"Pitka Poisid"...

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
-=Grenadier=-
Liige
Postitusi: 433
Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
Kontakt:

"Pitka Poisid"...

Postitus Postitas -=Grenadier=- »

Kas keegi oskab öelda, kust võiks leida nimekirja "Pitka Poistest" ... Eks see on suhtelistelt raske ülesanne, sest "Kampfgruppe Pitkas" valitses selline segadus, et isegi sellel ajal polnud selge, kes seal on ja kes mitte. Mind huvitaks selline sõdur, kelle nimi on Aavik (võibolla on neid mitu). Aga kui keegi teab midagi Aavik'ust, kes oli "Kampfgruppe Pitkas" siis oleks väga tänulik selle info eest!
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Hei hei :)
Olen kunagi ammu püüdnud ka ise nn. "Pitkapoiste nimekirja" kohta andmeid koguda, kuid tuhkagi.
Enne leiad Pitkast mõne originaalfoto kui nimekirja.
Tõenäoliselt ei eksisteerinudki ühte terviklikku nimekirja, kuna puudus ju nö kantselei pool üksuse loomisel.
Tõenäoliselt oli tegemist rohkem nagu Pitka poolt volitatud isikute tegevuse tulemusel tekkinud arvukate gruppidega, kes kõik ennast ise teadsid ja teavad olevat olnud "Pitkapoiss"
õpetaja
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Sõltumatud allikad kinnitavad täielikult Õpetaja juttu.

ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
UnterKroon
Liige
Postitusi: 220
Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
Asukoht: Dorpat/Estland
Kontakt:

Postitus Postitas UnterKroon »

Pitkapoisse värvati tõesti paljudes kohtades, tekkisid mitmed grupid, milledest osad ka ühinesid, aga kindlasti jäi mööda "rinnet" liikuma ka üksikuid väikseid gruppe.
Endal on õnnestunud kontakt luua ühe endise Pitkapoisiga, kes juhtus täiesti juhuslikult Paldiski lähedal metsas ühele talule, kus pakuti suppi ja samas käis värbamine Pitkapoisteks, kelleks ta ka sai. Värbamist olevat läbi viinud Soomepoisid. Seal talu juures kokku korjatud meestest moodustati aga 2 kompaniid, mis osalesid Keila lahingus.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Lõuna Eesti mehed võiks üles otsida Kalev Mälton-i Võukülast Ruusa kandist, Põlvamaalt.
1944. aastal, peale seda, kui sakslased Muhus eestlastelt relvad ära võtsid ja Kuressaarde konvoeerisid, hüppasid kolm noort meest Kallemäe juures konvoist ära ja hakkasid end varjama Valjala kandis, Sassi mõisa ja Kogula küla piirkonnas. Kaks neist, Kalev ja Herbert kandsid SS mundrit, kolmas Roland wehrmachti oma. Mehed jäid paika ja alustasid metsavenna elu. Meeste jutu järgi olid nad võidelnud Pitka üksuses. Üks neist, Roland, sai peagi surma. Kui Kogula külla tuli punaste autokolonn, lasid mehed jalga, metsa poole. Rolandil ei jäänud muud üle, kui joosta üle lageda põllu. Venelased pidasid auto kinni ja kastiluugi najal sihtides võtsid Ronaldi kiirelt keset põldu maha. Sinna nad ta vedelema ka jätsid.
Külanoored matsid ta Valjala surnuaiale ja panid talle sõdurile kohase kasepuust risti. Sealkandis oli aga kõvasti punaseid. Need käisid ja kiskusid risti maa seest välja ja viskasid üle surnuaia aia. Teised panid aga risti jälle tagasi. Nii kestis see mitu korda. Siis aga ähvardatud risti tagasi panijat ametlikult karistada ja haud jäi ilma ristita.
Rolandi ema tuli Tallinnast hauda vaatama alles 1949. aastal ja pani oma lilled ristita hauale.
Peale Rolandi langemist, otsustasid teised kaks - Kalev Mälton ja Otepää poiss Herbert Niklus minna tagasi kodukohta. Edasi on juba üks seikluste jada. Kalev pani metsavennana mitmeid aastaid Võrumaal. Pärast istus Vorkutas koos H.Nugiseksiga.
Kalev lõi Saaremaal end varjates usalduslikud suhted minu tädiga. Mul on veel alles Kalevi kirjad, kus ta on uljas sell Võrumaa metsades ja ka järgnevad, mis saadetud Komi oblastist, kus palutakse - kui vähegi võimalik, saada midagi toiduks.
Kalev võeti kinni 18.aprill 1948.a. Võnnu metsades, madinas, mis oli järg Kastre soole.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Alaska mail on mõnigi eestlase nimega ristitud paik. Tuntumad on aga sealkandis admiral Johan Pitka nimeline mägi, siis teine, tema väimehe Aleksander Pääreni nimeline mägi, tema abikaasa Linda nimeline järv, samuti Pitka noorema tütre Saima (Joasalu) nimeline järv Briti Kolumbia provintsis, Alaska naabruses.
Admiral J. Pitka, olles omal ajal mõnevõrra pettunud tema poolt loodud parteilisest rühmast, otsustas siirduda Kanadasse. Nagu koguteoses "Eestlased Kanadas" märgitakse, oli Eesti Vabadussõja kangelasel aseadmiral J. Pitkal juba varemaist aegadest head sidemed võimsa Canadian Pacific Railway (CPR) kompaniiga, selle poolt kontrollitava laevaühingu kaudu. CPR oli väga huvitatud temale kuuluvate suurte maaalade asustamisest. J. Pitka oli jälle huvitatud suurema väliseestlaste koloonia loomisest.
Nii saigi teoks see, et kompanii võimaldas admiralil tutvuda asumisvõimalustega Kanadas Manitobast Briti Kolumbiani, nagu oli varem, näiteks ukrainlaste esindajatega tehtud, millele järgnenud suur ukrainlaste asumine Kanadasse, eriti Alberta provintsi. Pitkale oli eriti meeldlinud provintsivalitsuse esindaja poolt soovitatud ilus Stuarti järv, 50 miili pikk ja 5-6 miili lai, metsaga kaetud kaljumägestike vahel. Lähemast Vanderhoofi raudteejaamast oli kohani maad 48 miili. Läheduses asus Fort St. James'i küla ja üle järve indiaanlaste Pinchi ja Tachie nimelised külad. Et valitsuse esindajad kõnelesid sinna peatselt raudtee ehitamisest, langeski Pitka valik sinna asunduse rajamiseks, millest ta teateid andis kodumaale tagasijõudnuna.
Asjahuvilisi leidus ja märtis 1924 asus kogunenud grupp reisile koosseisus 16 isikut, neist Pitka perekonna liikmeid 7, kaks abielupaari Nilk ja Pärtelson ning üksikud mehed Kuusk, Olem, Puhm, Sulakatk ja proviisor Georg Vaimel.
Uus asula sai varsti Pitka Pointi nime ja muutus omamoodi külaliste kogunemiskohaks. Asumine ürgmetsa tõi kaasa ootamatuid raskusi. Üks ja teine kaasatulnu lahkus, otsides soodsamaid asumise ja teenimisevõimalusi. Pitka ehitas sinna küll oma maja - seitsmetoalise. Ka Aleksander Päärenil oli palkmaja, kuid väiksem - kolmetoaline. Päärenitest on seal veel praegugi jälg järel, kohalik rahvas nimetab avalikku supelranda, kus kunagi asus Pääreni maja, Paarens Beach. Pitka nimeline mägi asub umbes 20 miili kohast, kus tal ebaõnnestus asunduse loomine. Tema nime kannab üks väike järv ja ta endisest talust mööduv oja.
Admiral J.Pitka tuli Eestisse tagasi 1930.a. Sama aasta sügisel tulid järele abikaasa ja noorem poeg. Keskmine poeg Edward tuli tagasi 1931 ja mõlemad tütred abikaasadega lahkusid Fort St. James`ist 1932. Nimed aga jäid sinna ja teevad omaette ajalugu. Linda järv on pikapeale nimeks saanud "Lind Lake". Miks "a" kadus, pole teada.
Viimati muutis Arensburger, 14 Veebr, 2010 13:43, muudetud 1 kord kokku.
Nats
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 09 Mär, 2005 15:21
Asukoht: Tallinn/Nõmme
Kontakt:

Postitus Postitas Nats »

Täpseid andmeid kod. Aaviku kohta, sünniaeg jm. ehk on pilti. Ehk saan aidata, ka teisi huvilisi.
Rapla kiriku aed-ümbrus oli mehi täis, enamik saadetuna Tallinnast Pitkale appi. Aga kohapeal puudus igasugune org. ja kantselei veel anam.
Mehed kõik olid tahtmist täis midagi teha, a la 1918a. Sakslane oleks saanud rinnet hoida kui taganevad väeosad organiseeritult oleks antud Eestlastele appi, samuti toetanud raskerelvastusega. Nüüd hajus kõik laiali. Ka Raplas peale ootamist lõppes asi laialisaatmise korraldusega.Mehed on siiani väga solvunud, Viimaks ometi oli võimalus sõdida Eesti, mitte Aadu ürituse eest ja selline võimalus jäeti ära kasutamata.
Haagissuvilate müük ja rent.
www.haagissuvilad.ee
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Ainus nn ametlik asi / dokument, mida ma Pitka 44 tegemistest olen näinud, on Pitka üleskutse. Trükitud, kahepoolne, kollasel õhukesel paberil.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Eks see üleskutse ühes Tartu muuseumis asu, nii Riia tn-st üles minnes :-) (fotot vt "Tõotan ustavaks jääda..." (2004))

Viimane dokument, mida mina Pitka 1944 tegemistest olen näinud, on EV Valitsuse telefonogrammi masinakirjas ärakiri:

Telefonogrammi ärakiri.

