Krivasoo kott.

[Vladimir]

F.I. Pauiman "Ot Narvõ do Sõrve" lk.259 Tallinn, "Eesti Ramaat", 1980
http://rkkaww2.armchairgeneral.com/maps ... r23_44.jpg

[ugandiklubi]

Tänan asjalike postituse eest . Et siis päris üle raudtee ei tuldud või ?

[Vladimir]

Üle raudtee ei tuldud.

[oleeg]

Vaatasin neid kaarte ja oma materjale. Enamus koostatud kaarte käsitlevad hilisemat perioodi, mitte aga PA pealetungi kaugeimat punkti ...

Hetkel ei saa Sinu küsimusele kuidagi täpsemalt vastata.

terv
o

[istorik]

Venelaste endi andmetel oli veebruari lõpus huvipakkuv rindejoon selliselt paigas:
Vanamõisa, üle Lipsu, hõlmas Auvere raudteejaama ja tõmbus seejärel tagasi üle raudtee edelasse lõuna poole Sooküla. Siis tegi uuesti haarde põhja, Vaivara kiriku juurest üle raudtee, hõlmas Kirikuküla, kust siirdus lõunasse kagu pool Reidepõllut ja Sirgalat, Metsküla kaudu Gorodenka külani Narva jõel.

[ktamm]

Kuna just neil päevil 68 aastat tagasi Krivasoo kott kujunes, lugesin üle neid päevi kajastavaid materjale. Refereerin siia lühidalt andmeid raamatust "Bitva za Narvu", kus koti esimesi päevi päris hästi kirjeldet on:

02.02.1944 venelased tulid üle Vääska ja Männiku juures, vastas on politseipatid. Krivasoos on jõe idakaldal saksa sillapea, kus kaitsel 29 politseipati osad.
Kuni 10 veebruarini liiguvad venelased põhja ja kirde suunas, jõuavad Kõrgesoo põhjaservani ja Kulgu jõeni. Liikumine aeglane, kuna varud ja raskerelvad pole kohale jõudnud, maastik soine.
11.02.1944 algab suurem pealetungioperatsioon, peale lennurünnakuid ja tuleettevalmistust 3000-st torust vallutatakse 29 politseipati poolt kaitstud Krivasoo sillapea ja tullakse üle jõe. Sama päeva õhtuks seisavad venelased Mustajõe küla ees, rajatud on ülekäik Narva jõele. Auvere jaama suunas jõutakse Ilveseni.
12.02.1944 pealetung jätkub, põhja suunas vallutatakse Uhekonna, Pustoska, Mitretski, st. seistakse Metsküla ees. Lääne poole liigutakse Mustjõest põhja pool, jõutakse Metsküla ojani, Kaasikuni.
13.02.1944 pealetung jätkub, Auvere suunas jõutakse Auvere küla ette, vallutatakse Kärekonna, Suursaare, Porkoja. Vaivara mõisa suunal vist jõutakse umbes Haavakingu joonele, läänesuunas Sirgala ette. Mustajõest lõuna pool vallutatakse Veski, Mihkli, Preedi, politseipat taandub Putki suunas.
14.02.1944 hommikul maabub Merikülas venelaste dessantüksus. Kotis tõmmatakse hinge ja saadakse ülemjuhatuselt käsk 17 veebruariks Narva vallutada.
15.02.1944 pealetungioperatsioon jätkub. Hommikul tungib pataljonisuurune eelsalk talusid ja tugipunkte vältides Auvere jaamast lääne pool raudteeni. Päeva jooksul vallutatakse Lembitu, öösel peale varude järelejõudmist Auvere jaam. Idakott on valmis.
Läänekott valgub mööda soist metsa Sirgala, Sooküla ja Kirikuküla vahele.

Minu jaoks on siiani lahtine "saapa" laius, kas Sooküla oli saapas sees või mitte?

[istorik]

Kmrd.Katja- nüüd ei jäägi midagi muud üle, kui et kogu oma info kenasti Wehrmacht Heereskartele kanda. Ja veidi kannatust, et kuni postikana toob väljamaalt ilusa Strachwitzi fotoalbumi, et siis lisame sinna kaardipunktidesse ka tollast fotomaterjali.

[oleeg]

...ilusa Strachwitzi fotoalbumi...

Kas midagi uut on väljaantud või pole eelmist saanud?

