"Lembit" II M-s

[harryt]

EV allveelaev Lembit oli sõja ajal venelaste valduses. Kas on teada lähemat ta sõjakäigust? Lugesin kunagi et tal oli kokkupõrge saksa allveelaevaga ja sakslane hukkus. On sellest rohkemat teada?

[Wiking]

Soovitan raamatukogust või mõnest antikvarist vaadata endale raamat.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?72531

[Lupus]

Kas nüüd "Lembit" saksa allveelaeva põhja ajas ,aga soome "Iku-Tursu" (võimalik ,et eksin nimega) ajas Lembitu sõsarlaeva " Kalevi" küll rammimisega põhja . Seda siis 1941 aasta sõjasuvel

[harryt]

Lupus – see on huvitav, kas jutustaksid sellest Kalevi hukkumisest rohkemat?

Lembitu ohver olevat olnud saksa U 479. Googles leitud jutu järele olevat see küsitav. Samuti saksakeelses raamatus “Die deutschen Kriegsschiffe 1815 – 1945” (Erich Gröner, München 1966) on U 479 hukkumise põhjuseks märgitud miin, Soome lahes 12. Dets. 1944, 52 surnut.

[andrus]

kõige uuem mulle teada olev analüüs saksa allveelaevade kaotustest nsvl-ga piirnevatel sõjatandritel on see:
http://brummel.borda.ru/?1-10-0-0000002 ... 1160127492

arvestades võimalust, et küsija vene keelega sinasõber ei ole, siis tõlgin natuke:

14.12.1944.a. Lembit, olles 20-30 meetri sügavusel vee all, põrkas lõuna pool Utö saart (59°43’ N 21°19,6’ O) kokku mingi veealuse takistusega. Peale pinnaletõusu avastati suur kütuselaik, mingi puust luuk ja veel muud rämpsu.

U-479 alustas oma viimast retke 27.10.1944.a. Tegutses positsioonil Biber (ruudud AO 0261 ja AO 0262, Hankost kagus). Peale 7.11.1944.a. suunati positsioonile Maus, Osmussaarest loodes. Viimase teate saatis U-479 15.11.1944.a. kell 17:28: "2 vahikaatrit ruudus AO 0291".

siinkohal kaart nende 2 asukohaga:


edasi arutleb Kusnetzov, et U-479 ei saanud kuidagi olla Utö lähistel, isegi baasi suundumiseks olid tal kasutada 3 teed piki Soome lahe lõunakallast ja edasi ümber Lääne-Eesti saarte. Samuti ei fikseerinud nõukogude raadioluure detsembris ühtegi vaenlase allveelaeva Utö lähistel. Lisaks uurib ta nõuk.laevade poolt tehtud rünnakuid allveelaevade vastu ajavahemikul 15.nov kuni 12.dets, aga ei leia sealt ka midagi olulist.

Lõpuks loetleb tõenäolised U-479 hukkumise põhjused:
1. Hukkumine nsvl 1941.a. pandud miinitõkkel
2. Hukkumine mingil ujuval miinil
3. Avarii või meeskonna viga laeva käsitsemisel
4. NSVL vahikaatri rünnak (vähetõenäoline)

aga soome "Iku-Tursu" (võimalik ,et eksin nimega) ajas Lembitu sõsarlaeva " Kalevi" küll rammimisega põhja . Seda siis 1941 aasta sõjasuvel

Uus sõna sõjaajaloos. Ma parem ei küsigi, kust see info pärit on Seni teada olev info oli selline:
http://users.tkk.fi/~jaromaa/Navygaller ... atrols.htm
5.11. 1942 Vetehinen sank enemy submarine Shtsh 305 by ramming.
Kalev on siiamaani teadmata kadunud (vahepeal raporteeritud leidmine osutus valeks: http://www.diving.ee/articles/art058.html ).

[harryt]

Aitäh, mu vene keele oskus on kaunis nulli ligidal.
Käisin Lembitu pardal Pirital 1991 a. Eestis olles, siis olid vene madrused seal valvel. Kui video kaamera madruse poole pöörasin, kattis ta ruttu näo kätega (aga keelama ka ei hakanud) . Vist oli neile selleks käsk?

[Lupus]

Kalevi kohta lugesin sellisest kohast nagu"Põhjala Tähistel" ehk siis Soomepoiste " aastaraamatud( 1955-1980 dad väljaantud Kanadas vist) . Milline number ma kahjuks ei mäleta . Aga kirjutajaks üks soomlne tollelt allveelaevalt mis Kalevi põhja ajas.
Mäletan sellest jutust veel nii palju , et mehed olid Kalevi kohe ära tundnud kuna oli ju enne sõda ühisõppusi peetud .

[represseritu]

Allveelaeva "Lembit" tegutsemisest II Maailmasõjas saab infot ka allvee-
laeva sõjaaegse komandöri kapten Aleksei Matijassevitshi mälestuste-
raamatust "Mööda mereteid". (Tallinn, Kirjastus "Eesti raamat" 1981).
Tõenäoliselt raamatukogudes veel olemas. Matjassevitsh kirjeldab raamatus veealust kokkupõrget tundmatu objektiga ja veepinnal
avastatud õlilaiku ja lauajuppe. Peale sõda saksa allveelaevastiku kaotuste nimekirjadega tutvudes järeldati, et kokkupõrkes uputati saksa
U-479.

[kloss]

Kalevi kohta kuulsin hiljuti infot Mati Õunalt, kes ühel avalikul loengul mainis, et rammimise lugu võib üsna tõsi olla. Teada olevat ka ühe vraki asukoht, mis arvatakse Kalevile oma olevat aga enne kaameratega või sukeldudes uurimis pole kindel.

