Meriküla dessant
-
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
Huvitav, mida kujutasi endast need Balti Laevastiku lahingukuulsuse muuseumid? Miks üldse tehti neist dessantnikutest märtrid.
Kas see kurikuulus tsiviilisikute mõrvamise käsk - kas see
oli üldse nendele agaratele pioneeridele teada..?
18. veebruaril 1944. Vangi langenud dessantnik Vladimir Kuznetsov tunnistas, et tema rühmaülem andis ühese käsu: “Niipea kui oleme maabunud vaenlase poolsel kaldal, on meie ülesandeks kõik hävitada, sest seal pole vene elanikkonda.”
Imho lahingukuulsust kogusid selle dessandi likvideerimisega hoopis meie politseipataljonide 31, 40 paar kompaniid ning need saksa merejalaväelaste pat.
P. Puškin 1974 Rahva Hääles :
"Viis päeva pidas dessant ebavõrdset lahingut vaenlase jalaväe ja tankide vastu. Major Maslov sai 15. veebruaril surma. Tema grupp hävitas vähemalt 20 vaenlase tanki ja ligi 1000 fashistlikku sõdurit." Rohkesti hitlerlasi ja sõjatehnikat hävitanud ka kaks teist dessantlaste gruppi.
üldse oli saksa poolel seal vist kolm tanki, kümmekond lennukit ning jalavägi.
Kas see kurikuulus tsiviilisikute mõrvamise käsk - kas see
oli üldse nendele agaratele pioneeridele teada..?
18. veebruaril 1944. Vangi langenud dessantnik Vladimir Kuznetsov tunnistas, et tema rühmaülem andis ühese käsu: “Niipea kui oleme maabunud vaenlase poolsel kaldal, on meie ülesandeks kõik hävitada, sest seal pole vene elanikkonda.”
Imho lahingukuulsust kogusid selle dessandi likvideerimisega hoopis meie politseipataljonide 31, 40 paar kompaniid ning need saksa merejalaväelaste pat.
P. Puškin 1974 Rahva Hääles :
"Viis päeva pidas dessant ebavõrdset lahingut vaenlase jalaväe ja tankide vastu. Major Maslov sai 15. veebruaril surma. Tema grupp hävitas vähemalt 20 vaenlase tanki ja ligi 1000 fashistlikku sõdurit." Rohkesti hitlerlasi ja sõjatehnikat hävitanud ka kaks teist dessantlaste gruppi.
üldse oli saksa poolel seal vist kolm tanki, kümmekond lennukit ning jalavägi.
Mina küll sellest dessandist kuulsin alles aasta tagasi.
Mis puutub selle elanikkonna hävitamist siis mina muidugi ei taha eriti seda uskuda. Sooviks selle kohta rohkem andmeid saada. Samas, kahjuks, elus juhtub palju asju mis ei sõltu sellest kas sa seda uskuda tahad või ei taha. Eks siis sellisel juhul tegemist on sõjakuriteoga millele puudub mingi õigustus.
Mis veel vene aega puudutab, siis üldiselt minul jäi selline mulje et enamus n.n. kangelastest pandi paika armeeajalehtede korrespondentide poolt, samal ajal kui tõsised kangelased võidi lõpetada sõja ühe medaaliga. Kusjuures, sarnane olukord kehtis ka sakslastel.
Mis puutub selle elanikkonna hävitamist siis mina muidugi ei taha eriti seda uskuda. Sooviks selle kohta rohkem andmeid saada. Samas, kahjuks, elus juhtub palju asju mis ei sõltu sellest kas sa seda uskuda tahad või ei taha. Eks siis sellisel juhul tegemist on sõjakuriteoga millele puudub mingi õigustus.
Mis veel vene aega puudutab, siis üldiselt minul jäi selline mulje et enamus n.n. kangelastest pandi paika armeeajalehtede korrespondentide poolt, samal ajal kui tõsised kangelased võidi lõpetada sõja ühe medaaliga. Kusjuures, sarnane olukord kehtis ka sakslastel.
-
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
aga palun - Sõda naiste ja laste vastu
Pekka Erelt Eesti Ekspress, 04.03.2004
Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944 oli osa samal talvel alguse saanud Eesti rahulike elanike kavakindlast hävitamisest.