Katja kullake, kannata pisut - küllap ma laekun ka sinna kanti

terv
o

[istorik]

Ei ole väga uus- M.H.Pruett selle mikidemaal juba 2008 välja andnud. Ilmselt kõik fotomaterjal ikkagi Bundesarhiivi omandis. Mõned fotod nii siin kui ka naabrimeeste foorumis nähtud. Kui aga olin sõbra albumit lehitsenud siis tekkis kinnisidee ka endale hankida. Raamatu saab vajadusel ka kraavipervele kaasa võtta ning uurida, kuis metsaala alates 1944 muutunud on. Läpaka saab ju kah võtta aga mulle tundub raamat kuidagi kodusem.
http://www.amazon.co.uk/gp/product/imag ... 39&s=books

[oleeg]

Olen selle raamatuga paar korda saapas käinud... Ei näe suurt mõtet rohkem vedada.
Mis see raamat tänapäeval maksab?

terv
o

[ktamm]

Kmrd.Katja- nüüd ei jäägi midagi muud üle, kui et kogu oma info kenasti Wehrmacht Heereskartele kanda. Ja veidi kannatust, et kuni postikana toob väljamaalt ilusa Strachwitzi fotoalbumi, et siis lisame sinna kaardipunktidesse ka tollast fotomaterjali.

Just-just! Selliste 25 000 -ndese Heereskarte koopiate vastu, nagu ühe kena raamatu tagakaane vahel, pole mul ka midagi. Kõik venelaste pealetungideks ehitatud roigasteed violetiga peal ja muud jutud...

Koti tekkimise esimeses faasis, 02-10.02.1944, kirjutab venelane (Bitva za Narvu) sagedatest saksa vasturünnakutest, st siis tegevusest Kõrgesoos, alal Kossarist Kreenholmi turbaraudtee alguseni, kuna mujale polnud ta veel jõudnud. Juttu on kuni kaheksast vasturünnakust mõnel päeval. Osa sellest võib muidugi kangelaslikkuse tõstmiseks vajaliku rahvaluule hulka arvata, aga mingi alus peab olema. Kas selle surve võib politseipattide arvele kirjutada või osales seal teisi üksusi veel?

[FW Anton]

Kuna just neil päevil 68 aastat tagasi Krivasoo kott kujunes, lugesin üle neid päevi kajastavaid materjale. Refereerin siia lühidalt andmeid raamatust "Bitva za Narvu", kus koti esimesi päevi päris hästi kirjeldet on:

02.02.1944 venelased tulid üle Vääska ja Männiku juures, vastas on politseipatid. Krivasoos on jõe idakaldal saksa sillapea, kus kaitsel 29 politseipati osad.
Kuni 10 veebruarini liiguvad venelased põhja ja kirde suunas, jõuavad Kõrgesoo põhjaservani ja Kulgu jõeni. Liikumine aeglane, kuna varud ja raskerelvad pole kohale jõudnud, maastik soine.
11.02.1944 algab suurem pealetungioperatsioon, peale lennurünnakuid ja tuleettevalmistust 3000-st torust vallutatakse 29 politseipati poolt kaitstud Krivasoo sillapea ja tullakse üle jõe. Sama päeva õhtuks seisavad venelased Mustajõe küla ees, rajatud on ülekäik Narva jõele. Auvere jaama suunas jõutakse Ilveseni.
12.02.1944 pealetung jätkub, põhja suunas vallutatakse Uhekonna, Pustoska, Mitretski, st. seistakse Metsküla ees. Lääne poole liigutakse Mustjõest põhja pool, jõutakse Metsküla ojani, Kaasikuni.
13.02.1944 pealetung jätkub, Auvere suunas jõutakse Auvere küla ette, vallutatakse Kärekonna, Suursaare, Porkoja. Vaivara mõisa suunal vist jõutakse umbes Haavakingu joonele, läänesuunas Sirgala ette. Mustajõest lõuna pool vallutatakse Veski, Mihkli, Preedi, politseipat taandub Putki suunas.
14.02.1944 hommikul maabub Merikülas venelaste dessantüksus. Kotis tõmmatakse hinge ja saadakse ülemjuhatuselt käsk 17 veebruariks Narva vallutada.
15.02.1944 pealetungioperatsioon jätkub. Hommikul tungib pataljonisuurune eelsalk talusid ja tugipunkte vältides Auvere jaamast lääne pool raudteeni. Päeva jooksul vallutatakse Lembitu, öösel peale varude järelejõudmist Auvere jaam. Idakott on valmis.
Läänekott valgub mööda soist metsa Sirgala, Sooküla ja Kirikuküla vahele.

