Eesti sõjakool või -kursused Pirital 1943 -44.

[Arensburger]

Lugesin EV kaadriohvitseri Elmar Lippingu kohta, et ta teenis politseipataljonides 40 ja 36 - viimases kompaniiülemana Stalingradi rindel.
1943 -44 oli ta aga üks Pirita sõjakooli loojaid ja samas ka lektor. Lektoriks oli ta ka Friedaines.
Hiljem Saksamaal Oppelni all oli ta Eesti Diviisis isegi pataljoniülemaks. Sai Preisdorfi all 1945 kevadtalvel haavata.
Kas keegi teab midagi lähemalt selle Pirita kooli kohta?
Ja mis asi seal Friedaines oli ja millal?

[MOrav]

Kust see "Pirita sõjakool" tuleb, s.t mis allikast?

Album Academicum'is (vt. kas trükituna või siis võrguversiooni Ajalooarhiiv lehelt) - 43 lektor ohvitseride kursustel Friedaines ja Pirital. Allikaviideteks seal - /FrT/DP/Te - ilmselt siis Fraternitas Tartuensise album (mujalt on meeles, et vist oli viies), ? ja ajaleht Teataja (pole trükitud köiteid käepärast, seega lühendeid vaadata ei saa).

Raamatusse "Teed ja saatused" (Tartu, 2001) võetud 36. kaitsepataljoni aruande lõpus toodud eluloos on 1943-44 ta instruktor ohvitseride kursustel Pirital ja Friedaines.

Arvatavasti neist kahest kohast faktid liikunud edasi, sh elulukku ka raamatus "Tõotan ustavaks jääda" - "eesti ohvitseride kursustel Friedaines ja Pirital taktika ning sõjaajaloo lektor 1943-1944."

Ta on miskil ajal saatnud oma eluloo ka Hjalmar Mäele (selle fondis Riigiarhiivis), aga seal on 1943-suvi 44 auk sees.

Vaatan veel järgi, aga järsku on eespool Pirita ekslik ja õigem, et ohvitseride kursuste lektor Kloogal.

A mis/kus on Friedaine üldse, ei tea .

[ivalo]

Pirita väljaõppekooli ehk s.k. Schule Brigitta kohta võite saada ülevaate ,kui sirvite Voldemar Madisso raamatut NII NAGU SEE OLI . Tegu siis esimese osaga.1997 aastal trükivalgust näinud.

[MOrav]

Kohe hakkan sirvima

[Arensburger]

Kust see "Pirita sõjakool" tuleb, s.t mis allikast?

Lugesin ühte vana väliseestlaste "voldikut", kus oli järelhüüe Lippingu surma puhul.

[Arensburger]

Pirita väljaõppekooli ehk s.k. Schule Brigitta kohta võite saada ülevaate ,kui sirvite Voldemar Madisso raamatut NII NAGU SEE OLI . Tegu siis esimese osaga.1997 aastal trükivalgust näinud.

Uurisingi asja ja panen siia üles väikese ülevaate Madisso andmetele tuginedes.
30. Politseipataljon formeeriti ümber 1943.a. varakevadel Omakaitsest, koosnedes neljast kompaniist asukohtadega Tallinnas, Paldiskis, Loksal ja Tapal. Pataljoni staap asus Tallinnas.
Pataljoniülemaks oli Vabadussõja veteran major Julius Ellandi. Staabi koosseisu kuulusid ülemleitn. M. Poolake majandusülemana, ülemleitn. H. Kore adjutandina ja leitn. Annus käsundusohvitserina. Kompaniiülemateks nimetati üksuse ümberformeerimisel kaptenid Kuuskla ja Vaidla ning ülemleitnandid Kangro ja Tari. Kompaniid olid rakendatud vahiteenistusse ja rannakaitseks.
Ohvitseridele ja alljuhtidele korraldati Pirital 1943. a. varakevadel erikursus saksa väljaõppe alal. Kuna pataljonis oli tunduv arv sõjaväes varem mitteteeninud noori ja kuna nende arv kevadel veelgi suurenes Tallinna koolidest juurdetulnud koolinoorte tõttu, kujunes erikursusest pataljoni 5. kompaniina alaline väljaõppekool (saksa k. "Schule Brigitta") ülemleitn. H. Kore juhtimisel. Kool oli majutatud Pirital "Villa Brigittas" ja selle kõrval asuvas suvilas. (Viimane oli vist varemalt olnud Tallinna trammi- ja bussijuhtide koduks).
Kooli kursuse pikkuseks oli kaks kuud. Esimene kursus, mis hõlmas kaht rühma ja koosnes peamiselt koolipoistest, lõppes juulikuu lõpul 1943. a. Selle kursuse juhtkonda kuulusid veel leitn. V. Ruus kooliülema abina, leitn. V. Toom ja n.-veebel A. Marendi rühmaülematena ja leitn. V. Madisso taktika ja lahingväljaõppe instruktorina. Esimene kursus andis hiljem pataljonile terve rea andekaid alljuhte, kes Narva rindel 1944. a. algpäevil veelkordselt tõestasid eesti õppursõduri erakordselt tublit võitlusvaimu. Olgu veel lisatud, et pataljoni likvideerimise järel need noorukid vääristasid end korduvalt nii juhtide kui ka võitlejatena 40. pol.-pataljonis Daugavpilsi (Dünaburgi) ruumis ja 38. pol.-pataljoni koosseisus Kärevere rajoonis.
Kooli teist kursust laiendati kolmanda väljaõppe rühma loomisega leitn. V. Toome juhtimisel, asukohaga Kohilas. Samal ajal ühines kooliga ltn. Sang rühmaülemana, ülemleitn. H. Kore siirdus tagasi pataljoni staapi adjutandi ülesannetesse ja ülemleitn. V. Ruus lahkus lennugruppi. See kursus likvideerus septembri algupäevil saabunud käsu kohaselt, mille põhjal 1., 2., ja 3. kompanii koos pataljoni staabiga kuulusid koheselt ümberpaigutamisele Virumaale.
Enne väljaastumist formeeriti ümber kolm ülalnimetatud kompaniid, millede vahel ühtlasi jagati ära Pirita kooli meeskond. Vahetult enne pataljoni koondamist Tallinna lahkus allüksusest omavoliliselt teatud arv mehi, siirdudes Soome. 4. kompaniid ümberkorraldused ei puudutanud ja see jäi edasi Tapale.