Kas Eesti politseipataljonid põletasid vene külasid?

[Arensburger]

Pean vajalikuks fooromi liikmetel mitte laskuda isiklike solvangute tasandini väitlustes teiste liikmetega!!!
Minu meelest on hea, et Denis siin osaleb. See tuletab meelde, et on olemas ka teistsugused vaated.
Ei tohi unustada, et ta esindab, küll eesti elanikuna, teise riigi huvidest lähtuvaid vaateid. Ei ole ju oluline, kus sa elad. Südames oled ikka oma rahvaga. Paralleeli võiks tuua näiteks eestlastega ameerikas. Ja see on õige.
See, et Deniss siin elab, on tema õigus. Vanaisa poolt relvaga välja võideldud õigus. Ja kui see kellegile ei meeldi, siis olge õnnelikud, et nad meile Eesti Riigi üldse tagasi andsid. Ja kui see pole just selline, millise sõjaga kaotasime, siis ei maksaks ikkagi väga nuriseda. Nagu vanasõna ütleb - kingitud hobuse suhu ei vaadata.

[Külaline]

Mis moodi käis Eesti, selle rahva ja iseseisvuse kaitsmine Velikije Luki, Luuga, Gatchina, Novogrudoki ja teistes kohtades?

Iseseisvust seal kindlasti kaitsta ei saanud. Rahvast siiski teoreetiliselt sai, vähemalt nende arvates, kes seal ise võitlesid. Nimelt oli suur osa rahvast pärast punast aastat NLiidu vastu üles ärritatud ja Nliidus nähti Eestile suuremat halba kui Saksamaas. Osa neist inimestest, kes teenisid Saksa sõjaväes, lootsid sellega anda oma panuse, et Punaarmee Eestist eemal hoida. See ei tähenda, et nad Saksamaad või selle režiimi armastanud oleksid. Muidugi oli ka taolisi inimesi, aga ilmselt lootis siiski enamus, et see "vähem halb" ka lõpuks kuidagi minema kerib. Muidugi tänapäeval tagantjärele tarkusega ja objektiivselt vaadates tuleks jutud "Teisest Vabadussõjast" ära lõpetada. Lihtsalt juba selle pärast, et vabadust selle võitluse tulemusena mitte kuidagi tulla ei saanud. See ei tähenda aga, et me peaks kuidagi halvasti suhtuma nendesse meestesse, kes võitlesid lootusega, et nende võitluse tulemus on Eestile pigem hea kui halb.

Mis moodi nägi välja sõjaline paratamatus nendes karistusoperatsioonidel mis viidi SD ja teiste üksuste poolt Valgevenes, Novgorodi, Pskovi, Leningradi lähistel?

Vaevalt, et seal üldse mingit sõjalist paratamatust oli. Partisaniliikumise ägenemise kutsus Saksa okupatsioonirežiim esile oma enese ülbe käitumisega ja karistusaktsioonid olukorda sugugi ei parandanud, pigem vastupidi.

Mis suhe on olnud tapetud naistel ja lastel kommunismirezhiimiga?

Võimalik, et mingi suhe oli, aga see muidugi ei õigusta nende kallal korda saadetud kuritegusid.

Kas need toredad mehed kes seal Eesti asja kaitsesid olid pimedad ja kurdid?

Kindlasti ei olnud. Aga sõda on brutaalne asi. Inimesed muutuvad sõjas kalgimaks. Lisaks oli paljudes eestlastes viha nõukogude võimu (aga nõukogude võim=venelane enamiku eestlaste jaoks) vastu, selle võimu poolt Eestis korda saadetu tõttu. Viha kanti ilmselt tihti üle venelastele üldiselt. Ja ma kordan, et paljud eestlased nägid Saksas vähem halba kui Nliidus. Nliit oli Eestis põletanud ja tapnud. Sakslaste repressiivpoliitika Eestis oli eesti rahva enamiku arvates suunatud mitte otseselt eesti rahva pihta. Nliidu vastu sai võidelda vaid Saksa armee koosseisus. Seega teenisid ka need inimesed, kes ehk südames kuritegusid ei aktsepteerinud, edasi Saksa armees, et Punarmee Eestist eemale hoida. Minu arvates tuleks iga inimest hinnata eraldi - kui ta sooritas kuriteo, siis tuleb see hukka mõista. Inimest ei tohiks aga hukka mõista pelgalt selle pärast, et ta teenis Saksa armees või SS-is. Isiklikult ei kiirusta ka hukka mõistma kõiki neid eestlasi, kes teenisid Punaarmees.