Minu jaoks on siiani lahtine "saapa" laius, kas Sooküla oli saapas sees või mitte?

Lisan siia tagasihoidliku ülevaate mis toimus samal ajal õhus. Kuigi kõik ei puuduta otseselt kotti, siis kaudselt on asi seotud sellega ikka. Aga eks õhus laiutatigi rohkem kui maapeal:

2. veebruaril ründas KBF 7. gšap lennukid taas vastase positsioone Narva kaitsel, kaotati üks Il-2, meeskond jäi kadunuks. 13. õhuarmee 58. sbap ründas sakslaste väeüksusi ning varustuskolonne Auvere ja Tudu vahelisel alal. Õhutõrje tules kaotati kaks Pe-2 pommitajat, meeskonnad jäid kadunuks.

6. veebruaril ründasid Seiskarilt õhku tõusnud KBF 3. giap hävitajad La-5 Narva lähistel Bf-110 lennukit ja väidetavalt tulistasid selle alla. Lennuki kuuluvus on tuvastamata. Veidi hiljem samal päeval lendasid kaks 3. giap La-5 Narva kohale patrullima kuid ei naasnud Seiskarile. Tõenäoliselt langesid punakotkad õhutõrje tule ohvriks.

7. veebruaril patrullisid neli 3. giap hävitajat La-5 Narva piirkonnas. Õhuseire punktist anti neile teada, et Meriküla poolt liiguvad nende suunas Fw-190 jahilennukid. Algas õhulahing. Väidetavalt tulistati La-5 paari poolt üks Fw-190 alla, JG 54 kaotuste leht seda ei kinnita. Külla aga tulistas Fw-190 alla ühe La-5, piloot hukkus. Peale lõunat lendasid neli 4. giap La-5 vabajahile. Peipsi läänekladal nähti Ju-87 gruppi liikumas Narva rinde poole. Algas õhulahing, mille käigus tulistati väidetvalt alla neli Ju-87. Üks La-5 sai Ju-87 laskurite tulest vigastada ja tegi hädamaandumise Peipsi jääle umbes 1 km Gdovist. Samal päeval ründasid ründegrupi I/SG 3 Stukad Punaarmee positsioone Narva jõe ääres. Neid Ründasid omakorda KBF 4. giap hävitajad La-5. Ju-87 pardalaskurid tulistasid alla kaks La-5 Kõmku küla piirkonnas, piloodid hukkusid. Üks neist oli Balti laevastiku õhuäss V. Dimitriev. Väidetavalt tulistati alla ka kaks Ju-87 (andmed kinnitamata).

12. veebruaril ründasid 13. õhuarmee üksused sakslaste tugipunkte Narva all ja raudteed. Soldino jaama juures sai pihta flaki tulest ja sooritas hädamaandumise 58. sbap Pe-2, laskur sai surma teised pääsesid (lennuki tükid säilitatud Sinimägede muuseumis). Samadel põhjustel sulpsatas Narva lahte 15. gšap eskadrilli komandöri Il-2, meeskond hukkus.

14. veebruaril patrullis Narva piirkonnas neli KBF 3. giap hävitajat La-5. Peipsi järve poolt liikus põhja suunas 18 (SG 3) Stukat nelja Fw-190 saatel. Punalendurid ründasid Kannuka piirkonnas gruppi. Kombineeritud rünnakute käigus väidetavalt tulistati alla kolm Ju-87 ja üks Fw-190. Kinnitust sakslaste poolt sellele paraku ei ole. Samal päeval umbes tund aega hiljem pidasid jahti Viivikonna – Sirgala piirkonnas 6./JG 5 „Eismeer“ jahilennukid Bf-109G. Alanud õhulahingus tulistati väidetavalt alla kaks LaGG-3 ja üks Il-2. Lahingus osales tuntud õhuäss Theo Weissenberger. Luftflotte 1 ründeüksused teostasid 104 lahinglendu Lämmijärve piirkonnas hävitamaks Piirissaarele kanda kinnitanud dessanti ning varustuskolonne piirkonna teedel.

