www.militaar.net

Juske räägib veel soomlaste poolt lennuväljade pommitamisest "kättemaksuks".
Siin on arvatavasti tegu tagantjärgitarkusest juhitud fantaasiaga. Juske aastal 2014.a. teab, et rohkem massirünnakuid Helsinkile ei tehtud. Soomlased 1944.a. veebruaris seda muidugi ei teadnud.
Õhujõudude ülema käsk http://digi.narc.fi/digi/view.ka?kuid=2922316 (kvaliteet on halb) soovib, et hävitataks lennuväljadel olnud lennukeid ja tekitataks raskusi lennuvälja kasutamisele. Mulle tundub küll nende soovide valguses, et eesmärk oli pigem raskendada uute rünnakute ettevõtmist, mitte "kätte maksta".

Vana lugu uuesti avaldatud:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=69074721

Perioodil 29.02-10.03.44 kahanes 127. mereluuregrupi 1. eskadrilli koosseis viie Hs 126 võrra, kõik vaenlase tegevuse tulemusena. Oletan, et said pihta Tallinna pommitamise ajal.

Enne lähenevat tähtpäeva tuleb olla topeltettevaatlik igasuguste oletuste avaldamisega. Muidu võib jälle juhtuda, et "trofeelennukid" pommitasid "kättemaksuks" lennuvälju ja hävitasid "suurel arvul" vastase lennukeid

Reigo kirjutas:Perioodil 29.02-10.03.44 kahanes 127. mereluuregrupi 1. eskadrilli koosseis viie Hs 126 võrra, kõik vaenlase tegevuse tulemusena. Oletan, et said pihta Tallinna pommitamise ajal.

Oletuse alused siis:
1. Õnnestus 5 masina kaotamise perioodi lühendada tervest märtsikuust esimese dekaadini?
2. Kaotatud vaenutegevuse tõttu, aga lennukaotusi/lendurite kaotusi/vaenlase võite ei ole?

S.AGr.127 juures häirib mind natuke http://ww2.dk/oob/bestand/see/bsagr127.html lehel puuduv 14. veebruari kaotus. Kas on võimalik, et masin tundus remonditav või ei suudetud kaotuse suurust hinnata (uuel kaotuste lehel kaotuse protsent küsimärk)? Selle valguses tekib küsimus, et võib-olla olid seal üksuses mingid bürokraatlikud probleemid raporteerimisega?
Kas see on jälgitav, kuna need märtsikuu lisandunud viis Hs 126 saabusid ja mis üksusest 2 masinatest olid?

Hs 126 arv kõnealuses üksuses 31.01-10.03 (kokku/lahinguvalmis) Luftwaffe kindralstaabi andmeil:

31.01 - 4/3
10.02 - 4/3
20.02 - 6/3
29.02 - 7/7
10.03 - 2/2

Vastase õhuvõite (Hs 126) ei näi 29.02-10.03 olevat.

S.AGr.127 juures häirib mind natuke http://ww2.dk/oob/bestand/see/bsagr127.html lehel puuduv 14. veebruari kaotus. Kas on võimalik, et masin tundus remonditav või ei suudetud kaotuse suurust hinnata (uuel kaotuste lehel kaotuse protsent küsimärk)? Selle valguses tekib küsimus, et võib-olla olid seal üksuses mingid bürokraatlikud probleemid raporteerimisega?

Tundub kõige tõenäolisem, et lennuki vigastused ei olnud nii suured, et lennuk tuli väeosast ära saata. Siin lehel http://luftwaffe-zur-see.de/Seeluft/Ver ... hr1944.htm on üksuse kaotused võetud Summarische Verlustmeldungitest, mis ei näita tegelikult vigastuse protsenti. Seega ei maksa nendele küsimärkidele 14.02 kaotuse juures tähelepanu pöörata.

Variant 2 on, et üks neist viiest märtsis raporteeritud Hs 126st kaotati tegelikult 14. veebruaril, aga mingi bürokraatliku vea või keerdkäigu tõttu arvestati LW kindralstaabi kokkuvõtetes esklikult märtsi alla. Üldse on muidugi kahtlane kui täpsed need igasugused LW kindralstaabi kokkuvõtted on, aga paremat allikat sageli pole võtta.

2./NSGr. 11 kandis ka vist mingisuguseid kaotusi märtsipommitamisel? Bodenpersonal?

Tundub, et see aasta möödus ilma "avastusteta". Tüüptekst, mida levitati, oli selline:

Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.
Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Peldikuseintel nagu ikka igal aastal - samad müüdid.

Lihtsalt korraks ka pommitatud linna meediakajastusest märtsipommitamise teemal.
Sellel aastal sopaleht "Pealinn" isegi julges mainida, et nõukogude väed sooritasid märtsipommitamise, kuid seda seoses mäletusüritusega ja väikese aknakesena viimasel lehel. Suuremad leheküljed olid pühendatud poliitilistele vastastele ja E-valimiste võltsimisest sonimisele, muidu oleks ju kesikud peavõidu võtnud. Kurb

Suht aktiivse kommentariumite jälgijana võin öelda et vähemalt üheksas kohas on tehtud selgeks: märtsipommitamise taga olid inglise instruktorid.

Vaatame, mida britid pommitamisest kirjutasid. Allikas: TNA, Records of the Cabinet Office

Sovinformbüro kirjeldab samuti antud sündmust. Allikas: Сообщения советского информбюро Т. 6

andrus kirjutas:Tundub, et see aasta möödus ilma "avastusteta". Tüüptekst, mida levitati, oli selline:

Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.
Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Peldikuseintel nagu ikka igal aastal - samad müüdid.

Ei tundu ju olevat halb tekst? Võtame siis ükshaaval:
- Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid - oletan, et on õige?
- umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi - oletan, et on õige?
- Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised - kas meil on üldse teada, mis oli rünnaku sihtmärk? Ehk oleks mõistlikum sõnastada näiteks nii - "Rünnaku sihtmärk pole teada, aga sõjaliselt oluliste ehitiste asemel pommitati peamiselt elurajoone"
- Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses - kannatadasaamine õige. Muu sõnastus kehvakene - pakuksin nt nii: "Rängalt sai kannatada hansa-aegadest saadik oma olemuse säilitanud Tallinna vanalinn, eriti selle Harju tänava ümbrus"
- Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus - õige
- Süttis ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil - õige
- Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti - ei oska ütelda, sõltub hoonestuse ja elamispinna arvestamise metoodikast, sest hooned on ka muud kui elamispind. Ja allikast ka. Üldiselt oletan, et õige?
- Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest - oletan, et õige?
- Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi - oletan, et õige?

Midagi päris mööda ju polnud. Ühtegi, inglast, kanadalast ja naist polnud ka mainitud. Kas midagi olulist jäi välja?

Kokkuvõttena võib ütelda, et eesti ajakirjanduse kohta täitsa viisakas kirjutis. Millest siis nii halvustav toon?

"Rünnaku sihtmärk pole teada, aga sõjaliselt oluliste ehitiste asemel pommitati peamiselt elurajoone"

Olemasolevatel andmetel (niipalju kui neid on) oli rünnaku kõrgemalt poolt seatud sihtmärk siiski saksa sõjapidamisele kasulik taristu/vägede koondamine. Ausalt öeldes see spetsiaalselt eestlaste vastu suunatud terrorirünnaku versioon ei kannata erilist kriitikat. Pole põhjust arvata, et Narva läänekalda pisikeste sillapeade likvideerimine 20.diviisi poolt Moskvas mingit erilist muljet avaldas. Sellise mastaabiga sündmusi oli terve idarinne täis ja ka Narva rinde kontekstis oli nendel sillapeadel teisejärguline tähtsus (võrreldes suure Krivasoo sillapeaga). Umbes sama "täpselt" pommitas ADD ka Saksa vägede valduses olevaid vene linnu. Kindlasti saadi aru, et täpsus on madal, aga tsiviilelanike elud olid teisejärgulised ("laastud lendavad"), peaasi, et mõni pomm ikka sakslastele kah kahju teeks.

Või ütleme teistpidi - kui oletada, et Saksa armees poleks olnud ühtegi eesti väeosa, siis tõenäoliselt ikkagi oleks Tallinn need pommid umbes samasuguse "täpsusega" kaela saanud.

Castellum kirjutas:Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6.00 kohale lennanud punalendurid - oletan, et on õige?

Wikis ja Vaikali lehel on sellest erinevad kellaajad. Saksa dokumente ma ei viitsinud praegu vaadata.

- umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi - oletan, et on õige?

Viskajad räägivad üle 6000 pommi viskamisest ( http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 56#p348656 ) , aga ilmselt mitte kõik ei kukkunud Tallinna.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised

Eespool sovinformbüro kirjutab, mida rünnati. Reigo postitusega olen ka nõus.

Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi - oletan, et õige?

Nende numbritega oli ka vist segadus. Ma ei leia oma "Tallinn tules" üles, et vaadata, mida seal kirjutati (see käib ka muude väidete kohta tekitatud kahju koha pealt).

Kokkuvõttena võib ütelda, et eesti ajakirjanduse kohta täitsa viisakas kirjutis. Millest siis nii halvustav toon?

Sa mõtled halvustava tooni all viimast lauset? See käis ilmunud artiklite kommentaaride kohta, kus "teadmisi" jagati.

Nii, hakkab looma...pakuksin siis näiteks nii:
- "Väheste kättesaadavate andmete järgi oli rünnaku sihtmärk ikkagi sõjaliselt olulised ehitised, aga pommid kukkusid peamiselt elurajoonidesse. Selle põhjus võib olla nii Nõukogude lennuväe madal pommitamistäpsus kui ka kõrvalise elanikkonna kaotuste nõukogulikult madal hindamine - peaasi on visata pomme, ehk mõni läheb ikka vaenlase sõjaväele ka pihta" vms...
Seda toetab ka pommide arv - sovettide järgi 6000 ja pihtasaanute järgi ~3000 - ehk siis pooled visati alla kuskil mujal? Merre?
- kui muudes arvudes on kahtlusi, siis vahemiku annab ju ikka leppida kokku? Kui nt 554 Eesti kodanikku pole selge, siis võib ju ütelda nt 'umbes 550' või 'umbes 500' või '500...600 inimest' jne
- teistega asjadega sama lugu - mingi konsensusele ju saab...
- ehitistega on keerulisem teema. Katsuksin hiljem natuke põhjalikumalt seletada, et sõltub sellest, mida loeti 'hävinuks', mida 'kahjustatuks', mis lammutati maha, ehitati üles, lammutati uuesti maha jne...ja mis on 'hoone' ja mis on 'elamispind'...
- aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...