siiski.
Kui keegi üritab väita, et see oli algusest peale selge, et Narvas pidama jäädakse, siis ta on kas rumal või teeb teadlikku propakandat. Lõplikult sai selgeks, et rinne Narva pidama jääb alles veebruari lõpuks.
Kui aga Narvas rinnet hoida ei oleks suudetud. Kuhu oleks loogiliselt loodud uus rindejoon?
Mäe isikul nende sündmuste juures otsustavat rolli loomulikult ei olnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 13 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt