Madrus Nikonov.

[Arnold]

Järelhüüdeks: 80-tel saabusid Maarjamäele raudhambuliste armeed, kes soovisid oma reliikviat välja kaevata. Kommunistidele, nagu ka õigeusklikele ja katoliiklastele, on raipekummardamine ja jäänuste tassimine igiomane. Ajukääbikud sonkisid suure pinna maad ülesse ümber betooniga maasse "istutatud" puu ümber. Ei ole vist vaja mainida, et kohaletassitud puurondil põlemisjälgi ei olnud. Idiootide paraad lõppesd "sümboolse" mulla võtmisega.

[denis23]

Noh mis ma oskan öelda....


Oli ta 74 merejalaväebrigaadi leitnant.
Tuli haavatuna kotist välja.
Pandi teda loomavagunitest koosneva sanitaarrongi
Demjanskist Jaroslavlini rong sõitis kaks nädalat.
Kõik riided olid täisid täis.
Tee peal viskas oma kubiseva "gimnastjorka" uksest välja - sellega kaasa kogemata peaaegu kõik dokumendid.


Mis edasi sai?
Ilmselt saadeti päring brigaadi staapi - selle osa minul on olemas. Mis oli vastuseks ma ei tea, aga ilmselt seal tuli kinnitus, tulemuseks läks mees tõesti rindele.
Ma saan aru et kogu sellel lool ainuke puudus on et see ei klapi kaasaegse "comman opinion"-iga või kuidas?

[Arnold]

80-te aastate alguses oli TRÜ ajaloo tudengitel traditsiooniks käia temaatilistel ekskursioonidel. Ise olin tollal koolipoiss, aga sõbrad rääkisid närvekõditavaid lugusid. Viiburi sillal seistes ja Smena fotokaga pildistades jõudsid Denissi liigikaaslased viie minuti pärast käsi väänama - möödaminev külamutt oli kodanikukohust täitnud. Kuramaal käimine oli siiski vingem - käisid vaatamas "suure kangelase" Jakob Kunderi viimset paika. ....

[MOrav]

Vaata uut teemat Kullmanist ja seal Hilja Kivisilda: «Jakob Kunderist tehti kah kangelane, et varjas oma kehaga vastase dzoti. Aga tegelikult sai ta põllu peal pihta! 354. polgu poisid rääkisid, kuidas nad lohistasid Kunderi ühe keldriaugu juurde ja pärast öeldi, et seal oligi dzott. Aga ei olnud!» ägestub Hilja.

[toomas tyrk]

Isiklik kirjavahetus kustutatud.

[Charlemagne]

Siin Zoja teema all oli ka Nikonovi mainitud. Kunagi oli ju Tallinna Kalamaja linnaosas sellenimeline tänavgi ja mälestussammas mere ääres ja Nikonovi mänd etc.
Olen aga kuulnud lisaks kõigile muudele Nikonovi puudutavatele lugudele üht omamoodi versiooni. Allikaks 1929 a. sündinud inimene, kes lapsena Tallinna lähedal Harkus sõjapaos olnud. Nimelt olla venelased moodustanud madrustest tõepoolest ka mingeid rühmi või võitlussalku, ühe sellise luurerühma koosseisus siis ka eelmainitud kangelane. Kangelane olla Harku mail vägistanud(tapnud?) kurttumma karjatüdruku. Kohalikud metsavelled(külamehed?) olla omakohut teinud ja puu külge seotud madrusele tule alla süüdanud. Äkki on keegi veel sellest versioonist kuulnud?

[Kapten Trumm]

Kodanik Õun oma ühes Läänemere merelahingute raamatus aga selgitab seda sedasi, et tegelikult olid sakslased Nõukogude kangelaskroonikas toodud elusa smoorimise kuupäeval (autori sõnad) kusagil Märjamaa joonel (smooriti seal Harku kandis).

Tegelikkuses oli lugu väljamõeldis, konkreetne Nikonov olevat ise elanud veel 60ndatel aastatel, kus ta Tallinna külastas. Kas talle seda lugu ka räägiti pole teada

Mõnigatel allikatel olla teda elajalikult piinanud aiszargsid ehk läti metsavennad, seal punavene kangelasmuinasjuttudes on ikka pudru ja kapsad

[Charlemagne]

Aizsargsidest olen minagi kuulnud, see näitab N.Liidu mõnede sõjaajaloolaste taset.Nii nagu müütide puhul on müüdikangelane tihti reaalse ja ebareaalse mitmekihiline koondkuju, eks nii võib ka N.Liidu kangelasega olla.Midagi oli, keegi oli, kuskil oli. Ja midagi miksitakse kokku ja värvitakse punaseks.
Õhtuseks lõbustuseks veel üks kangelaslugu. Sedakorda kuuldud oma ema käest. Tema oli elupõline välgumärgi sulane Eesti Energia töötaja, see tähendab. Ja nende ettevõttes töötas üks huvitav kuju: Pransen (Brantzen), mingi taoline nimi. Tallinlased teavad kindlasti Pääsküla depoo ligidal maja, mille pealmine korrus oli( või on siiani?) klaasist. See härra elas tollse kummalises majas ja oli ka omamoodi persoon. Sõja ajal teenis vana Eesti Korpuses ja oli Kuramaa lahinguis.
Ühesõnaga, kui hakati haipima Jakob Kunderi kangelassurma(dzoti peale viskumist), siis ei suutnud pisut lihtsameelne korpusevana seda kannatada välja ja marssis mingisse asutusse , lõi rusika lauale ja deklareeris: Kunder oli juba kangeks külmunud , kui me ta laskeava ette toppisime! Mille peale oli vanale veenvalt selgitatud võimalusi ravida oma halba mälu Nõukogude psühhiaaatrite hoolitseva pilgu all. Jäi siis nii nagu peab - kangelast vaja ja kangelane on.

[alban]

Mul ema töötas omal ajal sellises asutuses nagu Tallinna Haljasalade Trust, mis nagu nimigi ütles, tegutses haljasalade hooldamisega. Muu hulgas pidid nad hooldama ka Maarjamäel asuvat memoriaalkompleksi, kus asus see kuulus mänd, mille küljes Nikonovi põletati. Nali on selles, et neil oli laos alati 2 mändi varuks. Juhul kui üks ära mädanes siis pandi uus asemele. Ja vahetati neid ikka päris tihti.

[Sasha]

Juhuslikult leidsin sellise teksti:

http://www.relga.ru/Environ/WebObjects/ ... 2=articles
(vene keeles)

Lühidalt, on seal selline lugu toodud: kevadel 1992 a. korraldati Nikonovi ümbermatmine kodumaale, Togliatti linna lähedal asuvale Vassiljevka küla kalmistule. Kirst saadeti Tallinnast Balti laevastiku lennukiga, saladuseks aga jäi fakt, et see kirst oli tühi, või, täpsemalt, Tallinna mullaga täidetud: oletatava matmiskoha väljakaevamisel madruse jäänuseid ei leidnud. Väljakaevamine toimus ka salajaliselt ning tekstist ei ole selge kas see tegevus oli linnavõimudega kooskõlastatud või mitte.

Huvitav on lõik, kus seletatakse miks siis Togliatti esindajad Tallinnast tühjade kätedega tagasi tulid: väidetavalt mingid kahtlased "tsiviilriidetes" eestlased, kui kirst oli juba lennukisse toimetatud, esitasid Nikonovi jäänused mingis salalises keldris ning pakusid neid vahetada järgmise info vastu: kus on maetud eesti 20. diivisi sõdurid, keda lasti maha 1944 a. Tallinna vabastamisel. Ning kui see koht on teada, siis eestlased ise toovad vene madrusi jäänused kuhu vaja. Ümbermatmise korraldaja pidas nõu Vene kompartei rajoonikomiteega ning otsustas "provokatsioonile mitte vastata". Ja keelduski "vahetusest".

Maaliline, eks ole? Kahjuks ajalõigul aprill-mai 1992 a. ilmunud ajalehte on-line'is ei ole. Aga huvitav oleks leida, mida siis Eestis sellest "ümbermatmisest" kirjutati.

[Arnold]

Ma saan kindlasti selle poliitporno kohta rohkem teavet päevaajal, aga mõndagi mäletan niigi. venelased läksid Nikonovi välja kaevama Maarjamäe nn memoriaalkompleksist, mille kohta ütlesid irvhambad, et see on kõige natsionaalsotsialistlikumalt kujundatud saksa sõdurite (aga ka paljude eestlaste) kangelaskalmistu. Sinna oli tsemendiga maasse "istutatud" ka üks puuront, mille külge seotuna olla see madrus "inimsööjate" poolt ära põletatud. Puu oli muidugi mädanenud ja ilma põlemisjälgedeta. Idiootidele ükski väide ettevõtmise jaburusest ei mõjunud ja nii nad seal sonkisid. Lõpuks võtsid saksa sõdurite kalmistult paar hunnikut "püha" maad ja sõitsid minema. Sm. Nikonov elas sel ajal rahulikult Vladivostoki kandis.

[kapralheinz]

Lõpetuseks.
Kui Lauluväljakul kõlasid II ärkamisaja öölaulupeod sinimustvalgete all, olin ka mina tunnistajaks, kuidas üks punkariharja ja nahkjopega noorsand kihutas võrril Lauluväljaku mäest üles - sabas lohisemas see Nikonovi "ront" Maarjamäelt. Paras lõpp sellele legendile! Iga saast leiab ükskord oma koha...

[Arnold]

See oli küll tänuväärne meenutus - kes meist oskaks praegu ilma Sinuta öelda, mis sai kommunistlikust-õigeusklikust reliikviast!? Meie reliikvia on vabadus!

[starkatter]

Mul ema töötas omal ajal sellises asutuses nagu Tallinna Haljasalade Trust, mis nagu nimigi ütles, tegutses haljasalade hooldamisega. Muu hulgas pidid nad hooldama ka Maarjamäel asuvat memoriaalkompleksi, kus asus see kuulus mänd, mille küljes Nikonovi põletati. Nali on selles, et neil oli laos alati 2 mändi varuks. Juhul kui üks ära mädanes siis pandi uus asemele. Ja vahetati neid ikka päris tihti.

Tähendab et siis kommaritel oli peale igavese tule ka igavene mänd?

[Marissa]

Tähendab et siis kommaritel oli peale igavese tule ka igavene mänd?

Mis sa siis mõtlesid? Isegi Lenini heinakuhi Leningradi ligidal oli igavene ...