www.militaar.net

Kas Jaapani sõja kannatustes aatomi pommi läbi
Ameerika süüdistajad ei arvesta seda fakti, et Jaapan
alustas sõda? Pealegi hoiatamata..
Enese kaitse puhul ju tohib ründaja maha
lasta ka siis kui rünnatakse ainult
suure noaga.
Kõigi arvates muidugi ei tohi.

A4 kirjutas:1945. aastal teadsid nii teadlased kui ka sõjaväelased tuumarelvadest ja nende mõjust tunduvalt vähem, kui praegu. Väga mitmes mõttes vaadeldi tuumapommi kui tavalist, ehkki väga suure purustusjõuga relva, mida oleks kõige sobivam kasutada strateegilise lennuväe poolt vaenlase tähtsate infrastruktuuriobjektide vastu. Nii ka Hirošimas ja Nagasakis juhtus - esimesel juhul oli pomm sihitud linna keskel oleva suure silla pihta...

Vabandan vana posti reanimeerimise pärast aga see sild dseal nüüd küll tuumapommi väärt strateegiline objekt polnud Sild valiti sihtmärgiks seepärast, et see oli lihtsasti märgatav kerge sihtmärk. Hiroshima ise valiti väidetavalt seepärast, et see oli sõjast puutumata jäänud, mis võimaldas tuumapommi mõju hinnata. Juba põmmitamisest purustatud linn poleks andnud adekvaatset infot.

ants431 kirjutas:Kas Jaapani sõja kannatustes aatomi pommi läbi
Ameerika süüdistajad ei arvesta seda fakti, et Jaapan
alustas sõda? Pealegi hoiatamata..

Ei ole õige. Ka nn. õiglase sõja pidaja võib korda saata sõjakuritegusid.

Vabandan vana posti reanimeerimise pärast aga see sild dseal nüüd küll tuumapommi väärt strateegiline objekt polnud

Tasub pisut lähemat uurimist, mida Hiroshima ja Nagasaki endast sõja ajal kujutasid ja mis nendes linnades asusid. Tegu oli siiski puhtalt militaarsete sihtmärkidega.


Seltsimees direktor, siin te juba olite: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 17#p558217

Kriku

Kriku kirjutas:

ants431 kirjutas:Kas Jaapani sõja kannatustes aatomi pommi läbi
Ameerika süüdistajad ei arvesta seda fakti, et Jaapan
alustas sõda? Pealegi hoiatamata..

Ei ole õige. Ka nn. õiglase sõja pidaja võib korda saata sõjakuritegusid.

Siit tekib kohe küsimus kas sõja alustamine on koheselt sõjakuritegu - ilma tagantjärele kohtupidamise ja eelneva uurimiseta (mis toimub muidugi võitjate taktikepi järgi ja on alati kahtlusega selle õigluses ja objektiivsuses).

Agressioon on kuritegu. Kuritegu on kuritegu selle toime panemise hetkest saadik, kohtus võetakse selle eest vastutusele.

Seltsimees direktor, siin te juba olite: viewtopic.php?p=558217#p558217

Kriku

Repetitio est mater studiorum. Eriti kui patsiendid järjekindlalt kukuvad pajatama rahulike linnade pommitamisest. Muideks, linnade pommitamise näol rahvusvaheliste seaduste rikkumise teemal trummipõristajatel tasuks vähe lähemalt kiigata, MILLISTE linnade pommitamine toona kehtinud seaduste põhjal kuriteoks kvalifitseeriti.

Lemet kirjutas:Repetitio est mater studiorum.

Maakeeles leidub aga ka väljend "katkine grammofon"...

Aga asi pole tegelikult selles. Osundatud mõttevahetuse lõpus ütled:

Lemet kirjutas:Olgu või nii, aga puhtalt tsiviilobjektide ründamisena ei anna neid rünnakuid siiski käsitleda.

Nüüd aga oled tagasi jõudnud selleni:

Lemet kirjutas:Tegu oli siiski puhtalt militaarsete sihtmärkidega.

Mis siin arusaamatut, kui pole puhtalt tsiviilobjekt(nagu seda suuresti armastatakse väita), siis on militaarobjekt. Koma kallal suguliste kuritarvituste sooritamise asemel võta ja sehkenda professionaalina siia parem üles kõik need staabid, sõjatehased ja laod, mis kummaski linnas sel hetkel asusid ja saabki selgeks, kas tegu oli tsiviillinna või militaarobjektiga. Mina ses asjas diletandina jätan kardetavasti mitmed objektid kahe silma vahele. Ühtlasi võiks ära märkida ka kõik linnu kaitsnud õhutõrjesüsteemid ja sinna juurde ka rahvusvaheliste lepete tekstid, milliste alusel pommitamist kuriteoks arvatakse.

Lemet kirjutas:Mis siin arusaamatut, kui pole puhtalt tsiviilobjekt(nagu seda suuresti armastatakse väita), siis on militaarobjekt.

See muidugi nii ei ole. Vastasel juhul tuleks möönda, et kõik NSVL asulad, kus oli garnisoneeritud väeosad, olid militaarobjektid (ENSV-s Võrust ja Viljandist alates ning Tallinnaga lõpetades) ja sellistena kogu ulatuses legitiimsed sihtmärgid.

Ole hea ja pane nüüd siia juurde kirja need konventsiooni punktid, mis käsitlesid toona linnade pommitamist. Ja millegipärast ei kipu kuidagi tulema loetelu neist staapidest, torpeedo-, lennukimootorite-, ammunitsiooni- jne tehastest, mis linnades paiknesid. Rääkimata sõjaväeladudest. Millest selline häbelikus? Muideks, hoolimata suurest kisast Gustloffi teemal, pole Marinescule seaduslikust küljest minu arusaamist mööda midagi ette heita.

Tollase rahvusvahelise sõjaõiguse vaatepunkti on nii palju arutatud, et meie siin vaevalt et midagi uut lisame ( https://en.wikipedia.org/wiki/Debate_ov ... tional_law jne ). Õiguslik hinnang Hispaania kodusõja või WWII sündmustele või Nürnbergi & Tokio protsessidele on aga siiski ju erinev küsimus sellest, kas pommitati tsiviilelanikkonna keskusi või mitte.

Märksa sisukam on ju see siin...
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Aerial_ ... tional_law

Article 25: The attack or bombardment, by whatever means, of towns, villages, dwellings, or buildings which are undefended is prohibited.

Kas Hiroshima ja Nagasaki olid kaitsetud linnad? Kindlasti mitte, õhutõrje arv mõlemas oli üpris aukartustäratav. Millegipärast lahatakse asja ainult ühes suunas. Mina lähtuks näiteks hoopis sellest- kuivõrd korrektne on suurte väekoondiste, sõjatehaste ja ladude paigutamine linnadesse. Loomulik on ju, et need saavad seeläbi primaarseteks sihtmärkideks.

Vahet pole, epitsenter on tsiviilelanikkonna keskuses ikkagi, nagu eelmisel leheküljel näidatud.

Tsiviilelanikkonna keskuses oli ka armeestaap ja diviisistaabid. Näiteks. Militaarne sihtmärk missugune. Eriti peale nelja aastat sõdimist.