Kui see ei olnud vabatahtlik valik, siis miks teie peate need mehi sangariteks ja olete nende sündmuste üle uhked?

Kurjategijaid sangariteks pidada ja kuritegude üle uhked olla kindlasti ei tohiks. Aga paraku seda tehakse, nii Eestis, aga veelgi rohkem Venemaal. Ei ole ma näind Teid, Denis23, Vene foorumitel selle üle protesteerimas. Aga võib-olla eksin?

Kas see mis toimus näiteks Kloogal ja Kalevi-Liivas oli kuidagi eraldi sellest mis oli toimunud Narva rinnel?

Aga tunnistage siis ka seda, et küüditamine ja mahalaskmised käisid eraldi vene rahva võitlusest Suures Isamaasõjas, kuid seda teie vist ei kiirusta niipea tegema.

Tõepoolest ei saa neid asju üksteisest eraldada. Küll aga saab kuritegudest eraldada neid inimesi, kes neid ei sooritanud.

Eelnevalt loetud põhjal mina saan aru et ikka tuntakse uhkust ja peetakse mehi sangariteks jne ning arvatakse tegemist oli teadliku valikuga.

Küllap oli ka sangareid ja teadliku valiku teinud inimesi.

Et ikka ja ikka tuleb jutuks see kuidas käis võitlus kommunistliku katku vastu

Küllap käis võitlus ka selle vastu.

Mina olen sündinud 1975, kuid ütlen ausalt et mul on siiani veidi häbi kõikide nende hädade eest mis Stalin ja tema rezhiim tõi (kuigi ütlen ausalt mida rohkem mina siin foorumis käin seda vähem seda häbitunnet mul jääb, aga loodan et see on ajutine nähtus)

Siia võib tuua sellise analoogia: eestlane, kes loeb vene foorumeid, hakkab ka häbitunnet kaotama külade põletamise pärast.

Aga teie, härrased olete nagu uhked, et saite korda tiblademaal laiutada vä?
Ikka sellest kuidas Demjanski, Piiteri ja Velikije Luki kangelaslikult mehed võitlesid oma kodumaa vabaduse eest?
Aga siis küsiks, miks siis nii palju nutmist selle kohta mis pärast sai toimuda? Kui tsiviilisikute tapmine on "paratamatus" siis milles asi on?

Tõepoolest, 1944. a. arvasid punaarmeelased, et eestlastele tuleks kätte maksta nende tegude eest idapool Peipsi järve. Ja eestlased arvasid enne seda, et venelastele tuleks kätte maksta 1940-41 a. eest. Üldiselt, jah, nõme suhtumine mõlemalt poolt, mis mitte kuhugi ei vii ja taoline lollus tuleks hukka mõista. Aga siin ei saa siiski mööda minna faktist, et eestlased ei alustanud.

Mingi värdjas mis tunnistas 60 lapse ja naise tapmist on teil "oli üks oma põhimõtetele kindlaks jääv ja kange iseloomuga mees" kes "pidas omaenda väikest sõda",

Olgem ausad, ta tunnistas siiski partisanide ja bolševike tapmist. Kui ta tõesti tappis tsiviilisikuid, siis aga ei tohiks teda tõepoolest õigustada hoolimata sellest millised olid ta motiivid.

Mis siis venelased valesti tegid? 44 aastal alustasid pealetungi ja viskasid vaenlast oma maalt välja. Said tagasi jupp põletatud maad, kuulsid kõigist mis sai okkupeeritud territooriumitel toime pandud. Mis siis need pidid Narva jõe kaldal auvaherahu sõlmima?

Ei teinud midagi valesti. Aga peab ka märkima, et eestlased, kes Narva jõel Saksa armee koosseisus võitlesid, ei teinud samuti midagi valesti.

Kui see et sakslased (ja nende abiks on olnud eesti sangarid) hoidsid blokaadis 3 miljonilise linna ning 3 aasta jooksul pommitasid ja tulistasid seda oli tavaline "la guerre com a la guerre" siis milles meie omad "Märtsirünnaku" läbi viies eksinud?

Tõepoolest, ka mulle jääb arusaamatuks, millest see eriline hala märtsipommitamise ümber.

[Külaline]

Ei tohi unustada, et ta esindab, küll eesti elanikuna, teise riigi huvidest lähtuvaid vaateid. Ei ole ju oluline, kus sa elad. Südames oled ikka oma rahvaga. Paralleeli võiks tuua näiteks eestlastega ameerikas. Ja see on õige.

Te jutust jääb mulje, et polegi nagu midagi paremat kui "südames oma rahvaga olla", oma "riigi huvidest lähtuvaid vaateid" jaurata, seejärel nuiad võtta ja üksteisel pea veriseks lüüa. "Meie" ja "nemad jne. Mitte õige, vaid erakordne nõmedus (aga kahjuks reaalsus).

[denis23]

No mis siinkohal öelda. Mina suhtun täiesti rahulikult sellesse et kunagi eestlased sõdisid nliidu vastu. Oma suhtumist Stalini ning tema rezhiimi ma kord juba väljendasin ning sellega ei näe põhjust seda kordama.
Ja venelased on selle rezhiimiga on nii ja naa otsapidi seotud. Siiski, mõnes mõttes võiks ka mainida et ka osa eestlasi ustavalt teenisid seda reziimi, aga see selleks


Küsimus lõppkokkuvõttes ei ole nende meestes kes olid 50 aastat tagasi erinevate rindejoonte taga - ma kahtlustan et valdaval enamusel neist ei olnud valida oma saatuse.
Küsimus on selles keda valime meie, noored inimesed endale kangelasteks ja eeskujuks.
Nazid tapsid inimesi ja sooritasid muid kuritegusid Eestis 3 aasta jooksul enam vähem sama palju kui kommunistid. Sama moodi ei pidanud need võimalikuks Eesti iseseivuse, pigem oli nende ettekujutluses Eesti tulevikunägemus sama must või veelgi mustem kui see oli reaalsuses.
Ning sama moodi kasutasid eesti mehi kahurilihaks.
Peale kõike, muide ka jäeti need 44 a sügisel saatuse hooleks elavkilbina oma evakuatsiooni kindlustada.

Kokkuvõtes tõmmati eesti mehi lahingutegevusse kogu idarindel kus need sai surma Lebensraumi ja rassiidee kaitstes (ma arvan et ühtegi kaine inimene ei arva et 1942a kuskil Demjanski all käis võitlus kommunismiga ja Eesti vabaduse eest, eksole)

Sellega, on mõlemad reziimid on toonud Eestile ja selle rahvale kahju ja pisarad.
eestlastel on küll olemas ka sõjaajaloos hetki mille üle saab uhke olla, näiteks Vabadussõda (mis sest et idanaabri vastu)
Kuid kogu II MS oli eestlastele võõras sõda kuhu need tõmmati vastu nende soovi. Ning olen jätkuvalt arvamusel et nii kodu, kui ka võõrsõjas ei saa olla kangelasi
Nii et on täiesti vale süüdistada mind eestivaenulikuses. Pigem minul on jätkuv oma ettekujutlus lähiajaloos, aga mõnes mõttes see on rohkem päri eesti vabadusega kui paljudel siin foorumis.

[VANA LÖUKOER]

ei ole minulgi eestis elavate muulaste vastu,juhul,kui nad vötavad omaks meie tavad,kultuuri,keele jms.Aga vastu hakkavad sellised tegelased,kes ei tea meie ajaloost,meie olemisest midagi ja siis kukuvad oma jama välja ajama,siis tekib küll küsimus,et MIKS .....?
Siin foorumis on palju tarku inimesi koos ja on möeldud ikkagi rohkem teadmiste vahetamiseks,mitte rahvuste vahelise vaenu öhutamiseks.
Las inimesed,kes tunnevad end end lähiajaloos puudulikena,panevad ülesse küsimused ja raudselt leidub inimesi siin,kes on lahkesti nöus aitama küsijaid.


Jöudu.

[Külaline]

ei ole minulgi eestis elavate muulaste vastu,juhul,kui nad vötavad omaks meie tavad,kultuuri,keele jms.

Ei tea mispärast peab venelane eestlaseks hakkama? Kui mina satuks Venemaale elama, siis mina küll venelaseks ei tahaks hakata.

Aga vastu hakkavad sellised tegelased,kes ei tea meie ajaloost,meie olemisest midagi ja siis kukuvad oma jama välja ajama,siis tekib küll küsimus,et MIKS .....?

Ärge hinnanguga oma teadmistele Eesti ajaloost üle pingutage.

[Sollmann]

Denisile.
Mu isa oli soomepoiss. Rääkis ikka, et vangi võetud venelasi koheldi reeglina viisakalt. Süüa said nad nagu said, olid ju soomlastel endilgi rasked ajad, aga mingitlaadi mõnitamist, rääkimata hukkamistest, ei esinenud.
Küllap kuskil rindeolukorras juhtus nii mõndagi, aga reegel oli siiski selline.
Vankad aga reeglina soomlastest vangidega eriti elegantselt ümber ei käinud. Tavaline oli see, et kui kusagil soome sõduri surnukeha vaenlase territoorimilt leiti, oli sel rusikareeglina ära lõigatud kõrvad v nina. Teinekord ka muud kehaosad nagu silmad v suguelundid.
Seda rääkis isa juba ammusel Brežnevi ajal.
Külade põletamisest. Soomes harrastasid vaprad punaarmeelased seda kunsti õige ohtralt. Ja rahumeelsetesse külaelanikesse suhtuti analoogiliselt - piinamine, vägistamine ja tapmine oli tavapärane.
Kui soovid teada täpsemaid fakte, millistes külades nõnda juhtus ja kuipalju ts.elanikke hukkus, võin Sulle konkreetsemad andmed saata.
Kõik see sai teatavaks ka Eestimaal.
Reeglina tapsid partisanid kättesaadud sakslased ja nende liitlased väga julmal moel, kasutades vanu-häid kehaosade lõikumise nippe.
Sõja teine pool. Punaarmee kasutas täpipealt samu meetoteid 'vabastatud aladel' ka mujal Eur-s, mitte ainult Saksamaal.

Millegipärast see Sind ei häiri. Küll aga hirmsasti eestlaste faktilist kinnitust mitteleidnud sõjakuriteod.
Emb-kumb, kas Sa tõesti ei tea midagi sellest kõigest v lihtsalt ignoreerid fakte.
Ausalt öeldes see viimane variant on lihtsalt tülgastav...

[Külaline]

Neid jutte kehaliikmete igapäevasest äralõikamisest võiks ometi natuke kriitiliselt võtta. Muide, keegi ei tunnista hiljem oma kuritegusid. Ise ollakse alati puhtad poisid, aga vaat need vaenlased muudkui lõikavad.

[MOrav]

Olen rõõmus, et asi läheb tagasi mõistlikesse rööbastesse. Tänu normaalseist vastuseist nii denisilt kui lõukoeralt.

Sellest piskust, kuidas eestlased püüdsid kahe okupandi vahel ajada oma rahvuslikku ja riiklikku poliitikat 1941-1944 ja mida nad püüdsid või lootsid ilma tagantjärele tarkuseta, on sadu lehekülgi dokumente raamatus "Tõotan ustavaks jääda..." (Tartu, 2004). Soovitan vaadata .

[Sollmann]

Neid jutte kehaliikmete igapäevasest äralõikamisest võiks ometi natuke kriitiliselt võtta. Muide, keegi ei tunnista hiljem oma kuritegusid. Ise ollakse alati puhtad poisid, aga vaat need vaenlased muudkui lõikavad.

Lp Reigo, nagu Sa isegi seda tead, kuulutas N.Vm ametlikult kõik oma mistahes vastased kurjategijaiks juba aastal 1918.
Suhtumine sõjavangidesse oli riikliku poliitikaga paika pandud ning vangide tapmine-piinamine komissaride poolt igati soodustatud.
Riik oli inimvaenulik ja niisamasugune oli ka suhtumine oma vastastesse.
Kindlasti juhtus rindel üht koma teist, aga riiklik suhtumine Soome poolelt oli siiski tsivileeritud riigile omane.
Loodan, et nõustud

[denis23]

Siinkohal minu vanaisalt veidi. Ta polnud sõdinud eesti pinnal.
42 a. jaanuaris sai ta haavata Demjanski piirkonnas ning haavatuna tuli välja piiramisrõngast - siis oli hospital Jaroslavlis. Siis 42 a. suvel saadeti teda läbi Laadoga Kroonilinna, ning sealt Orienbaumi platsdarmi - kus ta oli merejalaväe brigaadi automaatlaskurite roodu ülem 06.42 kuni 07.43
Siis teda ning veel viis leitnanti saadeti Leningradi sõjakooli. Eks ikka 4 klassi on veidi vähe et kamandada 100 meest. Poleks seda uskunud kuid "käskkiri" mis on pliiatsiga kirjutatud ruudulises paberitükis on minul siiani olemas. Kool kestis kuni 44 lõpu ning rohkem tema rinnele ei ole satunud. Arvan et üks läbikukkunud pealetung ning aasta otsa esirindel piiramisrõngas on piisavalt ühele inimesele.
Ma ei tea mis pataljonis ta oli, kuid tean täpselt et üks kolmest brigaadi pataljonidest hukkus hiljem Merikülas.

Ma rõhutan veel kord. Ma ei arvusta ega võtan mingi seisukoha nende inimeste suhtes kes elasid 60 a. tagasi. Selleks mul pole ei õigust ega soovi. Nii nagu räägitakse, kord inimene valib saatust, kord vastupidi.
Minul tekkis isiklik vastuseis selle suhtes millised seisukohad võtavad kaasaegsed inimesed, kellel valik on olemas.
Ning ma ei leia et minu positsioon on kuidagi oleks ebalojaalne või vaenulik.

[Sollmann]

... Ja kui see kellegile ei meeldi, siis olge õnnelikud, et nad meile Eesti Riigi üldse tagasi andsid.

Hm, ja mina mõtlesin kogu aeg, et Eesti riigi võtsime ikka ise endile tagasi.
Mäger (meie tulevikuloom ikkagi) lipsas hetke ära kasutades karu kaisutusest välja.
Mesikäpp oli hetkel väsinud ja nõrk, aga mitte ülevoolavalt heatahtlik ja lahke. Põgenemine oli talle mõneski mõttes kergenduseks kuna jõud olid lõpukorral, vabatahtlikult loobuda poleks ta aga sunniviisiselt vennastatud loomakesest kuidagi tahtnud.
Tänulik olla kõige selle eest? No ei, aitäh, nii loll nüüd 1 mäger ka olla ei saa

[Wiking]

Need 2 reziimi olid ikka siinmail väga erinevad, sakslased suhtusid eestlastesse hoopis teisiti, olin pisike poiss kui juba vanaema rääkis kui viisakad olid sakslased. Kui taludesse tuldi, koputatti, relvad jäeti isegi kotta, niipalju usaldatti. Söögi eest maksti. Vanaemal oli ilusasti meeles, kuidas üks Saksa ohvitser ta sülle võttis, ta oli siis noor laps, näitas talle oma perekonna pilti jne. Venelased olid aga hirm jõhkardid, kui tulid 1944, siis loomad viidi laudast ära, söök võeti käest ära jne, ei tahtnud nemad siinse rahvaga suhelda, käisid ringi automaat rinnal. Koerad lasti maha, ka mõni mitte inimene. Miskipärast kui siin inimestega laiemalt rääkida on paljudes Eesti peredes samasuguseid kogemusi.
Kui aga rääkida mõrvadest, siis kindlasti Sakslased mõrvasid siin juute, mustlasi, kommuniste jne, suuremalt jaolt siia sissetoodud. See on kahtlemata kahetsusväärne. Eesti Vabariigi kodanikest tapeti Saksa ajal ligi 6000 inimest ja nendest suurem osa juudid ja punased. Nüüd toon siis võrdluse Nõukogude Okupatsiooni aastatest. Inimesel, kel silmad peas ja mõistus selge ei tohiks probleeme olla pärast teha oma järeldus.
Niisis NL okupatsioon Eestis. Aastatel 1940-41 ja 1944-92.

Õigusevastaselt represseritud Neist hukkunud

11000 Küüditatud 14.06.41 6000
1300 Küüditatud eriaegadel 200
22800 Küüditatud 25.03.49 2500
16000 Metsavennad 2000
43000 Vangistatud 12000
38000 Tööpataljonides, lahingus 22700
74000 Pagulusteedel mõrvatud 2500
------------------------------------------------------------------------------------
kokku 206100 Neist hukkunuid 52900

Ja nüüd kui võrrelda 6000 ja 52900, siis kohe kuidagi ka "veidi" koolis matemaatikat õppinuna ei näe sarnasust. See ei õigusta küll tehtut, aga ärgem mängigem lolli, mingite paraleelide tõmbamisega.

