See kõrge ohvitser oli ilmselt major Kusta Utuste 1884-1941, kuni 1927 Gustav Kirschbaum,s. Võrumaal, üles kasvanud ja elanud Utuse talus Sangaste vallas.Taaralastega olid rohkem või vähem seotud mitmed poliitikud ja nimekad kultuuritegelased: kirjanikud H. Raudsepp, H. Visnapuu, J. Jaik ja A. Kallas, publitsist E. Laaman, kunstikriitik H. Kompus, näitlejad A. Lauter ja T. Tondu, meditsiinidoktor ja ajaloolane J. Luiga, muusikud J. Aavik ja A. Vedro.Oma usundi loomisel tegutses koos abikaasa Marta (Maarda) Lepp-Utuste e. Sophia Vardi'ga.
Pean sulle Wudu kurvastuseks ütlema, et tegu oli üpriski sünteesitud muinaspaganlusega, taolisi liikumisi tekkis rahvusluse tõusu harjal mõnelgi pool Euroopas XIX-XX saj. Eesti ühiskonnas oli tegu küllaltki marginaalse nähtusega.
Kaplaniteenistus EW kaitseväes moodustati 1919. aastal, raskete lahingute ajal Vabadussõjas. Kindralmajor Johan Laidoneri 22. veebruari 1919 käskkirjaga määrati iga diviisi staabi juurde üks sõjaväeõpetaja ametikoht. Sellest tulenevalt on sõjaväekaplanid nii esimesel iseseisvusperioodil kui kaplaniteenistuse taasloomise järel kaitseväes tähistanud 22. veebruaril oma tähtpäeva.
Soomes-Rootsis on nad samuti olnud. Wehrmachtis ka.Pisut head lugemist:"Germany Is Our Mission: Christ Is Our Strength!" The Wehrmacht Chaplaincy and the "German Christian" Movement
Doris L. Bergen
Tsaari-Venemaal olid sõjaväevaimulikud päris mitme usutunnistuse omad, isegi sõjaväerabidest ja laamadest olen miskit kuulnud. Tööliste ja Talupoegade Punaarmees ilmus nende asemele muidugi politruk
