www.militaar.net

Antud teema on mujalgi populaarne:
http://inspeee.borda.ru/?1-4-0-00000060-000-0-0
http://inspeee.borda.ru/?1-4-0-00000135 ... 1434054321
http://inspeee.borda.ru/?1-4-0-00000118 ... 1430146107
http://inspeee.borda.ru/?1-4-0-00000136 ... 1429728658
http://inspeee.borda.ru/?1-4-0-00000103 ... 1428840357

Ajalookirjanduses valitseb suur segadus dessandi ülesande osas. Segadus tuleneb sellest, et dessandi ülesannet tegelikult vahepeal muudeti.

Esialgne plaan nägi ette dessanti ööl vastu 12. veebruarit, Repniku ja Udria teedesõlme ja Auvere jaama hõivamist, misjärel neid tuli enda käes hoida kuni 43. ja 109. laskurkorpuse jõudude saabumiseni 12. veebruari jooksul. Dessant pidi kava kohaselt iseseisvalt tegutsema kuni ühe ööpäeva. Vajadusel pidi ta ilmselt ka takistama 43. laskurkorpuse ees taganeva vastase läbimurret lääne suunas 12. veebruaril.

Kuid see kava muutus kehtetuks, kui selgus, et 43. laskurkorpus nõutud pealetungitempot ei suuda saavutada (korpus jäi pusima oma kahte väikesesse sillapeasse põhja pool Narvat).

Seejärel tehti dessandile ülesandeks vaid Auvere jaama hõivamine, seal piirkonnas raudtee ja silla purustamine, misjärel juba samal päeval pidi dessant ühinema lõuna suunast peale tungivate 2. löögiarmee jõududega. Sisuliselt pidi tegemist olema n-ö paanikareidiga vastase tagalasse. Mingit vastase vägede äralõikamise ülesannet 14.02 maabunud dessandile enam ei antud.

Siiski on see "mõrvakäsu" asi imelik. Esialgsed sõjakirjasaatjate reportaažid enne 22. veebruarit (vt nt Postimees 18.02.44, lk 1) ei rääkinud sellest käsust midagi, ehkki näiteks Sinkov olevat vastava tunnistuse allkirjastanud juba 15. veebruaril (vt Eesti Sõna 22.02.44, lk 1). Alles 22. veebruaril ilmusid mitmes ajalehes artiklid "mõrvakäsust". Seletus võib muidugi olla, et kavandati põhjalikumalt ettevalmistatud "meediakampaaniat", mistõttu esialgu hoiduti käsu kohta midagi avaldamast.

Ja on muidugi veel omaette küsimus, kas Süvalepp koos lapsega oli tõesti selle käsu ohver või hoopis nii-öelda juhuslik hukkunu, kelle surma sõjapropagandistid lihtsalt ära kasutasid.

Nisuma raamatus "Eesti piirikaitserügemendid" kirjutatakse, et kindlasti osalesid dessandi likvideerimisel 20. eesti SS-diviisi töökojakompanii ja veokolonni mehed eesotsas Verner Metsakondiga, kes olla pärast dessandi lõppemist haavatuid üle kuulanud.

Huvitav, kas väide Metsakondi ja tema alluvate osalusest dessandi likvideerimisel põhineb pelgalt Remmelgase kirjutatul, et Metsakond kuulas hiljem vange üle, või on väitel veel mingit alust?

Torkab silma, et teated Süvalepa mõrvamisest ilmuvad ajakirjandusse alles 25. veebruarist, samas kui paljastused mõrvakäsu kohta olid ilmunud juba 22. veebruaril. Jääb mulje, et 22. veebruaril ei teadnud sõjapropagandistid Süvalepa hukkumisest veel midagi. Või miks siis mitte teda 22. veebruari paljastustes mainida kui eredat näidet mõrvakäsu tulemuse kohta?

Samas Remmelgase mälestustes (Kolm kuuske) lastakse asja paista umbes nii, et kui vangilangenud major Sinkovilt päriti mõrvatud Süvalepa kohta, siis tunnistas ta, et ülevaltpoolt anti üldine mõrvakäsk.

Ausalt öeldes on selles loos väga palju küsitavusi ja kui poleks seda Sponheimeri grupi luureohvitseri aruannet 22. veebruarist, siis võiks väidet mõrvakäsust pidada väheusaldusväärseks.

Rügemendi "Tallinn" (õigupoolest siis veel võitlusgrupp "Narva") III pataljoni 3. ja 4. (11. ja 12.) kompanii lahing küünidesse peitunud dessandi riismetega toimus 16. veebruaril Broki talu kandis (Repnikust kirdes). Dessandi peajõudude likvideerimises 14. veebruaril pataljon ei osalenud.

Mõni sõna nõukaautorite teostest. Ega neid palju ei olegi, põhiuurija Mereküla teemal oli Vladimir Grinkevitš, ülejäänud autoritel midagi olulist uut lisada polnud. Nõukaautorite versioon dessandi tegevusest sisemaal põhineb peaaegu eranditult ellujäänute (osa neist läbis saksa vangistuse) mälestustel, mis kirja pandud reeglina 1970. aastatel (vaid ühel juhul pärinevad mälestused juba 1944. aastast). Selge, et selle aja peale oli mälu mingil määral tuhmunud, sündmuste ajalised raamid võisid olla vildakalt meeles, jutustused võivad sisaldada hooplemist jne. Ja on veel iseküsimus, mida nõukaautorid ise juurde kirjutasid/fantaseerisid.

Igatahes pole nõukaautorid kasutanud kõige usaldusväärsemaid allikaid, milleks on läbi rinde omadeni jõudnud dessantlaste (kokku oli neid kuus) küsitlemise materjalid. Kahe sellise isiku materjalide kokkuvõttega on mul olnud võimalus tutvuda ja need annavad dessandi tegevusest ajaliselt ja geograafiliselt hoopis täpsema pildi kui nõukaautorite hilisemad udused pajatused.

Lühike ülevaade dessandi tegevusest. Kui hästi läheb, siis ilmub kunagi raamat, milles see asi on ühe peatükina täpsemalt lahtikirjutatud koos viidetega allikatele.

Dessant maabus Mereküla lääneosa kohal alates umbes kella 2.50 kahes suuremas laines. Maale saadeti 432 inimest, kuid kindlasti ei jõudnud neist kõik kuivale maale. Väidetavalt leidsid sakslased hljem 56 uppunud dessantlast, nende andmete põhjal oleks maksimaalseks maalejõudnute arvuks 376.

Tungides Mereküla lääne- ja keskossa, rünnati kõike ettejuhtuvat, sealhulgas 227. jalaväediviisi staapi, mis suutis rünnakud tõrjuda. Seejärel väljus dessandi põhimass Merekülast, püüdes tungida, nagu ülesanne ette nägi, Auvere jaama suunas.

Maabunutel puudus algusest peale ühtne juhtimine (pimeduses ja lahingusegaduses oli see ka raskendatud), kujunes neli-viis suuremat gruppi, mis tegutsesid iseseisvalt.

1) Leitnant Ljubimovi grupp, 69 inimest. Tungis piki rannikuteed vastupanu kohtamata edelase Udria suunas, möödus patareist klindi serval. Jõudis kella neljaks Udriani, kohtas seal vastupanu, proovis lõuna suunas tungida, kohtas jälle vastupanu, pöördus itta ja jäi kella kaheksaks hommikul ringkaitsesse Mesitalu-Sürjatse piirkonda. Päeva jooksul kestsid kokkupõrked vastase väikeste osadega, õhtupoole kuuldi lahingumüra Kivisaare suunast (seal võitles Maslovi grupp), püüti sinna läbi murda, see ebaõnnestus. Järelejäänud umbes 30 meest võtsid õhtupimeduses suuna lõunasse, grupp hajus laiali, kokkupõrked vastasega, lõpuks jõudis vaid kaks inimest (sh Ljubimov) grupi esialgsest koosseisust omadeni. Kui eesti politsekompaniid kuskil otseselt osalesid, siis tuleb kõne alla tegevus Ljubimovi grupi vastu. Udria piirkonnas rakendati tegevusse ka õhutõrjeväelasi.

2) Vanemleitnant Malkovi grupp, umbes 70 inimest. Tungis piki kitsarööpalist raudteed lõunasse, jõudis valgenedes Repniku lähedal maanteeni. Seal kokkupõrked "Feldherrnhalle" osadega (Repnikus diviisi komandopunkt), grupp varjus, õhtupimeduses liikus lõuna suunas, ületas raudtee, seejärel eksles mitu päeva rinde lähitagalas, püüdes leida sobivat kohta rinde ületamiseks. Kokkupõrked "Feldherrnhalle" osadega, lõpuks jõudis kaks meest esialgsest isikkoosseisut omadeni.

3) Umbes 50-pealine grupp. Tungis metsatukka Mereküla luteri kabelist lõunas, ründas sealt edutult 921. maaväe rannikupatareid. Pärastlõunal likvideeriti grupp tankide toel Hohnschildti grupi ja mainitud patarei poolt, loendati 46 hukkunut. Grupist keegi ellu ilmselt ei jäänud, nõukaautoritele oli selle olemasolu teadmata.