Eesti Leegionäridest ei kuulunud mitte ükski NSDAPsse, viimasele mopile kutsus rahvast üles ka toonane peaminister,väga austatud Jüri Uluots, samuti legendaarne Pitka. Need Eesti sõdurid olid kahtlemata kangelased, siin ei ole kahtlustki.
Tundes ise lähedalt paljusid Leegionäre, tean, et tegu on läbi ja lõhki aate inimestega. Eks neid mustata on loomulikult ühe vana reziimi agarus, sest ei lähe vaenlasele korda, et kord saabus päev, kus ajaloost sai rääkida ka nii, nagu ta oli. Eks seda tehakse isegi liiga vähe ja tulevikus tuleb seda ka Maailmale rääkida, teha dok. filme jne. Aga eks see juhtub kui riigi juhtimine saab taas aateliste inimeste kätesse.

Edu kõigile ,kes ka täna austavad eestlust ja ikkagi enne kõike peavad oma kohuseks siin maal tööd teha, peret kasvatada ja kultuuri edasi viia. Tundkem uhkust oma sangarite üle ja nagu seda on teinud meie esiisad ärgem laskem vaenlastel neid oma südameist võtta.

[Sollmann]

Ei maksaks ka unustada Vabadussõja käigus sooritet punaste kangelastegusid Eestimaa pinnal. Massihukkamisi viid läbi mitmel pool. Rakveres, Palermos, hukati kümned süütud inimesed üheskoos. Enne seda piinati mitmeid neist teiste silma all, sealhulgas kohalikku õigeusu pastorit eriti jõhkralt.

"Mis moodi käis Eesti, selle rahva ja iseseisvuse kaitsmine Velikije Luki, Luuga, Gatchina, Novogrudoki ja teistes kohtades? " - küsib Denis.

Vastaks, usu v ära usu, aga eestlasedki on lihtsalt inimesed ja kättemaksutunne neilegi tuttav.
Teiseks, ei olnud see nende otsustada kus v milliste vahenditega sõdida.
Kolmandaks, punavõimu võiks võrrelda vähiga ja tema hävitamiseks ei piisa kui pinnapealt natuke kraapida. Tuleb minna lõpuni ja ta hävitada, muidu hävitab tema sinu.

"Küsimus on selles keda valime meie, noored inimesed endale kangelasteks ja eeskujuks"

Ja siinkohal veelkord meenutaks, et sõda tsiviilisikute vastu pole ei politsei - ega teiste idapataljonide tegevuses tuvastanud senimaani ükski uurimiorgan. Mina (ja usun et ka paljud teised) ei valiks endale kangelast ja eeskuju sõjakurjategijate näol.
Kõige lugupidamise juures Alfons Rebase vastu, kui oleks teada sellelaadseid fakte, ei suudaks teda pidada sangariks.
Vastupidist pole siiani tõestatud, seepärast oleks tema unustamine v ignoreerimine kuritegu eesti rahva ja ta mineviku suhtes

[VANA LÖUKOER]

olen nii WIKING´I kui ka KARL SOLLMANNIGA nöus 100 %.

Venelased ei möista kunagi oma tegude ulatust ja kurjust siin eestimaal.Ja see ei puuduta ainult esimest ja teist maalimasöda vaid ka kauget ajalugu,kuid haavad on lahti käristatud just viimase kahe meie jaoks nii tähtsa söja pealt.Ja kuna on terve oma elu kuulanud punast propagandat ja kuulevad seda siiani vene meediast,siis ongi nad nii absurdsetel arvamustel,nagu nemad oleks need öiged.
Ja kindel on see,et just oma vaatevinklist näthud söda on see öigem.
Kindel on see,et verise punaarmee ja nkvd kohutavaid tegusi meie maa pinnal ei saa ega tohi unustada ja nende tegude vastukaaluks haaraks IGA NORMAALNE MEES RELVA,ET KÄTTE MAKSTA.

ja ma ei usu seda kunagi,et olgu see eesti politseipataljon vöi eesti diviis,oleks kunagi jöhkrutsenud hävituspataljonide kombel seal venemaal.

Pigem olid ikkagi need hävituspataljoni liikmed metsistunud,vähese haridusega joodikud,kes tuleks ka nüüd,65 aastat hiljem,seina äärde panna.