[andrus]

Kalevi kohta kuulsin hiljuti infot Mati Õunalt, kes ühel avalikul loengul mainis, et rammimise lugu võib üsna tõsi olla. Teada olevat ka ühe vraki asukoht, mis arvatakse Kalevile oma olevat aga enne kaameratega või sukeldudes uurimis pole kindel.

kui Õun tõesti seda väitis ja sa temast õieti aru said, siis võib ainult nentida, et vananemisprotsess on teda tõsiselt tabanud
10 aastat tagasi raamatus "Võitlused Läänemerel: sügis 1941 ja 1942. aasta." lk.130 suutis ta veel adekvaatset juttu kirjutada - nimelt, et Kalevi rammimise väite autoril olid suure tõenäosusega segamini läinud ramminud soome allveelaev, rammitud nsvl allveelaev ja rammimise aeg. Rammimise fakt see-eest oli õieti meeles.

Õunale väideti ka, et Sota-arkistos pole allveelaevade tegevuse kohta materjale. Praegu võin öelda, et on küll - näiteks Mauno Jokipii suutis oma raamatu "Jatkosodan synty" jaoks välja kaevata lahinguaruanded allveelaevade mineerimisoperatsioonist Eesti ranniku lähistel enne Soome ametlikult sõtta astumist. Viitena andis ta Kalervo Kijanen (raamatu Sukellushälytys autor) isikufondi. Omalt poolt lisan, et info laevade tegevusest levib niivõrd paljude üksuste/ametkondade vahel, et nende hävitamine nii, et jälgi ei jää, pole tõsiseltvõetav. Vaatasin läbi Saksa Meresõjajuhatuse sõjapäeviku 1941.a.oktoobri lõpust ja novembrist, aga ei leidnud sealt mingit märki Soome allveelaevade võitudest (1942.a. aasta võidud on seal fikseeritud).

[Kapten Trumm]

Lembitu kohta on ENSV ajal ilmunud kaks raamatut a) "Allveelaev Lembit", pehmete kaantega, värvifotoga kaanel. b) Maitjasevitsi "Mööda mereteid". Selline hallide, riidekattega kõvade kaantega.

Raamatukogust leiab ilmselt mõlemad.

Hoopis olulisem on sündmus, kus Lembit oleks äärepealt merepõhja jäänudki (1942). Süvaveepommidega pommitamise ajal plahvatasid radistiruumi all akuruumis gaasid.

[adolf]

http://uboat.net/ väga mahukas lehekülg..saksa alvelaevade.meeskondade ja hukkumiste kohta

[Tminoff]

Kalevi kohta lugesin sellisest kohast nagu"Põhjala Tähistel" ehk siis Soomepoiste " aastaraamatud( 1955-1980 dad väljaantud Kanadas vist) . Milline number ma kahjuks ei mäleta . Aga kirjutajaks üks soomlne tollelt allveelaevalt mis Kalevi põhja ajas.
Mäletan sellest jutust veel nii palju , et mehed olid Kalevi kohe ära tundnud kuna oli ju enne sõda ühisõppusi peetud .

Väga põhjalik uurimus allveelaeva "Kalev" kohta on ilmunud: К. Б. Стрельбитский. Загадки пoследнего похода подводной лодки „Калев“. – Тайны подводный войны – 10, Львов, 2001, c.21 – 35.
Isiklikult minu jaoks siiani olnud väga usaldusväärne autor.
Muuhulgas analüüsib autor ka viimase lahinguülesandega seotud kolme terroristi maaletoomist Ihasalu neeme juures, mis jäigi teostamata. Kuid suure tõenäosusega olid need kaks meest ja üks naine allveelaeva pardal eestlased.

Ka rammimise lugu leiab põhjalikku käsitlemist. Väike kokkuvõte sellest oleks: Poola ajakirja "Okrety Wojenne" 1998.aasta 27-numbris avaldati lugejakiri. See oli omakorda eesti päritolu endise soome mereväelase A. Liivi kiri 1985.aastast, kes tol ajal elas Rootsis. Kiri oli avaldatud selles samas "Põhjatähes". Ta oli Jätkusõja ajal teeninud allveelaevade ujuvbaasil "Suomen joutsen" ja ta kuulis loost allveelaeva Iku-Turso seersantilt Yrjö Koskinenilt. Tema jutu järele oli järjekordsel retkel ilmunud ootamatult nende ette venelaste allveelaev mida siis edukalt rammiti ja põhja aeti. Strelbitksi leiab, et tegu oli 5.novembril 1942 juhtunud tõese sündmusega mil Iku-Turso rammis ja uputas venelaste allveelaeva „Щ-305“.
Kalev oli selleks ajaks juba merepõhjas.
Autor tulev järeldusele, et "Kalev" uppus kas 29. ööl vastu 30.oktoobrit üleminekul Kroonlinnast Goglandile tehnilise avarii tagajärjel või sõitis miini otsa Tallinna lahe piirkonnas mitte enne 1.ovembrit 1941.
1998.aastal[/quote]

[Roco]

mis ajal lembit vene periskoobi sai ?

[denis23]

Mäletan veel 80-ndatel juttu ühe vene laevastiku sukeldumisteenistuse ohvitseriga kelle väitel on üsna kindlalt teada nii russalka kui ka kalevi vrakki, kuigi esimese kohta meil on teada, et need koordinaadid, mida omal ajal EPRON märkinud oli erinesid vraki asukohast umbes 10 kbt võrra.