15. veebruaril olid vabal jahil KBF 4. giap hävitajat La-5 Narva-Jõhvi-Rakvere teljel. 4200 m kõrgusel kohati kahte Bf-109 (6./JG 5, 1./NAGr 5, Soome?). Lauprünnakus lasti väidetavalt üks Bf-109 alla, mis kukkus Krivasoo küla lähistele. Samal päeval ründasid 13. õhuarmee üksused 15. gšap, 999. šap ja 140. bap Sillamäe piirkonnas Saksa vägesid. Tiheda flaki tule tagajärjel kaotati Kannuka lähistel kaks Il-2 ja üks Pe-2. Kahe lennuki meeskonnad kaotati, üks meeskond sattus vangi.

[ktamm]

Koti tekkimise esimeses faasis, 02-10.02.1944, kirjutab venelane (Bitva za Narvu) sagedatest saksa vasturünnakutest, st siis tegevusest Kõrgesoos, alal Kossarist Kreenholmi turbaraudtee alguseni, kuna mujale polnud ta veel jõudnud. Juttu on kuni kaheksast vasturünnakust mõnel päeval. Osa sellest võib muidugi kangelaslikkuse tõstmiseks vajaliku rahvaluule hulka arvata, aga mingi alus peab olema. Kas selle surve võib politseipattide arvele kirjutada või osales seal teisi üksusi veel?

Ise küsin, ise vastan. Armeeabteilung Narwa operatiivosakonna sõjapäevik näitab, et sel ajal Kõrgesoos võitlesid diviis Feldherrnhalle kohalejõudnud osad.

[TTA]

Kmrd.Katja- nüüd ei jäägi midagi muud üle, kui et kogu oma info kenasti Wehrmacht Heereskartele kanda. Ja veidi kannatust, et kuni postikana toob väljamaalt ilusa Strachwitzi fotoalbumi, et siis lisame sinna kaardipunktidesse ka tollast fotomaterjali.

Just-just! Selliste 25 000 -ndese Heereskarte koopiate vastu, nagu ühe kena raamatu tagakaane vahel, pole mul ka midagi. Kõik venelaste pealetungideks ehitatud roigasteed violetiga peal ja muud jutud...

Koti tekkimise esimeses faasis, 02-10.02.1944, kirjutab venelane (Bitva za Narvu) sagedatest saksa vasturünnakutest, st siis tegevusest Kõrgesoos, alal Kossarist Kreenholmi turbaraudtee alguseni, kuna mujale polnud ta veel jõudnud. Juttu on kuni kaheksast vasturünnakust mõnel päeval. Osa sellest võib muidugi kangelaslikkuse tõstmiseks vajaliku rahvaluule hulka arvata, aga mingi alus peab olema. Kas selle surve võib politseipattide arvele kirjutada või osales seal teisi üksusi veel?

Siinkohal võib tegemist olla ka lihtsa sakslaste poolse aktiivse luurega või luurelahingutega, mis pealetungivale poolele võivad tunduda ka vasturünnakutena. Samas, sellise teooria tõestamiseks peaks täpsemaid kirjeldusi lugema.

edit: Miks ma seda arvan? Kaheksa vasturünnakut päevas sooritada on ikka meeletult kurnav ja neelab tõsiselt üksuseid. Tõenäoliselt polnud tolles alal sakslaste poolel kaheksat kompanii suurust või suuremat üksust võttagi. Sama üksuse kasutamist mitmeks vasturünnakuks samal päeval ei tasu pidada väga tõenäoliseks. Vasturünnakut sooritada jao või rühmaga poleks olnud väga mõtekas kuna sellisel soisel ja kinnisel maastikul kaob vasturünnaku mõju metsa lihtsalt ära. Ei ole tõenäoliselt võtmepunkte kus rühm suudaks domineerida suuremat maa-ala. Samas luuret teha, väiksema üksusega, oleks olnud rentaablim.

[istorik]

Muidugi oleks sümpaatne arvata, et ainult meie üksused: 29.ja 30.politseipataljon, rgt.Reval, Fischeri pataljon, idarindelt saabunud 658.ja 659.- hoidsid katastroofi ära. Kuid eks suutsid ka sakslased peale suurt Lenska alt kablutamist end organiseerida, vähemasti kampfgruppede baasil. Gailit on sellest meeleoluka pildi andud, kuidas ta tsikliga tol perioodil Krivasoo koti meiepoolset serva kaitsnud üksusi pidi sõitis, ja midameelt olid kaitsel olevad mehed- nii eestlased kui sakslased. Rügemendid ja pataljonid eksisteerisid vaid paberil (ehk kaardil).