Karl Gailit "Eesti sõdur sõjatules" (Tln, 1995) lk 99 kirjutab Kaerma saatusest ta tütre Helgi [Helve?] Reiljan-Kaerma sõnadel (ja ilmselt siit refereerib seda Kallas http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-7.html ) ,
Kodus Rapla ligidal Raikküla jaama piirkonnas Kaeva talus aprillis 1948 matsid tsüankaaliumiga end mürgitanud Kaerma ta abikaasa ja vend öösel salaja talumulda kartulikuhja alla. "Hiljem näitas onu Helve Reiljan-Kaermale isa matmiskohta. Kuigi taluhooned on kadunud, põld on võssa kasvanud ja palju muudki on muutunud, arvab proua Helve, et ta suudaks leida isa matmispaiga."
Küsimus: kas seda matmispaika on püütud üles leida? Kui ei, kas ei peaks seda miski organisatsioon püüdma teha ja tähistada või põrmu ümber matma?
Kolonel Mart Kaerma haud?
Vabandust ! Minupoolne tähelepanematus! Kuupäevaliselt tagasi vaadates -olin mõned päevad eemal , sellest ka see topeltküsimus.
Sirvisin ise ka sama Gailiti trükist -1995 aastast ja sealt see keele peale tuli. Teises raamatus -Eesti sõdur sõjatules kirjeldatakse seda sündmust juba lühemal kujul( ajavahe seega -6 aastat )ja rohkem möödaminnes.
Ometi oli ju too aeg Raplas tegev näiteks Harry Tulp ! Koduümbruse tegemistes oleks võinud selline mees kaastegev ju olla? Talukoht on küll hävinud ,kuid tütar oli lootnud koha leida! Kas lahendati siis see teema pereringis? Tea ,kas Rapla kandis ka tegev mingi huvigrupp ,või ühendus ,kelle huviorbiiti võiks selline teema kuuluda?
Sirvisin ise ka sama Gailiti trükist -1995 aastast ja sealt see keele peale tuli. Teises raamatus -Eesti sõdur sõjatules kirjeldatakse seda sündmust juba lühemal kujul( ajavahe seega -6 aastat )ja rohkem möödaminnes.
Ometi oli ju too aeg Raplas tegev näiteks Harry Tulp ! Koduümbruse tegemistes oleks võinud selline mees kaastegev ju olla? Talukoht on küll hävinud ,kuid tütar oli lootnud koha leida! Kas lahendati siis see teema pereringis? Tea ,kas Rapla kandis ka tegev mingi huvigrupp ,või ühendus ,kelle huviorbiiti võiks selline teema kuuluda?
Kui sellega pole tegeletud, siis praegu on küll viimane aeg tegeleda (muidugi juhul kui tütar veel elus on).
Meenutusi Eesti Kolmanda Piirikaitse Rügemendi ülemast kolonel Mart Kaermast
Kolonel Mart Kaerma (Haber) eluaastad: 02.02.1897 - 08.04.1948
Kolonel Kaerma oli enne II maailmasõda Haridusministeeriumis riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõunik. Ülemjuhataja avaldas talle kiitust, kui Eesti koolipoisid paraadil mehiselt marssisid ja laskevõistlustel auhindu said nagu ta isegi.
Eesti ohvitseride Värska (surma)laagrist pääses Kaerma imekombel eluga. Tallinna prefekti ametipostilt lahkus ta tütre andmetel 1944. aastal ja läks vabatahtlikult rindele. 1. veebruaril 1944 kuulutati Eestis välja tagavaraväeosade loomise mobilisatsioon. 4. veebruaril moodustati Pärnus Eesti Kolmas Piirikaitse Rügement, mille ülemaks sai kolonel Mart Kaerma. Kolmas Piirikaitse Rügement allus 207. julgestusdiviisi ülemale kindralmajor Hoffmannile. Veebruari lõpul paigutati rügement saksa Idarinde Põhja lõigu ülema välimarssal von Modeli korraldusel Mustvee ruumist Tudulinna ja Lohusuu piirkonda, täpsemalt Narva jõe äärde Vasknarva ja Permisküla vahele. Rügemendi staabikompanii asukoht oli Juudilaagris (Judenlager), millel oli väikese rinderaudtee ühendus Kuremäe varustusbaasiga.
Rügemendi ülem kolonel Kaerma juhtis kaitsetegevust antud lõigul väga hoolikalt ja sõjamehelikult. Punavägi ei suutnud jõge ületada ega sillapead luua. Üks suuremaid lahinguoperatsioone oli suure sillapea Krivasoo koti likvideerimine 3. augustil 1944. Kolmas Piirikaitse Rügement saatis selleks operatsiooniks kaks pataljoni. Lahingut juhtis välimarssal Madel, kellele raporteeris käesolevate ridade autor saksa keeles.
18. septembril andis rügemendi ülem kolonel Kaerma korralduse senise rindejoone mahajätmiseks ja kõikide ladude tugipunktide likvideerimiseks. Taandumisel oli palju segadust ning arusaamatut. Kõik Narva jõe piirkonnas olnud väeosad olid suunatud ühele teele Tudulinna-Rannapungerja suunas. Seda taganemisteed pommitas ööpäevaringselt punaväe kahur- ja lennuvägi, tekitades suuri kaotusi ja hävingut. Õhutõrje puudus. Avinurme lähistel oli 20. septembril vaja läbida lage põldude vaheline tee, kus punalennuvägi pommitamise ja pardarelvade tulega tegi tohutut hävitustööd. Üksikud organiseeritud kaitselahingud ei suutnud olukorda muuta. Seda võiks nimetada Avinurme Põrguks, sest surnud ja haavatud olid segamini purustatud vooride ja hobustega. Avinurme metsa veerel oli viimane kohtumine rügemendi ülema kolonel Kaermaga, kus ta ilmselgelt väsinuna ja kurvana ütles: “Uut rinnet ei ole ega tule. Katsuge igaüks ise punaväe rõngast välja pääseda. Olgu Eesti mets teile kaitsjaks!”
Teadmatus Mart Kaerma saatusest kestis väga kaua. Üllatusena ilmus 1993. aasta 5. jaanuari Rahva Hääles endise sõjakirjasaatja Karl Gailiti artikkel “Inimsaatused sõjakeerises” alapealkirjaga “Kolonel Kaerma puhkab kodutalu mullas”. Toon väljavõtteid mainitud artiklist kolonel Kaerma tütre, Helve Reiljan-Kaerma, jutustusest: “Kolonel Kaerma
jõudis siiski koduni välja - Rapla ligidale Raikküla jaama piirkonnas asunud kodutallu. Kuna ta oli vana sõjamees, tundis ta hästi konspiratsioonireegleid ja tema tulekust teadsid ainult abikaasa ja vend. Nii varjas ta end neli pikka aastat... 1948. aastal kujunes olukord, kus rohkete haarangute tõttu võis eeldada arreteerimisi. Kolonelile oli selge, et selle tagajärjel represseeritakse kahtlemata ka perekonda ja ta tegi ennastsalgava otsuse: et pere võiks jääda vabadusse, peab tema surema! Aprillis see juhtuski. Tal oli varutud tsüaankaaliumiampull. Abikaasa ja vend matsid koloneli öösel salaja ta oma armastatud talumaa mulda. Kartulikuhja alla, sest ka surnukeha võis olla asitõend elavate vastu.” Hiljem näitas onu Helve Reiljan-Kaermale isa matmiskohta. Kuigi taluhooned on kadunud, põld võssa kasvanud ja palju muudki muutunud, arvab proua Helve, et ta suudaks isa matmispaiga leida.
Suur väejuht on osalenud kahes vabadussõjas. Vabadussõjas (1918 - 1920) sai Mart Haber Petserimaal Laura all haavata - kuul läbis rindkere. Kolmanda Piirikaitse Rügemendi veel elavad ohvitserid ja sõdurid! Kas pole mitte meie kohus jäädvustada koloneli matmispaik ja mälestus temast? Rügemendi ülem, kolonel Mart Kaerma oma haritud vaimu ja sõjameheliku aususe ning otsekohesusega mehine mees väärib kindlat kohta “Vabaduse marmortahvlil”!
Eduard Veersalu http://www.hot.ee/rehi/rukkilill5.pdf
Muudatus: hilja juba - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?146101
Meenutusi Eesti Kolmanda Piirikaitse Rügemendi ülemast kolonel Mart Kaermast
Kolonel Mart Kaerma (Haber) eluaastad: 02.02.1897 - 08.04.1948
Kolonel Kaerma oli enne II maailmasõda Haridusministeeriumis riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõunik. Ülemjuhataja avaldas talle kiitust, kui Eesti koolipoisid paraadil mehiselt marssisid ja laskevõistlustel auhindu said nagu ta isegi.
Eesti ohvitseride Värska (surma)laagrist pääses Kaerma imekombel eluga. Tallinna prefekti ametipostilt lahkus ta tütre andmetel 1944. aastal ja läks vabatahtlikult rindele. 1. veebruaril 1944 kuulutati Eestis välja tagavaraväeosade loomise mobilisatsioon. 4. veebruaril moodustati Pärnus Eesti Kolmas Piirikaitse Rügement, mille ülemaks sai kolonel Mart Kaerma. Kolmas Piirikaitse Rügement allus 207. julgestusdiviisi ülemale kindralmajor Hoffmannile. Veebruari lõpul paigutati rügement saksa Idarinde Põhja lõigu ülema välimarssal von Modeli korraldusel Mustvee ruumist Tudulinna ja Lohusuu piirkonda, täpsemalt Narva jõe äärde Vasknarva ja Permisküla vahele. Rügemendi staabikompanii asukoht oli Juudilaagris (Judenlager), millel oli väikese rinderaudtee ühendus Kuremäe varustusbaasiga.
Rügemendi ülem kolonel Kaerma juhtis kaitsetegevust antud lõigul väga hoolikalt ja sõjamehelikult. Punavägi ei suutnud jõge ületada ega sillapead luua. Üks suuremaid lahinguoperatsioone oli suure sillapea Krivasoo koti likvideerimine 3. augustil 1944. Kolmas Piirikaitse Rügement saatis selleks operatsiooniks kaks pataljoni. Lahingut juhtis välimarssal Madel, kellele raporteeris käesolevate ridade autor saksa keeles.
18. septembril andis rügemendi ülem kolonel Kaerma korralduse senise rindejoone mahajätmiseks ja kõikide ladude tugipunktide likvideerimiseks. Taandumisel oli palju segadust ning arusaamatut. Kõik Narva jõe piirkonnas olnud väeosad olid suunatud ühele teele Tudulinna-Rannapungerja suunas. Seda taganemisteed pommitas ööpäevaringselt punaväe kahur- ja lennuvägi, tekitades suuri kaotusi ja hävingut. Õhutõrje puudus. Avinurme lähistel oli 20. septembril vaja läbida lage põldude vaheline tee, kus punalennuvägi pommitamise ja pardarelvade tulega tegi tohutut hävitustööd. Üksikud organiseeritud kaitselahingud ei suutnud olukorda muuta. Seda võiks nimetada Avinurme Põrguks, sest surnud ja haavatud olid segamini purustatud vooride ja hobustega. Avinurme metsa veerel oli viimane kohtumine rügemendi ülema kolonel Kaermaga, kus ta ilmselgelt väsinuna ja kurvana ütles: “Uut rinnet ei ole ega tule. Katsuge igaüks ise punaväe rõngast välja pääseda. Olgu Eesti mets teile kaitsjaks!”
Teadmatus Mart Kaerma saatusest kestis väga kaua. Üllatusena ilmus 1993. aasta 5. jaanuari Rahva Hääles endise sõjakirjasaatja Karl Gailiti artikkel “Inimsaatused sõjakeerises” alapealkirjaga “Kolonel Kaerma puhkab kodutalu mullas”. Toon väljavõtteid mainitud artiklist kolonel Kaerma tütre, Helve Reiljan-Kaerma, jutustusest: “Kolonel Kaerma
jõudis siiski koduni välja - Rapla ligidale Raikküla jaama piirkonnas asunud kodutallu. Kuna ta oli vana sõjamees, tundis ta hästi konspiratsioonireegleid ja tema tulekust teadsid ainult abikaasa ja vend. Nii varjas ta end neli pikka aastat... 1948. aastal kujunes olukord, kus rohkete haarangute tõttu võis eeldada arreteerimisi. Kolonelile oli selge, et selle tagajärjel represseeritakse kahtlemata ka perekonda ja ta tegi ennastsalgava otsuse: et pere võiks jääda vabadusse, peab tema surema! Aprillis see juhtuski. Tal oli varutud tsüaankaaliumiampull. Abikaasa ja vend matsid koloneli öösel salaja ta oma armastatud talumaa mulda. Kartulikuhja alla, sest ka surnukeha võis olla asitõend elavate vastu.” Hiljem näitas onu Helve Reiljan-Kaermale isa matmiskohta. Kuigi taluhooned on kadunud, põld võssa kasvanud ja palju muudki muutunud, arvab proua Helve, et ta suudaks isa matmispaiga leida.
Suur väejuht on osalenud kahes vabadussõjas. Vabadussõjas (1918 - 1920) sai Mart Haber Petserimaal Laura all haavata - kuul läbis rindkere. Kolmanda Piirikaitse Rügemendi veel elavad ohvitserid ja sõdurid! Kas pole mitte meie kohus jäädvustada koloneli matmispaik ja mälestus temast? Rügemendi ülem, kolonel Mart Kaerma oma haritud vaimu ja sõjameheliku aususe ning otsekohesusega mehine mees väärib kindlat kohta “Vabaduse marmortahvlil”!
Eduard Veersalu http://www.hot.ee/rehi/rukkilill5.pdf
Muudatus: hilja juba - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?146101
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kolonel Kaerma oli enne sõda riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõunik haridusministeeriumis. Ülemjuhataja avaldas talle kiitust, kui eesti koolipoisid paraadil mehiselt marssisid ja laskevõistlustel auhindu said nagu ta isegi. Eesti ohvitseride Värska (surma)laagrist pääses imekombel eluga. Tallinna prefekti ametipostilt lahkus ta tütre andmetel aastal 1944 omal soovil rindele, "sest sakslased tapavad juute". Oli 3. piirikaitse rügemendi ülem Peipsi ääres. Pärast kottijäämist Porkuni juures varjas end põranda all isakodus Kaera-Vanatoal Raikkülas. Seal asub ka tema seni leidmata haud nüüdseks soostunud võsastikus kase all. Et oma lähedasi surmaohust säästa, läks ta 8. aprillil 1948 vabasurma, mürgitades end.
Vabadussõjas sai Mart Haber Petserimaal Laura all haavata - kuul läbis rindkere. See fakt on ära toodud ka vastavasisulises trükialbumis. Järgnev tsitaat pärineb H. Mengeli "Suurimast armastusest" I-IV: "Mõtlen rügemendiülemale kolonel Mart Kaerma(a) le, kelle haritud vaim ja sõjamehelik ausus, otsekohesus ning mehisus tõi talle vaieldamatult tunnustatud koha oma kaaslaste mõtetes ja südameis" (II, lk 192, ltn J. Kohjus).
http://www.arileht.ee/artikkel/62473
Vabadussõjas sai Mart Haber Petserimaal Laura all haavata - kuul läbis rindkere. See fakt on ära toodud ka vastavasisulises trükialbumis. Järgnev tsitaat pärineb H. Mengeli "Suurimast armastusest" I-IV: "Mõtlen rügemendiülemale kolonel Mart Kaerma(a) le, kelle haritud vaim ja sõjamehelik ausus, otsekohesus ning mehisus tõi talle vaieldamatult tunnustatud koha oma kaaslaste mõtetes ja südameis" (II, lk 192, ltn J. Kohjus).
http://www.arileht.ee/artikkel/62473
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Ikka soostunud võsas ja kase all...
Ega siis midagi mehed, ports erinevaid kaarte mille hulgas ka EW aegsed katastrikaardid ja koht selgeks teha ning siis kanda kaasaegsele kaardile ja ka aerofotole. Peast ei tea kas Raikküla piirkonnas opn ka mingit sorti kodu-uurimuslik suurteos millega saaks ehk piirkonda kitsendada? Kohapeal muidugi tuleks ka ärksamaid mehi otsida, kuid soovitan kindlasti ja tungivalt küsitleda sama küla inimesi. Kindlasti mitte alustades a la siin on üks kolonel maetud kartulikuhja. Lisaks kindralitele hakkate leidma ka tanke jms tavaari. Otsida tuleb metsavenda kes umbes 1948 surma sai. Kui keegi hakkab olemasoleva infiga sarnast legendi heietama siis tuleb tõsisemalt küsitleda. Muidu võite sattuda ka mingitsorti fantasööri otsa. Kuigi ka olemasolevates legendides on mõningad ebakõlad ei pea ma võimatuks, et haud on leitav. Usku peab olema!
Ega siis midagi mehed, ports erinevaid kaarte mille hulgas ka EW aegsed katastrikaardid ja koht selgeks teha ning siis kanda kaasaegsele kaardile ja ka aerofotole. Peast ei tea kas Raikküla piirkonnas opn ka mingit sorti kodu-uurimuslik suurteos millega saaks ehk piirkonda kitsendada? Kohapeal muidugi tuleks ka ärksamaid mehi otsida, kuid soovitan kindlasti ja tungivalt küsitleda sama küla inimesi. Kindlasti mitte alustades a la siin on üks kolonel maetud kartulikuhja. Lisaks kindralitele hakkate leidma ka tanke jms tavaari. Otsida tuleb metsavenda kes umbes 1948 surma sai. Kui keegi hakkab olemasoleva infiga sarnast legendi heietama siis tuleb tõsisemalt küsitleda. Muidu võite sattuda ka mingitsorti fantasööri otsa. Kuigi ka olemasolevates legendides on mõningad ebakõlad ei pea ma võimatuks, et haud on leitav. Usku peab olema!
Kahjuks on tänavu manalateele läinud ka Helve Reiljani abikaasa Valter Reiljan, kuid tema vend peaks elus olema, samuti venna järeltulijad, kes võiks midagi teada.
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... TAMINE_3_1
Kaera-Vanatoa on samuti niipalju haruldane talunimi, et kaarti on lihtne leida:
100 Kaera-Vanatoa talu nr. 91 Arhivaal Riigiarhiiv ERA.62.20.15450 -
100 Harjumaal Valtu mõisast eraldatud "Kaera-Vanatoa", kinnistu nr. 1175 Arhivaal Ajalooarhiiv EAA.2840.1.14652 1925-1936
Ja kui kellelgi Helve Reiljani elulooraamat juhtub rohkem käepärast olema, kui ta seda minul on, võiks ka sinna sisse vaadata. Mitte, et seal konkreetne kask või kartulikuhi kaardistatud võiks olla, aga täpsustavatele viidetele võib lisa tulla.
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... TAMINE_3_1
Kaera-Vanatoa on samuti niipalju haruldane talunimi, et kaarti on lihtne leida:
100 Kaera-Vanatoa talu nr. 91 Arhivaal Riigiarhiiv ERA.62.20.15450 -
100 Harjumaal Valtu mõisast eraldatud "Kaera-Vanatoa", kinnistu nr. 1175 Arhivaal Ajalooarhiiv EAA.2840.1.14652 1925-1936
Ja kui kellelgi Helve Reiljani elulooraamat juhtub rohkem käepärast olema, kui ta seda minul on, võiks ka sinna sisse vaadata. Mitte, et seal konkreetne kask või kartulikuhi kaardistatud võiks olla, aga täpsustavatele viidetele võib lisa tulla.
Abikaasa ja vend matsid koloneli öösel salaja ta oma armastatud talumaa mulda. Kartulikuhja alla, sest ka surnukeha võis olla asitõend elavate vastu.” Hiljem näitas onu Helve Reiljan-Kaermale isa matmiskohta. Kuigi taluhooned on kadunud, põld võssa kasvanud ja palju muudki muutunud, arvab proua Helve, et ta suudaks isa matmispaiga leida.
Viimase lause põhjal hakka või arvama, et keegi teab kus see haud praegu on. Kase all, soostunud võsa jms. Põld kasvab võsasse tõesti aga kartulikuhja keegi sohu ikka ei tee küll.Seal asub ka tema seni leidmata haud nüüdseks soostunud võsastikus kase all.
Kui kartulikuhja alla maeti ja seda kohta edaspidi edasi kasutati (no ütleme, et jälgi segada eks) siis ei ole see kuhja ase tänaseks päevaks kadunud. Midagi on sellest kindlasti alles. Usun, et ka isegi juhul kui koht jäeti kasutusest välja koheselt peale koloneli surma, kasutati seda kuhja varasematel aastatel ning peaks olema näha või vähemalt p****a tunda kui sellest, ütleme, traktoriga üle sõita.
Mis kaarti puudutab siis on vaja oma-aegsed talupiirid jmt. praeguse kaardiga klappima ajada juhul kui ei ole keegi asine isik võtta kes talupiirid ära näitab kohe. Üldiselt hoidis inimene siis ja ka praegu oma vara ikka omale ligemal. Vaevalt, et ka kuhjaase eriti kaugel majapidamisest oli. Nüüd jääb ainult üle küsimus, et kes võtab kätte ja läheb välitöid tegema ja kontakte looma sinnakanti? Ning kes seejärel säilmed välja võtab (kui kuhja ase leitud ja seal ka keegi sees on) ning ümbermatab ja kuhu? Arutaks neid nüüd natuke. Kuskil Raikküla lähedal võsas võin ma omast vabast ajast kellegagi koos ragistada küll, et kolonel natuke väärikama puhkepaiga saab aga kes seda siis ko-ordineeriks ja juhataks? Pärast saa veel peksa ka muidu
Kartulikuhi tehakse põllule, kus kartul kasvas, või kohe selle äärde. Et mitte kartuleid asjata vedada ühekorraga sügisel. Võib olla iga aasta erinevas kohas, kartulidki ei ole igal aastal samal põllul. Põld on NÜÜDSEKS soostunud. Miks maeti kartulikuhja alla siis - maa oli külmunud ja see oli hea sula koht kus kaevata, sai kähku ja ei jäänud jälgi. Kask võis olla umbkaudne märk, (kuskil seal...) aga mitte täpne. Kasvanud hiljem koos võsaga, põllul kased ei kasva. Olete hirmus tublid, kui haua leiate....
Kohaliku muinsuskaitseinspektori sõnul pidi Raikküla kandis elama keegi väga kõbus ja tegus 90-aastane vanaproua. Soovi korral annaks täpsustada.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Toonane katastrikaart on olemas ka Maa-ameti kaardiserveris. Aga mitte Ajalooliste kaartide rakenduses, vaid hoopis Aadressiandmete rakenduses. Piisava suurenduse korral on võimalik kaardikihtide paneelist valida 1930-1944 katastikaart.Reppin kirjutas: Kaera-Vanatoa on samuti niipalju haruldane talunimi, et kaarti on lihtne leida:
100 Kaera-Vanatoa talu nr. 91 Arhivaal Riigiarhiiv ERA.62.20.15450 -
100 Harjumaal Valtu mõisast eraldatud "Kaera-Vanatoa", kinnistu nr. 1175 Arhivaal Ajalooarhiiv EAA.2840.1.14652 1925-1936
Kaera-Vanatoa asub mõlemal pool Rapla-Järvakandi-Kergu maanteed, endisest Raikküla jaamast natuke kirdes. Tänapäeval on osa endisest Kaera-Vanatoa maaüksusest reformimata, osa kannab nimetust Ülesoo (66904:003:0013), osa Männiku (66904:003:0382).
Tänapäevane maantee asub endisaegse suhtes natuke teisel trassil.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Teisest küljest näib, et vana katastrikaart on selles piirkonnas praeguse suhtes umbes 70m põhjasuunas nihkes (ehk 70 meetri võrra valesti koordineeritud), nii et ilmselt langeb Ülesoo maaüksuse asukoht Kaera-Vanatoa maaüksusega kokku peaaegu 100% ulatuses.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Oleme suutnud piiritleda haua asukoha ca 15x15m suuruse alaga. Tundub vähe, aga tegelikult annab seda vastikult sitke ja kivise pinnasega ala läbi kaevata. Kuna meie gruppeniga kahekesi ei suuda seda teha, siis oleks igasugune abi labidameeste näol teretulnud.
Nii et kes tunneb, et tahaks kaasa lüüa, andke aga teada!
Nii et kes tunneb, et tahaks kaasa lüüa, andke aga teada!
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Sõltub asjaoludest, aga tõenäoliselt mingil nädalavahetusel peale jaanipäeva.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 40 külalist