E. Vabariigi Valitsuselt 21.09.44, kell 15.15

Telef. 468-78, 21.09.1944. Vabariigi Valitsuse otsus kõigile prefektidele ja nende allasutustele.

Tuleb sisse seada politseiline valve ja patrullteenistus kodanikkude, äride ja ettevõtete kaitseks.

Sõjavägede juhataja abi adm. Pitka.

Trükitud käskkirjad saadetakse prefektuuri kell 19.00.

Presidendi k.t. prof. Uluots. Vabariigi Valitsus on välja kuulutatud 19. sept. s.a. kell 17.00.

*
Õpetaja

Postitus Postitas Õpetaja »

Estoloog märkis:
Eks see üleskutse ühes Tartu muuseumis asu, nii Riia tn-st üles minnes (fotot vt "Tõotan ustavaks jääda..." (2004))
Kahjuks ei tea ma Estoloogi väidet nähtud dokumendi asukoha kohta kuidagi kinnitada, ka nimetatud trükist pean otsima hakkama - kas on sama sisu ?

õpetaja
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Õpetaja kirjutas:Ainus nn ametlik asi / dokument, mida ma Pitka 44 tegemistest olen näinud, on Pitka üleskutse. Trükitud, kahepoolne, kollasel õhukesel paberil.
Sattus mullegi näppu see Õpetaja poolt kirjeldatud dokument:

Välja antud: Tallinn, 25. 08. 1944.
Trükiarv 50000

Tervitades, ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
Mati
Liige
Postitusi: 392
Liitunud: 10 Veebr, 2005 21:42
Asukoht: Raplamaa
Kontakt:

Postitus Postitas Mati »

Momendil räägib pressis Heino Jalakas kangelastegudest Pitka poisina.
Kas vastab see asi tõele?
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Arensburger kirjutas: 1944. aastal, peale seda, kui sakslased Muhus eestlastelt relvad ära võtsid ja Kuressaarde konvoeerisid, hüppasid kolm noort meest Kallemäe juures konvoist ära ja hakkasid end varjama Valjala kandis, Sassi mõisa ja Kogula küla piirkonnas. Kaks neist, Kalev ja Herbert kandsid SS mundrit, kolmas Roland wehrmachti oma. Mehed jäid paika ja alustasid metsavenna elu. Meeste jutu järgi olid nad võidelnud Pitka üksuses. Üks neist, Roland, sai peagi surma. Kui Kogula külla tuli punaste autokolonn, lasid mehed jalga, metsa poole. Rolandil ei jäänud muud üle, kui joosta üle lageda põllu. Venelased pidasid auto kinni ja kastiluugi najal sihtides võtsid Ronaldi kiirelt keset põldu maha. Sinna nad ta vedelema ka jätsid.
Külanoored matsid ta Valjala surnuaiale ja panid talle sõdurile kohase kasepuust risti. Sealkandis oli aga kõvasti punaseid. Need käisid ja kiskusid risti maa seest välja ja viskasid üle surnuaia aia. Teised panid aga risti jälle tagasi. Nii kestis see mitu korda. Siis aga ähvardatud risti tagasi panijat ametlikult karistada ja haud jäi ilma ristita.
Rolandi ema tuli Tallinnast hauda vaatama alles 1949. aastal ja pani oma lilled ristita hauale.
See noormees, kes selles eeltoodud episoodis surma sai oli Roland Pung, jõukast perekonnast pärit poiss. Tema lähedaseks sugulaseks oli end. Eesti Panga president ja majandusminister Mihkel Pung, kes peale selle oli ka panga Pung&Co. omanik.( http://www.ekspress.ee/viewdoc/6FB69BCF ... 95002E245F )
Tegelikult istus Roland Pung Tallinna mahajätmise ajal Patarei vanglas, kuhu sakslased panid ta oma väeosast "deserteerumise" eest. Kuid enne venelaste linna jõudmist lasid "Pitka poisid" ta sealt lahti ja Roland ühines selle seltskonnaga. Kuid saatus oli selle perekonna "ära märkinud" ja surma eest pääsu ei olnud.
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

staap

Postitus Postitas istorik »

Pitka staap asus 1944.a. suvel Tallinnas, aadressil Narva mnt.45, maja III korrusel Paul Laamanni korteris. See oli ka ainus erakorter kogu majas, sest muud korterid kuulusid saksa ametkondadele. Huvitav, kas see maja on ka tänini alles? Ilmselt siis tollase markeeringu järgi A.Hitler str.45
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

staap

Postitus Postitas istorik »

Maja tuvastatud, praeguse aadressiga Narva mnt.15
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist