Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[Leo]

See jänkide tekst on väga pikk ja segane, kuid üritasin ennast sellest mõttega läbi närida. Tundub, et jutt käib peamiselt nende enda siseriikliku relvaseaduse muutustest ja terminoloogia täpsustustest, kus siis püütakse vähendada relvaomanike mõtetut kottimist ebaolulist seadusepunktide tõttu, mis samas tekitavad ka ametnikele palju lisatööd. See viidatud tsitaat ilmselt puudutab AP moona definitsiooni, et paremini eristada tavaline militaarlaskemoon ja spetsiaalselt ehitatud AP ehk eriti hea läbivusega laskemoon. Siililegi selge, et iga laskemoon on mingitel tingimustel kaitsematerjali läbistav, kuid kui tänane tavamoon välja töötati, oli teemaks killuvesti ja metallkiivri läbistamine X kauguselt, tänapäeval on kuulikindlate plaatidega vestid muutunud normiks ja sellepärast ehitatakse ka laskemoona parema läbivusega. Jänkidel oli minu teada esimene suurem laine AP kuule II MS, kui lahingutegevusega jõuti Hollandi ja Saksamaa linnadesse ja tavaline kuul ei suutnud enam kiviseintesse auke puurida, hakati jalaväelastele M2 AP-kuule jagama.

[Leo]

Pildil on Leedu snaiper uue Accuracy International täpsusrelvaga, foto on tehtud 7. veebruaril ja ilmus tänases Postimees Onlines.

[Walter2]

Pildil on Leedu snaiper uue Accuracy International täpsusrelvaga, foto on tehtud 7. veebruaril ja ilmus tänases Postimees Onlines.

Snaiper on siis keskmine isik linnacamos?

[M.R.]

Mitu teemat nüüd asjasse segatud, aga panen siia.
Vaatasin Venemaa teemast neid Süürias kasutatud uusi relvi ja leidsin sealt sellise asja nagu VSS:https://en.wikipedia.org/wiki/VSS_Vintorez
Uurisin ja puurisin ja sain selgusele, et tegemist eriüksuste lühimaa (kuni 400m) snaiprirelvaga, mis kasutab 9mm kaliibrit. Tekkis mitu küsimust (nagu ikka üks loll oskab rohkem küsida kui... ), aga äkki keegi oskab kommenteerida, sest vastast peab ju tundma.
- milline on selle 9mm ballistika kaugemal kui 200m (kui täpne)
- mis optikat ta kasutab (s&b - ga ma peaks teda varem nägema)
- videodes teeb see relv ainult väikese sutsu. Kuidas see "vaikus" saavutatud on?
- sellist integreeritud summutiga relva ju tsiviilkäibes kasutada ei tohi?
On keegi sellise sutsupüssiga ka ise lasta/proovida saanud? Maru kerge tundub ka olevat...
Tänan tähelepanu eest

[wolfgang]

Youtubes on selline seriaal nagu "Otechestvennoe oružije" ja selles sarjas seeria "Otechestvennoe snaiperskoje oružije". Peaks vastama ära enamustele su küsimustest ja on üldse vaadatav ja silmaringi avardav.

[Leo]

Venekeelseid materjale VSS omaduste kohta tuleb vaadata tugeva pullikakafiltriga, neil on kombeks oma unikaalset disaini üle kiita. Eestis neid pigem ei ole, riiklikult neid ei ole ostetud ja eraisikul on sellist raske kui mitte võimatu omada, sest tegemist on konkreetselt Vene eriüksustele ehitatud sisse-ehitatud summutiga täpsusrelvaga, mis laseb 9x39 mm padrunit, mille kuuli algkiirus on alla heli kiiruse. Sellest tulenevalt on praktiline laskekaugus 200 m ja maksimaalne 400 m ning soomuskaitse ja kiivrite läbivus kesine, kuid tunnimeeste või terroristide mahavõtmiseks väga hea vahend. Alla helikiiruse startiva kuul ei tekita tavalise püssikuuli kombel helibarjääri ületamise raksatust, mis on kuulda isegi siis, kui lasu heli on korralikult summutatud. VSS sihik on SVD sihiku modifikatsioon, erinevus on selles, et laskekauguse hindamise jooned on kalibreeritud kuni 400 m (absoluutne maksimaalne laskekaugus ideaalsetes tingimustes) ja klikkide trummel on kalibreeritud aeglase ja raske kuuli jaoks. Ma ise pean selle relva peamiseks miinuseks erilist 9x39 mm kaliibrit. Selle idee oli, et raske ja pikk kuul on stabiilsem lasta ja parema läbivusega, kuid mõistlikum oleks ehitada relv, millest saab vajadusel lasta ka tavalise automaadi moonaga, näiteks MP5 summutatud variant laseb tavalist püstolimoona.

VSS on klassikaline näide Vene ja lääne relvadisaini mõttemaailma erinevusest. Venelastel oli ja on kombeks toota erilisi relvi ja laskemoona mingi konkreetse üksuse või ülesande jaoks, seega on neil suurel hulgal relvi ja laskemoona, mida on tehtud ainult prototüüpe või väikeseeriaid. VSS on nendest tuntuim ja seda on toodetud rohkesti, relva on antud ka Venemaa liitlaste eriüksustele. Oluline on veel meeles pidada, et venelastel on kombeks teha kõikidest summutatud erirelvadest tehases proovilasud, nii et kuulide ja kestade näidised on vajadusel olemas, Venemaalt on teada vähemalt 1 juhtum, kus eriüksuslane sooritas palgamõrva summutatud relvaga ja saadi kiiresti jälile, mis relvast pauk tuli.

Samas lääneriikides eelistatakse vajadusel tavalisi relvi ümber ehitada eritellimusel, näiteks Sako on tootnud alla helikiirusega laskemoona laskmiseks püsse, millel on aeglase ja raske kuuli stabiliseerimiseks sobiv vindisamm ja raua peale ehitatud summuti. Paraku füüsika reeglid kehtivad igal pool ja aeglase kuuliga relv on küll hääletu, kuid praktiline laskekiirus on väike, näiteks kui lastakse liikuvat märki, on ennakud aeglasel kuulil kordades suuremad. Sõjavägede täpsuslaskuritele piisab tavalisest vintpüssist, mis on varustatud toru otsa keeratud summutiga. Summuti kasutamine muudab laskepositsiooni märkamise keerulisemaks, samas relva löögijõud ja laskekaugus ei muutu.

Kui kellelgi õnnestub VSS või mõni teine Vene erirelv Eestisse saada, siis tasuks sellest teatada, sest kindlasti on huvilisi, kes tahavad seda proovida.

[eeru]

Väga õnnestunud relv.

[slider]

Snaiper on siis keskmine isik linnacamos?

Ei, kõige ohtlikum on see blond daame, paistab juba teadvat mida teha.

Kuidas kohalikud spetsialistid sellisesse ghillie versiooni suhtuvad? kohalik sammal-kuuseoks püsib?

[eeru]

Mitu teemat nüüd asjasse segatud, aga panen siia.
Vaatasin Venemaa teemast neid Süürias kasutatud uusi relvi ja leidsin sealt sellise asja nagu VSS:https://en.wikipedia.org/wiki/VSS_Vintorez
Uurisin ja puurisin ja sain selgusele, et tegemist eriüksuste lühimaa (kuni 400m) snaiprirelvaga, mis kasutab 9mm kaliibrit. Tekkis mitu küsimust (nagu ikka üks loll oskab rohkem küsida kui... ), aga äkki keegi oskab kommenteerida, sest vastast peab ju tundma.
- milline on selle 9mm ballistika kaugemal kui 200m (kui täpne)
- mis optikat ta kasutab (s&b - ga ma peaks teda varem nägema)
- videodes teeb see relv ainult väikese sutsu. Kuidas see "vaikus" saavutatud on?
- sellist integreeritud summutiga relva ju tsiviilkäibes kasutada ei tohi?
On keegi sellise sutsupüssiga ka ise lasta/proovida saanud? Maru kerge tundub ka olevat...
Tänan tähelepanu eest

Puutusin sellise relvaga huvitaval kombel kokku just läänes. Pluss 200 sutsu. Väga rasketes ja erinevates kliimatingimustes. Natukene pikemal perioodil. Erineva laskemoonaga. Ka liikuvatele sihtmärkidele. Suureks probleemiks on sellel relval just originaal laskemoona saadavus. Ainult kiitvad sõnad. ainult kiitvad.

[M.R.]

Lgp. eeru
Kas tohiks natuke rohkem infot peale selle et tegemist on hea riistapuuga...
Märksõnad: täpsus/hajuvus, kasutusmugavus, kas saab mõlemast õlast lasta, optika head ja vead, toimimine erinevates tingimustes, läbistavus (moon SP5/SP6) jne?
Vahetu tagasiside on ikka parem kui videote kiidulaul
Leaole suured tänud!

[M.R.]

Paistab et eeru ei taha rohkem infot avaldada
Mul siis järgmine küsimus. Mis moon on OTM ammo? Mul potsatas postkasti maru hea pakkumine, aga seal sedasorti moon kasutusel.
Pakkumine ise selline - [url]http://www.tracking-point.com/m900-shar ... 20Blog/url] Seal on muidugi uuema põlvkonna "optika" ja muud tuledviled ka küljes, kel huvi vaadake üle ja andke teada, mis sedasorti atribuutikast üldse arvata!
Pagan ma olen ses infotehnoloogias ikka saabas, no ei oska ikka linki panna Äkki see - http://www.tracking-point.com/m900-shar ... rms%20Blog

[Medusa]

OTM on Open Tip, Match. Kasutatakse ka tähiseid HPBT (hollow point boat tail), SMK (Sierra MatchKing ühe tootja järgi), Lapua toodab Scenari nime all jne

[Leo]

Eelnev jutt täiesti õige, lisaksin selle, et nimetatud OTM on jänkide tehniline termin täpsuskuulile, mille mantel täidetakse pliisisuga otsast ja kokkusurutud mantlile jääb väike auk sisse. Tavalist FMJ kuuli täidetakse tagant ja kuuli otsik on tavaliselt sile. Lisasin siia paar fotot, kus keskel M80 ja äärmised sama kaliibriga täpsuskuulid. Otsast täidetud kuul on väga täpse ja ühtlase tagumise otsaga, ja selle tõttu pikemal laskekaugusel täpsem ning säilitab parema BC tõttu paremini kineetilist energiat. Soome KJ ametlik SN kuul on Lock Base kuuliga, mis on tagant täidetud, sest see on piisavalt täpne ja parema läbivusega kui Scenar. Jänkid olid vahepeal mures, kas sõjas tohib OTM kuuliga inimest lasta, otsustasid, et tohib küll, sest kuul ei ole eriti kõvasti lammutav võrreldes FMJga. Jahimehed armastavad sellega väiksemaid loomi lasta, purustab vähem liha kui tavaline poolmantliga jahikuul.

[M.R.]

Süübisin vähe sügavamalt ise ka asjasse ja jõudsin samale tulemusele mis Leo, ta lihtsalt pani lühidalt selle eesti keelde. Scenar lõi asja kohe klaariks.
Reaalklassi lõpetanuna mäletan, et kõigil lendavatel asjadel millel on auk sees, on suurem õhutakistus... Kuidas saab see kuul täpsem olla? See selleks - tuleb uuesti füüsikasse ja ballistikasse süveneda
Kas keegi sellise optika kohta mis sel torul seal peal on ka oskab miskit kommenteerida? Ilmajaam, nv ja muud abivahendid... Vaadates neid rohemehikeste piltide peal olevaid öövaatluse kolakaid on lääne tehnoloogia ikka teine dimensioon Öine nägemiskaugus on mõlemal sama??
Ühesõnaga, kas see oleks hea täpsuspüss ja hea optika?

[Leo]

Ei ole kuulnud, et Trackpointe oleks Eestis või Soomes liikunud, kuigi ei saa välistada, et mõni eriüksus on seda testinud, nii et kui juhtud sellise ostma, siis korralda tutvustav laskepäev, kindlasti oleks huvilisi.

Ma ise pean selle süsteemi ja venelaste termosihikute peamiseks nõrkuseks seda, et kui patareid tühjaks saavad, on tegemist surnud massiga, praktiliselt võib seda kallist relvasüsteemi siis telgivaiana kasutada. Teiseks ei ole keegi testinud, kuidas see riist päriselt sõjaväljal vastu peaks kõigele sellele loksumisele, niiskusele, temperatuuri vaheldumisele jne, mida tavaline jalaväelane peab läbi tegema ja palju patareisid tarvitab näiteks kui talvel on vaja kogu pime aeg kasutada? See on kõikide elektrooniliste abivahendite nõrkus, et patareisid läheb palju ja eriti palju külma ilmaga. Jänkide armee testib BOSSi, elektroonilist sihikut, kuhu on lisatud kaugusmõõdik jne ennakute arvestamise kiirendamiseks, samas kui see välja lülitada, toimib tavalise optilise sihikuna.