Tallinna "vabastamine"

[MarbelOne]

Lembit Pärn

1940-1941 8. armee staabiülema asetäitja
1941 laskurkorpuse (?) ülem
1941-1942 armee (?) staabiülem
1942-1945 249., hiljem 7. Eesti laskurdiviisi, 1942. aasta septembrist Eesti laskurkorpuse komandör

Lihtsalt tähelepanu juhtimiseks. Pärn tegi Eesti üksusi juhtima tulles oma karjääris tegelikult sammu tagasi. 1941 ta juba oli korpuse ülem, läks sealt armee staapi. Oli väidetavalt väga pädev staabiohvitser ning oleks eesti üksuste komandöriks tulemata teinud ilmselt palju paremat karjääri.

Kusjuures ta tuli algul diviisikomandöriks, milline koht oli allpool tema tärne. Teise diviisi ning korpuse moodustamisel sai koha, mis vastas tema tärnidele. Aga veetis aasta tagalas, mis võttis kindlasti vähemaks ordeneid rinnapeal ning karjäärivõimalusi tulevikuks...

Ja korpuse mehed peavad temast lugu, parteilisest kuuluvusest hoolimata...

Lihtsalt märkusena, mitte midagi üldistavat väites

teda kasutati kui armee staabiülema asetäitjat, hiljem korpuse staabiülemana, kellena ta oli Lääne Eriringkonnas sõja esimesest päevast. Seejärel oli ta 50. armee staabiülem, mis oli üks tema karjääri tipphetk, ta tuli teistkorda välja piiramisrõngast , sai ordeni ja tagatipuks kindralmajori aukraadi, mis 1941. oktoobris oli suur edu. Kuna ta oli üks marssal Šapošnikovi lemmikuid, sai ta koha Kindralstaabis, kui ei tahtnud seal karjääri teha. Operatiivosakonna juhtkond vahetusid 1941 aastal välgukiirusel , osakonna ülemaks määratud Vassilevski viibis harva üldse kohal, olles rindel, Stalinile tegi rindeolukorrast ettekandeid Kindralstaabi punakomissar, endine Lenini.nim Poliitakadeemia ülem Bokov. Spekuleerida võib , et kui Pärn oleks Kindralstaapi jäänud, siis oleks ta võinud saada Kindrsalstaabi operatiivosakonna ülemaks. Hilisem operatiivosakonna ülem Antonov on meenutanud, et Stalin tahtis kogu aeg Kindrarstaabi ohvitsere maha lasta. Ilmselt see oli ka põhjus, miks Pärn palus Šapošnikovil saata end rindele, ta määratigi Volhovi rindel tegutsenud 59. armee staabiülemaks. Seal tegutses ka rindejuhtaja asetäitjana, 2. löögiarmee juhtajana kindral Vlassov, kes lõpuks langes sakslaste kätte vangi. Pärn tegeles sakslaste ründamisega, kuid edutult, haavata saades, toodi ta rindelt ära. Aga põhjus oli võib olla ka selles, et planeeriti eesti rahvusväeosade ette otsa. Tegemist oli poliitilise otsusega ning Pärnal siis mingit sõnaõigust enam ei olnud. Preemiaks anti kindralleitnanti aukraad 1943.aastal.

[Roamless]

https://www.youtube.com/watch?v=qw_id04cm70
Teiste "vabastajate" poolt vabastamine, huvitavad kaadrid, ei tea, kas siit ka varem läbi käinud.