Veebruaris 1944 seisid Eesti üksused kindlalt oma positsioonidel Narva rindel ning vaatamata meeleheitlikele rünnakutele venelastel kaitseliine läbi murda ei õnnestunud. Kui meestest jagu ei saadud, mindi nende naiste ja laste kallale. Algas operatsioon, mille eesmärk oli hävitada Eesti rahulikke elanikke. Väiksemad rünnakud päädisid Tallinna ränga pommitamisega 9. märtsil 1944. Niisugune põletatud maa taktika polnud aga üksnes Moskvast pärit, vaid sündis lääneliitlaste nõu ja abiga.
Eestlaste sihipärase hävitamise kavast andis selgelt märku juba Meriküla dessant 18. veebruaril 1944. Vangi langenud dessantnik Vladimir Kuznetsov tunnistas, et tema rühmaülem andis ühese käsu: “Niipea kui oleme maabunud vaenlase poolsel kaldal, on meie ülesandeks kõik hävitada, sest seal pole vene elanikkonda.”
Mõrvakäsk täideti. 25. veebruaril ilmus ajalehes Eesti Sõna foto tapetud Meta Süvalepast ja tema lapsest. “Meriküla lumes lamab oma kaheaastase lapsega mõrvatud eesti naine. Mõlemad tapeti enamlaste maabumiskatse ajal Moskva käsul,” kirjutab leht.
Samal päeval mõrvasid punasõdurid ka Auveres kolm naist ning haavasid kaht last. Veebruari lõpus lendas Nõukogude lennuk üle Luunja koolimaja õue, kus parajasti mängisid lapsed. Lennuk avas pardarelvadest nende pihta tule, tabades surmavalt nelja viie- kuni kümneaastast last. See ei jäänud ainsaks juhtumiks, kus lennuk lapsi jahtis. 15. märtsi keskpäeval tulistas Vene lennuk Väätsa vallas koolist koju minevaid lapsi, kes õnneks jõudsid varjuda ja pihta ei saanud.
Pekka Erelt Eesti Ekspress, 04.03.2004
Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944 oli osa samal talvel alguse saanud Eesti rahulike elanike kavakindlast hävitamisest.
Veebruaris 1944 seisid Eesti üksused kindlalt oma positsioonidel Narva rindel ning vaatamata meeleheitlikele rünnakutele venelastel kaitseliine läbi murda ei õnnestunud. Kui meestest jagu ei saadud, mindi nende naiste ja laste kallale. Algas operatsioon, mille eesmärk oli hävitada Eesti rahulikke elanikke. Väiksemad rünnakud päädisid Tallinna ränga pommitamisega 9. märtsil 1944. Niisugune põletatud maa taktika polnud aga üksnes Moskvast pärit, vaid sündis lääneliitlaste nõu ja abiga.
Eestlaste sihipärase hävitamise kavast andis selgelt märku juba Meriküla dessant 18. veebruaril 1944. Vangi langenud dessantnik Vladimir Kuznetsov tunnistas, et tema rühmaülem andis ühese käsu: “Niipea kui oleme maabunud vaenlase poolsel kaldal, on meie ülesandeks kõik hävitada, sest seal pole vene elanikkonda.”
Mõrvakäsk täideti. 25. veebruaril ilmus ajalehes Eesti Sõna foto tapetud Meta Süvalepast ja tema lapsest. “Meriküla lumes lamab oma kaheaastase lapsega mõrvatud eesti naine. Mõlemad tapeti enamlaste maabumiskatse ajal Moskva käsul,” kirjutab leht.
Samal päeval mõrvasid punasõdurid ka Auveres kolm naist ning haavasid kaht last. Veebruari lõpus lendas Nõukogude lennuk üle Luunja koolimaja õue, kus parajasti mängisid lapsed. Lennuk avas pardarelvadest nende pihta tule, tabades surmavalt nelja viie- kuni kümneaastast last. See ei jäänud ainsaks juhtumiks, kus lennuk lapsi jahtis. 15. märtsi keskpäeval tulistas Vene lennuk Väätsa vallas koolist koju minevaid lapsi, kes õnneks jõudsid varjuda ja pihta ei saanud.
Luunja ohvrid.
Kuna juba jutt läks Luunja koolimaja hoovis mõrvatud lastele ,siis tekitas see intsident suurt vastukaja ka tollases eesti ajakirjanduses. Ilmus ka küllalt tuntustvõitnud luuletus. Kahjuks ei mäleta enam autorit ega luuletust ennast! Kindlasti on aga foorumis neid ,kes seda teemat võiksid valgustada? Lisan siia Hintzeri poolt tehtud ülesvõtte .Pilte on rohkem ja huviline leiab need Kasvavate lõpunumbrite järgi -151752-151757
Kalju Pähklamets,"Ühe leegionäri päevik":
lk.130-dessandi suuruseks oli 600 meest ja 9 naist sideoperaatorit,kes vette sulpsatades vajunud oma aparaatidega pea ees põhja.Kohalolev saksa üksus pani ,nagu harilikult plagama,aga patarei? mehed võtnud lahingu vastu.Patareid lasid põhja kaks paati.Alarmi tagajärjel saabus sakslasetele appi diviisi Werkstadi kompanii ja veokolonni mehed Hauptsturmfürer Metsakond juhtimisel.Meriküla-Narva-Jõesuu teest vasakul,Meriküla nõlvaku all ja Süvalepa maja vastas võsas kestsid lahingud terve päeva.Kuid 17.veebruari õhtul kell16.00 oli venelaste 250 meheline üksus hävitatud.7 haavatut võeti vangi.Major Maslov (juudi soost),komandör,oli lahingu algul surma saanud.Merikülas olla kuuri ukse külge naelutatud Meeta Sepp ja ta väike poeg olla seal hukatute seltsis maha löödud ( ju siis oli mõrvatuid rohkem).
lk.130-dessandi suuruseks oli 600 meest ja 9 naist sideoperaatorit,kes vette sulpsatades vajunud oma aparaatidega pea ees põhja.Kohalolev saksa üksus pani ,nagu harilikult plagama,aga patarei? mehed võtnud lahingu vastu.Patareid lasid põhja kaks paati.Alarmi tagajärjel saabus sakslasetele appi diviisi Werkstadi kompanii ja veokolonni mehed Hauptsturmfürer Metsakond juhtimisel.Meriküla-Narva-Jõesuu teest vasakul,Meriküla nõlvaku all ja Süvalepa maja vastas võsas kestsid lahingud terve päeva.Kuid 17.veebruari õhtul kell16.00 oli venelaste 250 meheline üksus hävitatud.7 haavatut võeti vangi.Major Maslov (juudi soost),komandör,oli lahingu algul surma saanud.Merikülas olla kuuri ukse külge naelutatud Meeta Sepp ja ta väike poeg olla seal hukatute seltsis maha löödud ( ju siis oli mõrvatuid rohkem).
näojoonte järgi võin ma öelda et iga kolmandik on sakslastest on juudid lisaks sellelle neil kõikidel ka juudi perekonnanimed
aga see selleks, kuid iseenesest rahvuse toomise fakt ja jutt käsust (mis siis moodi seda anti - rivistati kogu pataljoni ning kästi tappa naisi ja lapsi?) räägib sellest et tegemist on suures ulatuses propagandaga. Ja seda et lahingu ajal keegi tegeles sellega et pereisa ukse külge naelutas mulle ka tundub pastaka otsast väljaimetud, sorri. Kas see et inimest lihtsalt tapeti tulirelvast tundus mitte väga ligutavalt?
see muidugi ei välista seda et need õnnetud inimesed tõesti sai surma ja seda punarmeelaste käest - mis on suure tõenäosusega võib ligitada sõjakuritegude hulka.
aga see selleks, kuid iseenesest rahvuse toomise fakt ja jutt käsust (mis siis moodi seda anti - rivistati kogu pataljoni ning kästi tappa naisi ja lapsi?) räägib sellest et tegemist on suures ulatuses propagandaga. Ja seda et lahingu ajal keegi tegeles sellega et pereisa ukse külge naelutas mulle ka tundub pastaka otsast väljaimetud, sorri. Kas see et inimest lihtsalt tapeti tulirelvast tundus mitte väga ligutavalt?
see muidugi ei välista seda et need õnnetud inimesed tõesti sai surma ja seda punarmeelaste käest - mis on suure tõenäosusega võib ligitada sõjakuritegude hulka.
ja mis moodi see siis käis:
rivistati pataljoni ning kanti ette
Доблестные краснофлотцы наша задача
- захватить плацдарм на берегу моря и совершть рейд в тылу противника
- соединиться с наступающими частями 2 ударной армии
- во время операции подлежат уничтожению все гражданские лица включая женщин и детей
rivistati pataljoni ning kanti ette
Доблестные краснофлотцы наша задача
- захватить плацдарм на берегу моря и совершть рейд в тылу противника
- соединиться с наступающими частями 2 ударной армии
- во время операции подлежат уничтожению все гражданские лица включая женщин и детей
Georg Iltal ,kes külastas lahinguvälja vahetult peale lahingut kirjutab : Dessant toimus 14. veebruari varahommikul , pärastlõunaks oli aga enamus dessandist hävitatud ,laskmist oli ainult Meriküla all orus. Lahingus osalesid siis Iltali andmetel rügement Tallinn üks kompanii , Kampfgruppe Gausch ,Eesti Diviisi üksused. Vange saadi 8 või 9 ,kõik haavatud Huvitaval kombel oli vangide hulgas üks majori auastmes mees, politruk Stepan Maslov , dessandi tegelik läbiviija , kes juba päris alguses oli mererannal pihta saanud.Tema käest saadi ka täpsed andmed dessandi eesmärkide kohta. Peaülekuulajaks oli kpt. Verner Metsakond , kes valdas saksa ja vene keelt. Olgugi ,et Meriküla ja selle ümbruskonna elanikele olid evakueerimiskäsud kätte antud , olid mõned inimesed , peamiselt vanemad ,siiski kohale jäänud. Kõik nad tapeti äärmiselt julmal viisil. Pilt ,mis meile järgmisel hommikul paaris talus avanes , ei kannata kirjeldamist.
Lembit Pärn oma raamatus Sõjakeerises ja Peeter Larin Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas kirjutavad ,et 260. merejalaväebrigaadi dessant ebaõnnestus ja dessantlased pidid evakueeruma............. kaheksa ellujäänud dessantlast " evakueeriti " küll , aga mitte tagasi Lavansaarele , vaid Saksamaale sõjavangi. Selliselt kirjeldab nähtut Eesti Diviisi suurtükiväeohvitser Georg Iltal.
Lembit Pärn oma raamatus Sõjakeerises ja Peeter Larin Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas kirjutavad ,et 260. merejalaväebrigaadi dessant ebaõnnestus ja dessantlased pidid evakueeruma............. kaheksa ellujäänud dessantlast " evakueeriti " küll , aga mitte tagasi Lavansaarele , vaid Saksamaale sõjavangi. Selliselt kirjeldab nähtut Eesti Diviisi suurtükiväeohvitser Georg Iltal.
http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-7.html kirjeldab käsu andmist järgnevalt:
"Haavatute hulgas olid ka kaks vene ohvitseri - major Pavel Sankov ja leitnant Vassili Dolgihh. Nende ülekuulamisel tunnistasid nii ohvitserid kui teised haavatud, et Meriküla maandamisoperatsiooni korraldajaks ja juhatajaks oli punalaevastiku kontraadmiral Zukov. Päev enne dessandi väljumist oli kontraadmiral kutsunud kokku kõik dessantüksusesse kuuluvad ohvitserid ning politruki ja instrueerinud neid nende ülesannetes. Samas oli ta andnud järgmise käsu:
"Eestlased on meile vaenulik rahvas. Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.""
"Haavatute hulgas olid ka kaks vene ohvitseri - major Pavel Sankov ja leitnant Vassili Dolgihh. Nende ülekuulamisel tunnistasid nii ohvitserid kui teised haavatud, et Meriküla maandamisoperatsiooni korraldajaks ja juhatajaks oli punalaevastiku kontraadmiral Zukov. Päev enne dessandi väljumist oli kontraadmiral kutsunud kokku kõik dessantüksusesse kuuluvad ohvitserid ning politruki ja instrueerinud neid nende ülesannetes. Samas oli ta andnud järgmise käsu:
"Eestlased on meile vaenulik rahvas. Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.""
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist