www.militaar.net

Vastavalt punaste muinasjutuvestjate heietustele võitles "nõukogude rahvas" Teise maailmasõja ajal massiliselt partisanidena vihatud saksa okupantide vastu.
Boris Sokolovi raamatus "Okupatsioon.Tõde ja müüdid" (2002) 345 lk antakse minu meelest piisavalt objektiivne pilt partisanidest, kollaboratsioonist ja okupatsioonist NSVL territooriumil.

Sokolov on üks neid kriitilisi Vene ajaloolasi, kes tunnistab Balti riikide okupeerimist NSVL poolt ja ei pea Stalinit geeniuseks. teisets küljest püüab ta igati tõestada, et NSVL kaotas Teises maailmasõjas hukkunutena mitte 27 miljonit, vaid üle 40 miljoni.

Raamatu lehekülgedel 102-103 antakse arvandmeid, sealhulgas ka Eesti kohta.

Nimelt tegutses 1.04.1943 kogu sakslaste poolt okupeeritud NSVL territooriumil kokku kõigest 110 889 partisani.
Sealhulgas:
Eestis 3 diversantide gruppi 46 mehega
Lätis vastavalt 13 ja 200
Leedus 29 ja 199.

Ka parisanide-diversantide kaotused näitavad nii mõndagi.
1.01.1944 olid need järgmised (kokku selleks ajaks surmasaanud ja teadmata kadunuks jäänud)
Eesti 27
Läti 106
Leedu 115
Karjala ANSV 1300!
Valgevene 8327
Vene oblastid koos Krimmiga 19 000 (ümardatud arv)
Ukraina kohta andmeid ei ole esitatud
Kokku 29566

See näitab ilmekalt "partisanisõja" ulatust Balti riikides.
1944.a talvest kuni suveni tungisid neisse läbi rinde suured diversioonigrupid, keda uhkelt "partisanibrigaadideks" nimetati.

Vastavalt nõukogude "newspeakile" muutus näiteks diversandiks väljaõpetatud usbekk, kes langevarjuga Eestisse visati, momentaalselt Eesti partisaniks.
Samamoodi tungisid vene diversandid 1944.a Rumeeniasse, Slovakkiasse ja Poolasse, et seal partisaanitseda.

oLI KA PALJU EESTLASI,VOIN PUNKREID NAIDATA JA TERVE STORI TOESTADA.

Jep,

eestlasi oli tõesti piisavalt palju partisanidena möllamas. Olen näinud pealesõja aegseid grupifotosid eesti partisanidest, kes Ülemnõukogu presiidiumi poolt Partisani medali said, vastavalt kas siis I või II klassi. Muidugi ei pruukinud nad seal kõik eestlased olla. Neid oli kuskil poolesaja inimese ümber.
Huvitav, kuigi olen otsinud, ei ole mulle kätte sattunud, ega isegi ei ole oma silmaga näinud Partisani medali dokumenti eestlase nimele. Kuigi eestlasi on selle medaliga autasustatud.

Peipsi ääres, Kuru ja Katase vahel peaks olema isegi mälestusmärk punastele partisanidele Eestis. Seal olid vist isegi hukkunute nimed peal.
Vot ei mäleta enam, käisin nii ammu vaatamas.

Kooli ajast meenub mingi värss-poeem partisan Tammelehest, kes tegutses ka kusagil Mustvee kandis või Peipsi ääres laiemalt. Kas see tegelane oli ilukirjanduslik väljamõeldis või oli ta reaalselt olemas? Nõukogude koolis serveeriti teda küll kui reaalselt elanud "kangelast"

Vene partisanidest(ma mõtlen ''Vene'' all riiki). saate lugeda ''Kirjutamata memuaare III'' osast

Partisanidest on päris palju kirjutatud ka kaheosalises paksus raamatus, kas oli äkki Eesti rahvas II maailmasõjas, midagi sellist ja veel on olemas kaheosaline raamat, mis on olemas ainult Eesti partisanidest ja nõnda nimetatud gruppidest, kes Peipsi tagant tulid.
Täpsemalt võin õhtul raamatute nimed kirja panna ja üht teist pildimaterjali ka partisanide kohta.

Mitte Tammeleht vaid Tammemets oli selle tegelase nimi, mingi pikk poeem oli temast veel Mart Raua kokku kirjutatud. Ilmselt täiesti reaalne kuju, kusagil Tartumaa-Virumaa piiril ta oma otsa leidis.TAMMEMETS, Heinrich – mobiliseeriti 1941 suvel. Hukkus partisanina Peipsi ääres.

Partisanide kohta loe: "Rahvatasujad" Esimene raamat, Tallinn, 1963.

Partisanidest on juttu ka 2-köitelises koguteoses "Eesti rahvas NL Suures Isamaasõjas"
Ühest küljest kurdetakse, et Eestis olid ebasoodsad tingimused ja partisanid nõrgavõitu, teiselt poolt tuuakse ära fantastilisi numbreid nende "võitudest" - olevat hävitatud 3300 vaenlast (sealhulgas 2 kindralit), purustati 34 silda(!), lasti raudtee õhku 129 kohas ja lasti kraavi 11 esheloni.
Tegelikult oli nende tähtsamateks ülesanneteks luure ja propaganda (lendlehed jms).
Peale sõda autasustati ligi 500 isikut ordenite ja medalitega. Seda võikski pidada ellujäänud partisanide reaalseks arvuks.
Mis puutub 1944.a kevadtalvel Peipsi ääres tegutsenud partisanibrigaadidesse, siis seos Eestiga seisnes mõnede EW kodanike esinemisega selles seltskonnas. Nende vägitegude kirjeldustes on lõviosal mainitutest vene nimed. Kolme brigaadi juhtisid Ivanov, Filippov ja Jangirov.
Komnoor Tammemets kuulus ühte sellisesse brigaadi.
Muidugi oli ka eestlasi - Avarsoo, Jürisson, Melts, Aartee ja Valkman said koguni Lenini ordenid.
Üks kahtlus on mul veel - kas mitte osa eestlasi, kes varjasid end metsas Saksa mopi eest, ei esinenud pärastpoole partisanidena?

minu isa (kasuisa) tädi Ilse Tarrask olevat kah olnud midagi partisani moodi. Igatahes sakslased (või omakaitse ) ta maha lasid Türil. Türil oli ka temanimeline pioneerimalev ja isa kui sugulast olevat kutsutud kooli tädist jutustama. Ta olla pikalt saatnud. Muidugi oleks huvitav teada saada selle inimese saatusest (miks ja kuidas).Lapsepõlvest meenub isegi üks sõjaeelne foto kenast neiust

villy.64 kirjutas:minu isa (kasuisa) tädi Ilse Tarrask olevat kah olnud midagi partisani moodi. Igatahes sakslased (või omakaitse ) ta maha lasid Türil.

Sorry, paha on nii rääkida selle naisterahva järeltulijale, aga Türil on tõesti Kõrgessaare surnuaial kivi, mille kiri ütleb midagi sellist nagu "siin lasid fašistid maha viis (?) nõukogude patriooti" vms. Minu teada lasti seal tõesti kohalikke maha, kuna need 41.-l usinalt punaväegedega koostööd tegid. Kui õieti mäletan, süütasid ka paberivabriku just kohalikud "patrioodid", mitte vene sõdurid. Mis muidugi polegi ehk teab mis imelugu, kuna lihtsa töölislinnana olid Türil vast ka proletaarsed ideed kehvema/rumalama rahva seas populaarsed.

Üks lugu tôestamaks pärispartisanide olemasolu EW territooriumil.
Kunagi väga-väga ammu, kui ma veel merd sôitsin, oli meie kalalaeva motoristiks üks endine Petserimaa mees, kes sôja lôpuaastatel nii 10 aastane klutt olla olnud. Tema siis rääkis mulle lugusid, et ikka olnud neid seal kandis. Tema küla kandiski olla üks oma kompaniisuurune nn. partisanide grupeering olnud. See olla aga küll 1943.-l omakaitselaste ja armee koostööuperatsioonis viimse meheni hävitatud. Ja ega need ikka päris kohalikud mehed olnudki. Rohkem ikka nagu ida poolt tulnud lennumasinatest alla heidetud. Kuid ka paar kohalikku olla kampa löönud ja üks neist olla siis asjast ka omakaitsele sônakese poetanud. Nii siis kogu see kamp viimseni kinni vôeti ja ka maha lasti.
Kuid asjal oli veel üks huvitavam lisalugu. Nimelt olla poisid leidnud selle partisanisalga 2 varustuseladu. Mees kirjeldas mulle veel peensusteni, kuidas need tüüpiliselt ehitatud olla olnud. Et tavaliselt mingisse metsas asuvasse liivakünkasse kaevatud ja et sellel siis tavaliselt vähemalt 3 kaugemale väljaviivat väljapääsu olla olnud. Ka kirjeldas ta neid tavalisi partisanide poolt kasutatavaid maskeerimisvôtteid. Et näiteks sissepääsuluuk olevat alati mingi väikese kuusekesega maskeeritud olnud. Selliseid peidukohti olla nad külapoistega ka varem leidnud ning kôigi puhul olla kasutatud samasuguseid maskeerimisvôtteid. Need muud peidukohad aga olla olnud niisama elamisepunkrid.
Noh, nii-siis leidsid need laod ja neis olla siis igasugu ilusat kraami olnud. Alates pisipüstolitest koos vastava laskemoonaga ja lôpetades toidukraami ja riietusega. Poisiotsad muidugi kohe asju välja vôtma ja metsavahel plartsutama!! Olla lausa omavahel sôda mänginud päris automaatidega. Noh, et lasid üksteisele ikka kôrgemalt üle pea. Eks see seni kestis, kuni NKVD-mehed asjast haisu ninna said ja lôpuks ühe poisi ka kinni said. See muidugi suure pinnimise peale olla andnud ka selle ühe lao välja. Mees, kes jutustas, muidugi naeris seepeale, et eks meiegi mitte lollid olnud - et andsime ikka selle peaaegu tühja lao välja.
See teine ladu aga, mis NKVD-meestel teadmata jäi, jäigi alles.
Küsisin siis mehelt ka, et kas see ka praegu vöiks alles olla, mispeale ta väitis, et - muidugi. Teised 2 poissi, kes kah asjast teadsid, on ammu läinud ja kodupaika pole neist kumbki enam tagasi tulnud. 1 olla varsti peale seda mingisse haigusse surnud ja teine olla kogu perega kuhugile Kaug-Itta ära sôitnud.
Vaat, nii siis! Kuid enne, kui ma selle mehega jôudsin vaatama minna, pandi piir kinni (see koht jääb okupeeritud EW aladele) ja, noh, praeguseks on ka see mees juba surnud.

Aga asja juurde tagsi tulles - EW aladel ikka oli partisaanitsemist, kuid ega kohalikest polnud need mitte. Ikka sissetoodud materjalist tehtud. Ja ega nad väga hästi kohalike oludega ka kohanenud mitte.

Prinz Eugen kirjutas:Muidugi oli ka eestlasi - Avarsoo, Jürisson, Melts, Aartee ja Valkman said koguni Lenini ordenid.
Üks kahtlus on mul veel - kas mitte osa eestlasi, kes varjasid end metsas Saksa mopi eest, ei esinenud pärastpoole partisanidena?

See Jürisson oli 70-80´nendatel Saku Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi direktor.
Oma partisanluse toel tegi ta sel ajal kõva karjääri. Ta olla olnud Partisanisalga komandör ja sai selle kangelasliku võitluse eest kõvasti autasusid.
Kuulsin ise poisikesena pealt, ühe Saaremaal peetud joomapeo ajal, kui ta ütles, et partisanlus Eestis seisnes selles, et mehed hüppasid siia alla, siis otsiti üles oma kodud ja omaksed ning asuti end varjama. Jürisson ise oli ka maganud mingis talus kuni venelaste tulekuni. Vahetevahel oli raadio teel endast märku ka antud ja sellega asi piirduski.
Pärast oli ta aidanud tervel seltskonnal meestel samuti partisaniks saada, kuigi sakslaste Eestis oleku ajal tal tegelikult nendega mingit kontakti ei olnud.
Siit järeldub, et pärast mõeldi välja ka oma vahvad kangelasteod.

Niisiis,

partisanidest on juttu raamatutes:

1: kaheosaline ** Eesti rahvas Suures Isamaasõjas**

2: kaheosaline raamat **Rahvatasujad**

Ja panen pisut partisanistuffi tsekkamiseks ka oma kogust välja

http://s25.photobucket.com/albums/c91/tossom/partisan/

Muide viimastel piltidel olev tegelane ( suur komplekt ) jõudis ennem Eesti Partisanistaabi rühmakomandori ametisse astudes olla ka eesti laskurkorpuse karistusüksuses, ehk siis mees, kes piltlikult öeldes oli kuulipildujaga teiste selja taga....

Partisani medalid on ühed kõige võltsitumad Nõukogude medalid, nii, et tasub olla ettevaatlik!!