4) Major Maslovi grupp. Esialu kuni 110 meest. Tungis piki rannikuteed Udria suunas (ilmselt Ljubimovi järel), eraldas vähemalt ühe rühma ründama patareid klindi serval, grupi peajõud jätkasid edenemist, kuni sattusid Hanelast umbes 500 meetrit edelas asuva metsatuka juures oleva suurtükipositsioonini (arvatavasti õhutõrje positsioon). Pärast kokkupõrget seal pöörduti kagusse, ületati kitsarööpaline, misjärel kella kaheksaks hommikul asuti ringkaitsele Sooääre kandis. Selleks ajaks oli gruppi jäänud 70 meest ühe kergekuulipildujaga. Sisemaa poolt riivistasid grupi vastu rinde mingid jalaväe ja suurtükiosad (arvatavasti 227. jalaväediviisi tagalaosad ja suurtükiväerügement). Umbes kella viie ajal alustas Hohnschildti grupp tankide toel Maslovile pealetungi ja vastupanu murti, loendati 40 surnut. Osal meestest õnnestus põgeneda (vähemalt esialgu; hiljem jõudsid omadeni vaid kaks meest Maslovi grupi esialgsest koosseisust).

5) Grupp Mereküla klindi nõlval, suurus teadmata, kuid ilmselt mitte kuigi suur (igatahes polnud tegemist dessandi peajõududega, nagu on viidanud Tieke ja Remmelgas). Võib-olla oli tegemist Maslovi grupist mahajääjatega (need, kes patareid olid rünnanud), võib-olla algusest peale Maslovist eraldi tegutsenutega. Selle grupi vastupanu likvideeriti Hohnschildti grupi poolt 11.SS-soomusluurepataljoni kahurisotrate toel (need peaks olema need müstilised "Nordlandi" ründesuurtükid, mis mõnel autoril ilmuvad) kella kaheksaks hommikul.

Lisaks eelnimetatutele oli Mereküla kandis laialihajunud ilmselt väiksemaid dessantlaste gruppe.

15. ja vähemal määral ka 16. veebruaril leidis 227. jalaväediviisi tagalapiirkonnas aset dessandi riismete jahtimine. 15. veebruaril raporteeriti 30 tapetud dessantlasest.

16. veebruaril avastati "Feldherrnhalle" tagalapiirkonnas Broki talu ümbruse küünidest end peitmas suurem grupp dessantlasi. Ilmselt olid need vähemalt osaliselt Maslovi ja Ljubimovi grupi riismed, paljud neist haavatud. Neid ründasid Pärnu pataljoni kaks kompaniid soomuse toel. Peaaegu kõik dessantlased hukkusid. "Feldherrnhalle" raporteeris umbes 90 surnud dessantlasest. Kõhutunde järgi tundub liialdus, aga mine tea.

Mingi eesti 20.diviisi üksuse osavõtt võitlusest dessandi vastu tundub äärmiselt vähetõenäoline. Diviis hakkas sel päeval alles Narva rindele saabuma.

Kui räägitakse Saksa poole kaotustest dessandi vastu, siis tuleb arvestada, et Ljubimovi ja Malkovi grupi vastu võidelnud osade kaotused pole teada.

Tungis piki kitsarööpalist raudteed lõunasse

See koht viga mingit kitsarööpalist raudteed pole seal olnud ja 1944 aastaks ei olnud ka laiarööpalist ,oli vaid raudtee tamm .

Jah õige on tamm, mitte raudtee.

Mitte rööbas pole kitsas, vaid rööbe (vahemaa kahe või mitme rööpa vahel). Seega mitte kitsarööpaline, vaid kitsarööpmeline.

Meriküla raudteelt võeti rööpad üles 1925.

Mitte rööbas pole kitsas, vaid rööbe

Ei osanud midagi sellist isegi kahtlustada

"14. veebruaril tegid venelased ilmselt Narva sillapeal võitlevate üksuste toetuseks dessandi Merikülla. Kuna selle vastase dessandi võimalusega oli juba arvestatud, saatsin päev varem Merikülla ühe 14. kompanii rühma. Dessandi hävitamisel oli sellest palju abi. Terve päeva kestnud raskes lahingus hävitati dessant täielikult. " Ago Loorpärg, Eesti Leegionist Venemaa Vanglilaagritesse.

Sattusin just lugema raamatut.

Ei ole siiski usutav, Loorpärg ajab midagi segamini. Eesti diviis hakkas Narva rindele saabuma alles 14. veebruaril ning koondati esialgu Jõhvi-Toila piirkonda. Ükski teine allikas sellest rühmast Merekülas midagi ei tea. Ei tea sellest midagi ka sõjakirjasaatja Gailit, kes Mereküla dessandi likvideerimisest artikli kirjutas ja oleks tõenäoliselt eesti diviisi üksusi ka maininud (ikkagi eestlased ju) kui neid seal oleks olnud.

leitn. Ljubimovi aruanne. Täname siinkohal kamerad.ee foorumit http://kamerad.ee/index.php?option=com_ ... ng=ru#1274