Kõige pikemalt on Trankmannist seni kirjutanud minu teada Heino Tõnismägi raamatus "Ülekohtu toimikud" (Tln, 1998) artiklis "Vabadusristi kavalerist Vene salakuulajaks" (lk 107-112); lisaks on tast juttu ka Olaf Kuuli artiklis "Luurajad - poliitvangid?: 1940. aasta riigipöörde ajal Eestis vabastatud NSV Liidu luure agentidest" raamatus "Luuramisi" (Tallinn, 1999, lk 91-104).
Trankmani naisevend Adolf Polisinski töötas N. Liidu luure heaks vähemalt 1936. aasta sügisest (agendinimi Tarassov). Millal NT täpselt värvati, ei tea, aga Trankmanni agendinimi oli Onegin.
Tõnismägi kirjutab, et Trankmann sai 20 aastat sunnitööd, lisaks võeti ära ohvitseri aukraad ja riiklikud autasud. Arhiivis on säilinud Riigikohtu 30. mai 1938 otsus ning kohtuistungi protokoll Nikolai Trankmanni süüasjas (Riigikohtu kassatsioonimaterjalides).
Inna Taarna (tütar) ütleb, et NT viimased sõnad istungil abikaasale olid: ära muretse, üle 1,5 (pooleteise) aasta ma ei istu.
Vähem teatakse, et ta oli VI 1940 kuni VII 1940 Eesti NKVD informatsioonibüroo kaastöötaja; siis kuni X 1940 Virumaa tööstus- ja kaubandusettevõtete natsionaliseerimiskomitee esimees Narvas. 1941. a. suvel oli Narva toitlustusettevõtete direktor ja Säre käsul rajama salajased punkrid-toidulaod söödava ja joodavaga ja lauahõbeda ning väärismetallist ehetega, mida oleks võimalik vajadusel kaubaks teha. Ja ta rajas ühe lao endale, jättes selle asukoha Särele ütlemata. 1944 sai siis ise oma lao kätte. Oli 1941 Narva töölispolgu komandör.
Jne. Ei viitsi ümber kirjutada
.
Olen varem ka kohanud 15-aastast sunnitöökaristust, aga Tõnismäge võib uskuda. Kuuli artikkel on koduriiulil, aga huvilised võivad ise järgi vaadata seal toodud karistusaja.
*
Tuli meelde, et Tõnismägi kõneles Trankmanni-protsessi riikliku süüdistaja Gustav Knorringi 100. sünniaastapäevale pühendet konverentsil 1994 Trankmannist pealkirjaga "Eesti Vabariigi Sõjaringkonnakohtu protsess Nikolai Trankmanni salakuulamise asjas" (teesid leiduvad vastavas teesivihikus).
Teeside järgi: vahistati 14. II 1938, Sõjaringkonnakohtu otsusega 26. IV 1938 süüdi KrS par. 84 lg. 1 p. 2 (riigisaladuse reetmine), par. 86 lg. 1 p. 3 SwKrS par. 211 järgi ning karistati 20 a. sunnitööga.
Sidepidaja Adolf Polisinski sai 14 aastat sunnitööd.
Riigikohus arutas 30. V 1938 süüdimõistetute kassatsioonikaebust ja jättis otsuse jõusse.
*
Tõnismäe lugu on ka "Luubis": Tõnismägi, Heino. Vabadusristi kavalerist Vene salakuulajaks. // Luup. - (1997/Jul/21), nr. 15 - Lk. 51
*
Polisinski kohta vt ka:
ERA.58.5.2370 Polisinski, Adolf Antoni p. (Põllutööministeeriumi teenistuskirjad)
Võimalik, et ta naine oli Narvas õpetaja, sest narva õpetajate toimikute hulgas on ta teenistuskiri:
ERA.1108.20.229
Polisinski, Melitta
Sama Melitta on saanud ka Viru maavalitsuses töö ja hoolejandeosakonnast toetust:
ERA.3138.1.4167
Polisinski, Melitta
29.12.1938-02.02.1940
Vt ka
ERA.1356.2.4827
allinna Linnavalitsuse kaebused Rakvere Ringkonnakohtu otsusele Viru Maakonnavalitsuse poolt Pollisinski, Melitta hoolekandekulude tasumisest keeldumise kohta
1939-1940
Kui naine tõesti, siis Eesti riik maksis reeturi naisele? Aga rõhutan, et ma ei tea sugulust, ehkki perenimi sama.
*
Riigikohtu kriminaalasjade poliitiliste süüasjade kohtutoimikute hulgas:
ERA.1356.4.187
Polisinski, Adolf ja Trankmann, Konstantin-Nikolai süüdistus luureandmete kogumises Nõukogude Liidu kasuks
1938
*
Tallinna ringkonnakohtu fondis on ka toimik:
ERA.1357.2.6781
Trankmann, Konstantin ja Nadezda
26.03.1938-16.07.1938
*
Ja siis on kusagil toimikud, mille leidumiskohad Riigiarhiivis on salastatud, sest EVis on need ilmselt sensitiivsed isikuandmed:
Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1938.a.veebruaris riigi raha omastamises.
938-1938
Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a. märtsis riigi varaomastamises.
1938-1938
Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a. suvel riigi raha omastamises.
1939-1940
Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a.suvel omastamises.
1938-1939
Toimik kapten Trankmann, Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1929.a. mais alluva kaebuse edasi andmata jätmises.
1929-1931
*
Nii et kes viitsib uurida, saab igasugustest killukestest pika loo kokku. Noja tavapärane on see, et kui punastes memuaarides kiidetakae Trankmanni kui suurepärast punast ohvitseri, head seltsimeest jna, siis nt teisalt võib lugeda, et "Laskurkorpuses oli küllaldaselt neid, kes teiste arvel karjääri tegid ning keda seetõttu ei sallitud. Üks vihatumaid ohvitsere oli polkovnik Nikolai Trankmann, kes 1939. aastal Narva kindlustuste plaanid venelastele maha müüs ja selle eest vangi mõisteti. Ülbe ja kiusliku mehe tegevus päädis 1944. aastal Eestis mõrtsukateoga, kui ta lasi tankidel üle vastaspoolel võidelnud haavatud suguvendade sõita." (
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/25/Aosa/elu1.html ).