Päeval kodupõldudel,öösel metsas

[taipohh]

Sattus mulle 5juuli 1942aasta ajaleht EESTI SÕNA

Ja seal üks jutt metsavendade tegemistest Viljandi kandis ja Rimmu metsades.Kirjutan siis kõigile lugemiseks.


Metsavendade tegevuses andsid möödunud aasta suve sündmusis omapoolse väärika osa ka Viljandi lähema ümbruse,Viljandi valla ja Rimmu metsavennad,kes tegutsesid paljudes omaette eraldi salkades.

Viljandi vallas tekkisid metsavendade üksused varsti pärast seda,kui sai teatavaks Suur-Saksamaa sõttaastumine Nõukogude Liiduga, s.o. 22.juunil.Õhtuks olid juba olemas metsavendade rakukesed Kile,Tobra ja Leiaru metsades.Samal ajal tekkisid veel rakud Uusnas ja Verilaski külas.Viimase juht oli julge poiss,käis vahetevahel metsast Viljandis teateid kogumas ja pidas sidet teiste metsavendadega oma vallas kui ka Holstres.Ta kihutas ringi koguni mootorattal,kuigi seda ei tohtinud.Aga enamlastel oli siis asi juba sedavõrd segane,et nad enam ei teadnud kas kihutab oma mees või mõni ,,valge´´.
Ka Vardja-Viiratsi külas asutati ,,roheliste partisanide´´ üksus.See salk tegutses Viljandi-Pikasilla maantee äärseis metsades ja sai siit punaarmeelaste liikumist silmas pidades häid andmeid edasiseks tegutsemiseks.
Edasi tekkis järjekordne metsavendade jõuk Vastemõisa piiril asetsevasse Kärksi külla,kuhu kogunes ka linnast põgenenud kutseealisi noormehi.Siin oli keegi nupukas mees õõnsa männitüve sisse ehitanud raadioaparaadi,millega oli võimalik kuulda Saksa ja sSoome raadio kaudu antavat informatsiooni.Tarvitses ainult kobada ja käänata ja oligi soovitav jaam käes.
Paljud metsavendadest töötasid päeval rahulikult kodupõldudel ja alles õhtul tulid tagasi metsadesse ja arutasid olukorda saadi üksteiselt teateid ja koostati sõjaplaane.Lõunast kuuldus kahurikõminat,ja see andis palju julgust juurde.
24.juuni õhtul kogunesid metsavendade esindajad umbes 30 meest, ,,Pimelombi järvekese kaldale üldkoosolekuks.Sel koosolekul koostati üldine asjalik tegevuskava lähemaiks päeviks,kuid määrati kindlaks ka iga üksikgrupi ülesanded.Õhus põrisesid juba lennukid.Kuid samas liikus kuuldus,et enamlased kavatsevad suuremat haarangut Holstres,mis aga õnneks jäi tulemata.
Umbes 1 või 2 juulil levis metsavendade hulgas kuuldus,et Viljandis ei ole kuigi palju punaväelasi.Tõepoolest oligi sellal Viljandi punaarmee garisonväga piiratud.Metsamehed tegid julge otsuse...

LÄHME JA VALLUTAME VILJANDI!!

Otsekohe hakati tegema vastavaid ettevalmistusi suuremaks lahinguks linna pärast.Kaasa pidid tulema Holstre ja Kõpu partisanid.Kuid enne selle suurejoonelise ürituse läbiviimist taganesid linna punaarmeelased ja siis loomulikult kadus mõte Viljandit rünnata.
5juulil levis metsavendade hulgas kuuldus,et enamlased saadavad varsti maale tegutsema hävituspataljoni.Teedele pandi välja valvepostid.Varsti ilmuski maanteele Holstre poolt liikuv autobus ja selle järel sõiduauto.Üks Roni talu kohal metsas viibiv valvepostimees ei suutnud ennast taltsutada ja avas sõidukile tule.Sealtpoolt vastati kuulipildujast.Saanud mõni kilomeeter edasi avati mootorsõdukitele uuesti tihnikust püssituli,aga seegikord päästis enamlased nende kuulipilduja.Hiljem selgus,et bussis ja autos sõitsid Tõrvast põgenenud kommunistid.
Järgmisel päeval olid lõuna poolt juba selgesti kuulda kahurikõminat ja maanteedel voorisid kahvatud ning segipaisatud punaarmee riismed põhja poole.See kõneles küllaltki selget keelt,et võidukad saksa väed lähenevad.
Metsavennad said nüüd julgust juure.Metsadest liiguti juba üksikute talude suunas,et võtta need kaitse alla juhuks kui hävituspataljonlased tulevad.Samas hakkas tegutsema ka ,,arsenal´´ .Keegi kooliõpetaja ja kooliteenija olid meistrid vankripussidest käsigranaatide valmistamises,mõlemad olid valmis juhul kui hävitajad oleksid katsunud süüdata või purustada nende koolimaja kõhklemata oma käsigranaatidega maja kaitseks välja astuma.
Üks Uusna metsamees osutus koguni nii julgeks,et läks keset maanteed ja käsutas seisma enamlaste auto,mis sõitis Mustlasse sealsetetele kommunistidele järele.Auto toimetati metsa kindlasse kohta ning seesistuja ja autojuht vangistati.Rida taluelanikke oli käsutatud Viljandi äride tühjendamisele appi,kuid metsamehed tulid teedeleja käsutasid omakorda mehed jälle koju tagasi.
Viljandi vabastamise eelpäeva,7juuli õhtul sõitis üks punaväelaste auto kiirel sõidul Saareküla poole.Teel oli metsavendade post--kaks noormeest 17aastane Jaan Nigol ja J.P. Mõlemad olid liiga julged ega varjanud endid kuigi hästi,mispärast neid märgati ja nad kuulipilduja tulega üle külvati.Jaan Nigol suri amas, P. aga pääsis eluga Paar päeva hiljem sängitati Nigoli laip juba vabastatud kodumaa pinda.
8.Juulil,kui saksa patareid Paistu-Holstre kõrgustikel juba kõnelesid küllalt selget keelt ja kui Viljandi kohal hõljusid paksud suitsupilved(põles tikuvabrik),tulid juba metsavennad julgesti oma kodudesse tagasi.Samal päeval katsusid enamlased veel küll süüdata Ruudiküla juures asetsevat Saaresilda,aga metsavennad ajasid nad sealt laiali ja juba suitsev sild kustutati.See oli ka viimane enamlaste ,,üritus´´ Viljandi valla piires.

RIMMU LAHING

Rimmu piirkonnas algas metsavendade organiseerumine samuti pärast sõja puhkemist.Mehi koondus neljas eri kohas: Uue-Karistes 10 meest,Araku koolimaja juures 10 meest,Rimmu-ülejõel 8 meest ja Erastes 8 meest.Need rakukesed kasvasid iga päevaga.Igaüks neist tegutses küll omaette,olid aga siiski omavahel ühenduses.Suur puudus oli relvadest ja laskemoonast.
3juulil saadi andmeid,et kohapealsed kommunistid --täitevkomitee esimees A. Jakobson selle asetäitja P.Sosi ja militsionäär Maiste on oma perekonnad ära saatnud.Sellest järeldati,et enamlastel on jalgealune juba tuline.Kõik rakukesed pidasid nüüd ühise koosoleku ööl vastu 4juulit Araku juures lauavirnade taga.Loodi ühendus ka naabervaldades tegutsevate metsavendadega.
Kuna vallamaja valvas 15-meheline hästirelvastatud kommunistide salk,siis ei juletud vallamaja veel rünnata. 4.juulil sõitis aga Rimmu metsavendade juure Uue-Kariste ,Kilingi -Nõmme,Mõisaküla,Saarde,Abja ja Tihemetsa metsavendade oraniseerija,kes teatas,et nimetatud kohtades on võim enamlastelt juba üle võetud.Nüüd valmis ka Rimmu meestel otsus vallamaja ülevõtmiseks.Enne seda aga veõti üle Uue-Kariste postkontor ja keskjaam ning heisati seal Eesti rahvuslipud.
4.Juuli hommikul lähenes metsavendade salk Rimmu vallamajale Saksamõisa poolt.Enamlased põgenesid neid nähes vallamajast kabuhirmus ja maja vallutati püssipauguta.Kommunistid kihutasid autodel ja jalgratastel Viljandi poole,ainult ülalnimetatud Sosi jooksis paljajalu ja mütsita üle silla metsa.
Kell 10 oligi vallamajas uus võim.Kohe vabastati enamlaste poolt vallamajja vangistatud ja hakati tegema korraldusi varanduse kaitseks.Kuna võis arvata,et enamlased suurema abiväega tagasi tulevad,siis võeti vallamajja toov maantee 50-mehelise valve alla.Samuti saadeti käskjalad Apja ja Kanakülla abi saamiseks.
Keskpäeval läheneski vallamajale 2 veo ja 3 sõiduautot mil oli enamlasi kokku 80 meest täies relvastuses,muuhulgas ka 2 kuulipildujaga.Nad üritasid kohe vallamaja tagasi vallutamist,liikudes vallamaja peale ahelikus Väära talu suunast ja üritades esmalt sillast ülepääsu.
Metsavennad asusid kaitsele jõe paremale kaldale Veski talust kuni Lillemäe taluni.Lahing kestis umbes tund aega siis andis metsavendade poolel end tunda laskemoona puudus ja neil tuli taganeda.Metsavendadel kaotusi ei olnud,enamlased aga kaotasid surnutena 6 meest.Kahjuks langesid enamlaste kätte ka vallamaja õue jäänud jalgrattad.Kohe pärast seda algas Rimmus kommunistide terror.Rimmu alevikus vahistati 9 relvadeta elanikku.Samal ajal lasti Suurearu metsa vahel maha H.Viitak, A. Sikk, P. Raudalu ja J. Tammemäe. Vallamaja ees lasksid punased maha H.Tammemäe.Laibad nad jätsid samasse. Metsavenad,ehkki kaotaunud lahingu,olid siiski kõrvale toimetada varandusi ja teha ümbruskonna elanikele hädavajalikke korraldusi punaste käskude mitte- täitmiseks.Rimmu metsavennad ise tõmbusid tagasi Uue-Kariste metskonna kantselei juurde ja Jalaka metsa.Lõplikult vabanes Rimmu enamlaste ikke alt 8. juulil