Jõgevamaal koht nimega Siimusti
-
MetsaKurat
- Liige
- Postitusi: 67
- Liitunud: 16 Jaan, 2005 19:01
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Jõgevamaal koht nimega Siimusti
Küsimus järgmine, et ühe tuttava andmetel paiknenud seal II maailmasõja ajal sakslaste tagalapunkte, millele toetunud suur osa Ida rindest. Tänini pidavat kogu metsaalune kaetud pommide ja muu säärasega. Kui võtta labidas kaasa ja veits tuhnida ning eelnevalt kohalike käest uurida võib sealt leida nii mõndagi, alates saksa tääkidest/kiivritest, kuni lõpetades paarsada kilo kaaluvate lennukipommidega. Et oleks tore kui teadjad mehed täpsutaksid vähe nende andmate suhtes.
"Es gibt keine verzweifelten Lagen, es gibt nur verzweifelte Menschen."
laod
Laod olid seal tõesti suured, asus neid erinevates kohtades asula ümber, kuigi minu teada enamuses lõhkemoonalaod?
Vindi padruneid tuli suvalises kohas kirikuaias kaevates välja, ka kalmistu müüri tagant.
Vindi padruneid tuli suvalises kohas kirikuaias kaevates välja, ka kalmistu müüri tagant.
Tegemist oli tõesti sakslaste lahingumoonladudega, millised olid juba 1975-ndaks aastaks nänniotsijate poolt oma väga käidavas kohas asumise tõttu korralikult tühjaks kantud...
Kogu ala Siimusti laululavast kuni surnuaia alguseni oli täis saksa ja prantsuse vintpüssipadruneid ja M-39 käsigranaate, lisaks igasugu plekkastide tükke. Kuna tegu on väga käidava parkmetsa laadse kohaga, siis on arusaadavalt kõik liigne sealt kadunud.
Surnuaia piirkonnast tuli aga sambla alt välja ohtralt suurtükilasu lisalaengute püssirohtu.
Kohalikud teadsid rääkida, et seal läheduses asuv kruusaauk olla sattunud kõige magusama koha peale ja mingi selle piirkonna soisem koht pidi varjama ka ohtralt relvi... seda aga pole ise kontrollida viitsinud.
ProPatria
Kogu ala Siimusti laululavast kuni surnuaia alguseni oli täis saksa ja prantsuse vintpüssipadruneid ja M-39 käsigranaate, lisaks igasugu plekkastide tükke. Kuna tegu on väga käidava parkmetsa laadse kohaga, siis on arusaadavalt kõik liigne sealt kadunud.
Surnuaia piirkonnast tuli aga sambla alt välja ohtralt suurtükilasu lisalaengute püssirohtu.
Kohalikud teadsid rääkida, et seal läheduses asuv kruusaauk olla sattunud kõige magusama koha peale ja mingi selle piirkonna soisem koht pidi varjama ka ohtralt relvi... seda aga pole ise kontrollida viitsinud.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Krt süda tilgub verd kui loed...
Siimusti saladus – suured sakslaste laskemoonalaod
Püüan parandada üht viga ja meenutada sündmusi, mis toimusid Siimusti kandis 60 aastat tagasi, septembris 1944. Peamine põhjus selleks oli Siimusti algkooli mahapõletamine sakslaste poolt paar päeva enne venelaste tulekut. Ilmselt taheti laskemoonalao dokumendid hävitada. Nimelt oli terve suve meie koolimajas asunud laskemoonalao staap.
Enamik Siimusti elanikke ei tea praegu üldse, kus kunagi koolimaja asus. Kui ma seda inimeste käest olen küsinud, vastatakse, et küllap ikka keraamikatehase juures. See oli juba uus koolimaja, tehase omaniku Tiimani häärber. Meie kool aga asus teelt surnuaia poole, vasakul. Seal on nüüd suured puud, võib-olla kuusehekid leiab veel üles.
120 laskemoonaladu
Saksa laskemoonaladu oli Siimustis kolm aastat – 1942 – 1944, kui sõda käis Venemaal. Ladude all oli suur ala – surnuaiast keraamikatehaseni ja Härjanurme poole umbes sama palju maad.
Poisid lugesid kokku 120 ladu. Metsa läbisid teed, mille ääred olid ladusid täis. Kõikvõimalike mürskude jaoks olid lahtised laod, tee ääres tasandati nõlv ja seal need asusidki.
Olime septembris paari kilomeetri kaugusel Lombilt sõja eest metsas varjus. Kodu, st lõuna poole oli hea vaade, kuna ees oli raiesmik. Mäletan, et ühel päeval käisid lõuna paiku kole kõvad paugud, nii et maa põrus ja taeva poole tõusid seenetaolised suitsusambad. Meile oli kohe selge, et Siimusti laskemoonalaod lasti õhku.
Teisel päeval tuli viis venelast meie juurde metsa. Kõikidel olid püssid seljas. Olime metsas 4-5 perega, kuid meile nad midagi ei teinud. Aga tee ääres olnud lambad olid nad muidugi maha lasknud ja ära viinud. Seal oli ka mitu meie pere lammast.
Järgmisel päeval tulime metsast välja, kuid oma tubadesse me ei saanud, seal oli mingisugune staap ees.
Staapi toodi kõik ümbruskonna mehed, kes aga kätte saadi, ülekuulamisele. Mehi hoiti mõnda aga heinasaras kinni, valvur istus ukse ees pingi peal. Paari päeva pärast läksid sõdurid minema, siis saime oma koju.
Kohalike poiste suured avastused
Umbes neljandal päeval pärast metsast väljatulekut tuli meile Siimustist Sepa Uno ja kutsus kaasa ladusid vaatama. Üksi ta sinna minna ei julgenud.
Läksime siis kolmekesi luurele – mina, mu vend ja Uno. Minu üllatus oli väga suur, kui leidsime surnuaia juurest alla keraamikatehase poole mineva tee äärest terved laod. Need olid kõik rohelise süütenööriga ühendatud. Igas laos oli viis pooleliitrist süütepudelit, millele oli süütenöör ümber keeratud. Nöör jooksis edasi järgmisse lattu.
Unol oli väike puss kaasas, millega nööri kohe läbi lõikasime. Paistis, et enne meid polnud ladude juures keegi käinud. Surnuaia juurest alla minnes paremat kätt olid vene padrunid. Need olid ära põletatud, et vaenlane neid endale ei saaks.
Teises laos paremal tee ääres olid saksa granaadid. Kõik kastide sees, milles oli ka karp kapsli ja sütikuga. Selle lao suurus võis olla umbes 4x6 meetrit. Ladu oli umbes meetri kõrguselt kaste täis laotud.
Vasakul pool oli saksa padrunite ladu. Need olid kõik pappkastides. See ladu oli üks suuremaid, võib olla 5x6 meetrit. Lisaks oli vasakul saksa granaatide ladu. Granaadid olid samuti kastides koos kapsli ja sütikuga.
Samas olid veel ka nn tankirusikad, millega mõnigi külapoiss surma sai. Nii juhtus Kuristalt ühe Siimri- nimelise noormehega.
Edasi oli paremal pool tee ääres veel ladu mitme erineva riigi padrunitega. Künka sisse kaevatud laos olid udupommid ja raketid. Selle lao juurest paistis juba savitööstus hästi ära.
Raketiladu oli meile kõige magusam saak. Rakette oli mitmevärvilisi ja ka langevarjudega. Avasime kõik kastid, et näha, mis ja kus. Valisime kaasavõtmiseks, mida süda ihkas. Nüüd oli meil tükiks ajaks tööpõld olemas. Korra käisime ka mürskude ladude juures, aga seal polnud midagi, sest laod lasti õhku. Kõik mürsud muidugi ei lõhkenud, palju lendas neid niisama metsa laiali. Sellepärast ongi Siimusti ümbruse metsad lõhkekehi täis.
Mul on meeles, et üks Põhjamaade kolleeg küsis kunagi Jõgeval, et miks teil Siimusti metsas nii palju lõhkekehi on. Meie ülemus vastas, et Teise maailmasõja ajal jäi Jõgeva jaama laskemoona järele, mis kõik hobustega Siimusti metsa veeti.
Ladudes toimetasid sõjavangid
Tegelikult aga tegutses Siimustis kolm aastat laskemoonaladu. Sakslastel oli Siimustis oma autopark, kõik kinnised Opelid laskemoona veoks Jõgeva jaamast.
Hommikul Jõgevale üle raudtee kooli minnes nägime, et jälle oli laskemoonavagun raudteejaamas. Vagun veeti tühjaks ainult päeval ja neid tuli Jõgeva jaama kaunis tihti.
Sakslastel olid Siimustis ladudes tööl vene vangid. Parematel ladudel olid peenpalgist seinad ja laed. Uksi ei olnud. Mäletan, et kui ladusid ehitama hakati, käisid vangid Lombi metskonnas palke lõikamas. Minu isa oli metsavaht ja ta märkis neile ette kõik puud, mida nad maha võtta võisid. Palgid veeti kõik õlgadel Siimusti tee äärde, kust need siis auto peale laaditi. See töö kestis talvel võib olla kuu aega, aga võib-olla ka rohkem. Oma ladude juurest nad ühtegi puud maha ei võtnud.
Olen palju mõelnud, miks need laskemoonalaod niimoodi Siimusti metsa alles jäid, kas tõesti oli sakslastel nii kiire taganemisega. Ei oska öelda, seda teadsid ainult need, kes laod sinna alles jätsid.
Siimusti saladus – suured sakslaste laskemoonalaod
Püüan parandada üht viga ja meenutada sündmusi, mis toimusid Siimusti kandis 60 aastat tagasi, septembris 1944. Peamine põhjus selleks oli Siimusti algkooli mahapõletamine sakslaste poolt paar päeva enne venelaste tulekut. Ilmselt taheti laskemoonalao dokumendid hävitada. Nimelt oli terve suve meie koolimajas asunud laskemoonalao staap.
Enamik Siimusti elanikke ei tea praegu üldse, kus kunagi koolimaja asus. Kui ma seda inimeste käest olen küsinud, vastatakse, et küllap ikka keraamikatehase juures. See oli juba uus koolimaja, tehase omaniku Tiimani häärber. Meie kool aga asus teelt surnuaia poole, vasakul. Seal on nüüd suured puud, võib-olla kuusehekid leiab veel üles.
120 laskemoonaladu
Saksa laskemoonaladu oli Siimustis kolm aastat – 1942 – 1944, kui sõda käis Venemaal. Ladude all oli suur ala – surnuaiast keraamikatehaseni ja Härjanurme poole umbes sama palju maad.
Poisid lugesid kokku 120 ladu. Metsa läbisid teed, mille ääred olid ladusid täis. Kõikvõimalike mürskude jaoks olid lahtised laod, tee ääres tasandati nõlv ja seal need asusidki.
Olime septembris paari kilomeetri kaugusel Lombilt sõja eest metsas varjus. Kodu, st lõuna poole oli hea vaade, kuna ees oli raiesmik. Mäletan, et ühel päeval käisid lõuna paiku kole kõvad paugud, nii et maa põrus ja taeva poole tõusid seenetaolised suitsusambad. Meile oli kohe selge, et Siimusti laskemoonalaod lasti õhku.
Teisel päeval tuli viis venelast meie juurde metsa. Kõikidel olid püssid seljas. Olime metsas 4-5 perega, kuid meile nad midagi ei teinud. Aga tee ääres olnud lambad olid nad muidugi maha lasknud ja ära viinud. Seal oli ka mitu meie pere lammast.
Järgmisel päeval tulime metsast välja, kuid oma tubadesse me ei saanud, seal oli mingisugune staap ees.
Staapi toodi kõik ümbruskonna mehed, kes aga kätte saadi, ülekuulamisele. Mehi hoiti mõnda aga heinasaras kinni, valvur istus ukse ees pingi peal. Paari päeva pärast läksid sõdurid minema, siis saime oma koju.
Kohalike poiste suured avastused
Umbes neljandal päeval pärast metsast väljatulekut tuli meile Siimustist Sepa Uno ja kutsus kaasa ladusid vaatama. Üksi ta sinna minna ei julgenud.
Läksime siis kolmekesi luurele – mina, mu vend ja Uno. Minu üllatus oli väga suur, kui leidsime surnuaia juurest alla keraamikatehase poole mineva tee äärest terved laod. Need olid kõik rohelise süütenööriga ühendatud. Igas laos oli viis pooleliitrist süütepudelit, millele oli süütenöör ümber keeratud. Nöör jooksis edasi järgmisse lattu.
Unol oli väike puss kaasas, millega nööri kohe läbi lõikasime. Paistis, et enne meid polnud ladude juures keegi käinud. Surnuaia juurest alla minnes paremat kätt olid vene padrunid. Need olid ära põletatud, et vaenlane neid endale ei saaks.
Teises laos paremal tee ääres olid saksa granaadid. Kõik kastide sees, milles oli ka karp kapsli ja sütikuga. Selle lao suurus võis olla umbes 4x6 meetrit. Ladu oli umbes meetri kõrguselt kaste täis laotud.
Vasakul pool oli saksa padrunite ladu. Need olid kõik pappkastides. See ladu oli üks suuremaid, võib olla 5x6 meetrit. Lisaks oli vasakul saksa granaatide ladu. Granaadid olid samuti kastides koos kapsli ja sütikuga.
Samas olid veel ka nn tankirusikad, millega mõnigi külapoiss surma sai. Nii juhtus Kuristalt ühe Siimri- nimelise noormehega.
Edasi oli paremal pool tee ääres veel ladu mitme erineva riigi padrunitega. Künka sisse kaevatud laos olid udupommid ja raketid. Selle lao juurest paistis juba savitööstus hästi ära.
Raketiladu oli meile kõige magusam saak. Rakette oli mitmevärvilisi ja ka langevarjudega. Avasime kõik kastid, et näha, mis ja kus. Valisime kaasavõtmiseks, mida süda ihkas. Nüüd oli meil tükiks ajaks tööpõld olemas. Korra käisime ka mürskude ladude juures, aga seal polnud midagi, sest laod lasti õhku. Kõik mürsud muidugi ei lõhkenud, palju lendas neid niisama metsa laiali. Sellepärast ongi Siimusti ümbruse metsad lõhkekehi täis.
Mul on meeles, et üks Põhjamaade kolleeg küsis kunagi Jõgeval, et miks teil Siimusti metsas nii palju lõhkekehi on. Meie ülemus vastas, et Teise maailmasõja ajal jäi Jõgeva jaama laskemoona järele, mis kõik hobustega Siimusti metsa veeti.
Ladudes toimetasid sõjavangid
Tegelikult aga tegutses Siimustis kolm aastat laskemoonaladu. Sakslastel oli Siimustis oma autopark, kõik kinnised Opelid laskemoona veoks Jõgeva jaamast.
Hommikul Jõgevale üle raudtee kooli minnes nägime, et jälle oli laskemoonavagun raudteejaamas. Vagun veeti tühjaks ainult päeval ja neid tuli Jõgeva jaama kaunis tihti.
Sakslastel olid Siimustis ladudes tööl vene vangid. Parematel ladudel olid peenpalgist seinad ja laed. Uksi ei olnud. Mäletan, et kui ladusid ehitama hakati, käisid vangid Lombi metskonnas palke lõikamas. Minu isa oli metsavaht ja ta märkis neile ette kõik puud, mida nad maha võtta võisid. Palgid veeti kõik õlgadel Siimusti tee äärde, kust need siis auto peale laaditi. See töö kestis talvel võib olla kuu aega, aga võib-olla ka rohkem. Oma ladude juurest nad ühtegi puud maha ei võtnud.
Olen palju mõelnud, miks need laskemoonalaod niimoodi Siimusti metsa alles jäid, kas tõesti oli sakslastel nii kiire taganemisega. Ei oska öelda, seda teadsid ainult need, kes laod sinna alles jätsid.
Njahh, ühe liiva/kruusakarjääriga oli jah selline paha lugu, et see sai veidi valesse kohta seal Siimustis. Nõuka ajal juhtus Jõgevamaal ikka nii olema, et kui Siimustist kallur oma koorma tõi, siis tuli sõjaväelased kohale kutsuda 
Et ikka liivakoormas olev sõjamoon kahjutuks teha.
Hetkel on olukord seal kõvasti rahulikum, maapealne vähegi väärtuslik ja ohtlik on kokku korjatud ja minema tassitud. Ühel suvel tegutsesid seal ka Luunja demineerijad. Aga kahtlemata on seal maapõues veel rohkem kui küll igasugu lõhkemoona.
Et ikka liivakoormas olev sõjamoon kahjutuks teha. Hetkel on olukord seal kõvasti rahulikum, maapealne vähegi väärtuslik ja ohtlik on kokku korjatud ja minema tassitud. Ühel suvel tegutsesid seal ka Luunja demineerijad. Aga kahtlemata on seal maapõues veel rohkem kui küll igasugu lõhkemoona.
See kiiver pärineb Siimusti ladudest. Asub Torma koduloomuuseumis.
Front Line Eesti MTÜ
www.front-line.ee
www.front-line.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist