Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Veiko Palm kirjutas:Ei vasta tõele, et kaitsevägi rajab oma varud, arvestades ainult nö ola süsteemi. Samuti ei vasta tõele, et oma süsteemi rajades mõtleme vaid inimese 1-2 päevasele "viibimisele" meie ketis.
Väike elementaarne rehkendus ütleb, et kui välihaiglas on kohti 100 piires, siis tõenäolist kannatanute arvu arvestades peab enamik haavatute massist sealt küllalt kähku lahkuma. Kui lahingutegevusest tuleb nt 10 haavatut päevas (toimub midagi Helmandi laadset Ida-Virumaal), siis on muidugi võimalik, et tsiviili polegi vaja saata.
Ja lihtsalt faktilise märkusena - andsime ära 800 000 maski.
KV on nähtavalt valmistunud pikema aja jooksul hakkama saama - mida tsiviilpartnerid pole seni kahjuks teinud.
Kuna aga viimaste tarve on tohutult suurem (kuna personali on nii 15 korda rohkem), siis ei saa kogu süsteem kui selline rippuda üksnes KV varudest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas hillart »

Kuigi siinses foorumis on kõigesse vene poolelt tulnusse ülimalt põlglik suhtumine, siis soovitaksin siiski oma eelarvamused hetkeks kõrvale lükata ja tutvuda uuema idapoolse materjaliga, mis just-kui rusikas silmaauku peaks teemasse minema.
Ikka puhtast praktikast tulenev lugemine, missugune käsitlus foorumi teoreetikutele vahest väga võõras tundub olevat, aga ... noh, ikkagi. :-D

https://azon.market/dnevnik-glavnogo-hi ... ysh2542954

https://azon.market/voenno-polevaya-hir ... mysh641900

https://azon.market/voenno-polevaja-terapija

Kui kõrgesti kvalifitseeritud teadjamehed seda aga vaatamisvääriliseks ei pea, siis jätke lihtsalt tähelepanuta! :-)

P.S.
Ega muidu julgeks pakkuda, aga ise lugesin ja võin soovitada.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

Ma loodan et akf hillart jaksab teha eestikeelse sisukokkuvõtte nendest venekeelsetest materjalidest koos tähtsamate väidete väljatoomisega. Enamik selle foorumi lugejatest ei mõista piisaval tasemel venekeelset sõjalist ja meditsiiniterminoloogiat, sama hästi võiks panna ette otsida Gilgamesi eeposest ajaloolisi ja õigekirjavigasid.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/kl/c ... Uutiskirje

Osaline sisukokkuvõte - Soomes u 30 operatsioonisaali ehitanud ettevõtete grupp on saanud tootmisvalmis neljakohalised mobiilsed intensiivravi moodulid, mis põhinevad nimetatud Inoroom operatsioonisaali ideel. Ühe liigutatava mooduli pindala on 60 m2 ja seal on lisaks 4 patsiendi kohale ka personali töökohad. Moodulitest võib kokku panna suuremaid, näiteks 20-kohalisi komplekte. Mooduleid on võimalik kokku panna nii lahtise taeva alla kui suurematesse hoonetesse. Näiteks vajadusel moodulisse tekitatav alarõhk takistab nakkushaigete patsientide mikroobide väljapääsu. Näiteks Itaalias on merekonteineritesse ehitatud kahekohalisi palateid nakkushaigetele. Inoroomi mooduli sisepinnad on kergesti puhastatavatest materjalidest.

Suomalaisyritykset kehittivät sairaaloille siirrettävän tehohoitohuoneen – Hygieenisen tilan alipaine estää koronavirusta leviämästä ulos

Tehohoitomoduuleilla voidaan kasvattaa tehohoitotilaa esimerkiksi sairaaloiden yhteydessä tai Messukeskuksen kaltaisissa tiloissa. Husin mukaan Suomessa pärjätään nykytiedoin todennäköisesti olemassa olevilla tiloilla, mutta jos tilanne pahenisi, moduuleja voitaisiin periaatteessa ottaa käyttöön. Suomalainen yritysryhmä on kehittänyt tehohoitohuoneen moduulin, jolla voidaan nopeasti kasvattaa tehohoitotilojen määrää. Moduuli voidaan koota esimerkiksi sairaalan ulkopuolelle tai Messukeskuksen kaltaiseen tilaan. Teho-osastomoduuleja ei ole vielä missään käytössä, mutta saman ryhmän aiemmin kehittämiä Inoroom-leikkaussalimoduuleja asennettu suomalaisiin sairaaloihin.

”Yhdessä tehohoitomoduulin huoneessa on neljä potilaspaikkaa sekä työtilat muutamalle hoitajalle, jotka valvovat toimintaa käytännössä 24/7”, sanoo suunnitteluyhtiö Granlundin varatoimitusjohtaja Jukka Vasara. Granlund on kehittänyt tehohoitomoduulin ja Inoroom-leikkausalimoduulin yhdessä Haltonin, Hermetelin ja Merivaaran kanssa. Yksi tehohoitomoduulihuone on kooltaan noin 60 neliötä. Huoneita voi koota yhteen esimerkiksi 20 tehohoitopaikan yksiköksi. Käytännössä tehohoitohuone on kevennetty versio Inoroom-leikkaussalikonseptista. Tehohoitomoduuli sisältää seinät, katon ja lattian, jotka muodostavat ilmatiiviin puhdastilan, sekä ilmanvaihtojärjestelmän ja ohjausjärjestelmän esimerkiksi ilmanvaihtoon ja valaistukseen. Pakettiin eivät kuuluu potilaiden hoitoon käytettävät laitteet kuten hengityskoneet.

Koronapotilaiden hoitoa silmällä pitäen tilaan on mahdollista säätää alipaine, jonka avulla saadaan estettyä koronaviruksen leviäminen tilan ulkopuolelle. Sen sijaan esimerkiksi leikkaussalikäytössä voi säätää ylipaineen, joka vastaavasti estää mikrobeja leviämästä ulkopuolelta salin sisälle. Tilan pintamateriaalit ovat helposti puhtaana pidettäviä ja desinfioitavia.

Tehohoitopaikat riittämässä Suomessa nykyisellään
Granlund esitteli tehohoitomoduuleja webinaarin välityksellä eri sairaanhoitopiirien edustajille pääsiäisen alla. Vasaran mukaan sairaanhoitopiirit odottavat kuitenkin tässä vaiheessa selviävänsä koronaepidemiasta olemassa olevilla tiloilla ja niiden muuntamisella. Jos tilanne muuttuisi, moduuleja on mahdollista toimittaa noin 1,5 kuukauden varoitusajalla. Kokoaminen onnistuu Vasaran mukaan koronarajoituksista huolimatta, sillä lähes kaikki tarvikkeet ja laitteet valmistetaan kotimaassa tai löytyvät toimittajien varastosta.

Myös osastonylilääkäri Veli-Jukka Anttila Helsingin ja Uudenmaan sairaanhoitopiiristä (HUS) arvioi, että nykyisten lukujen perusteella Suomessa pärjätään todennäköisesti sillä, että olemassa olevat sairaalat ovat lisänneet hoitokapasiteettia. THL:n tietojen mukaan Suomessa oli keskiviikkona sairaalahoidossa yhteensä 226 koronaviruspotilasta, joista tehohoidossa oli 75. Sosiaali- ja terveysministeriö kertoi maaliskuussa, että Suomessa on normaalisti noin 300 tehohoitopaikkaa ja noin 150–200 tehovalvontapaikkaa, ja että kapasiteetti voidaan kaksinkertaistaa muuttamalla valvontapaikkoja, leikkaussaleja ja heräämöjen hoitopaikkoja tehohoitopaikoiksi.

”Tietysti tämä epidemiatilanne on epäselvä, kun ei ole kristallipalloa, eikä nähdä tulevaisuuteen. Jos tulee toinen aalto tai epidemia alkaa laajeta, on hirveän vaikea sanoa siitä tulevasta”, Anttila sanoo. Tehohoitomoduuli vaikuttaa hänestä asianmukaiselta tilalta, jossa on otettu huomioon äkilliset tarpeet esimerkiksi koronaepidemiassa. ”Siirrettävä tila pystytään viemään nopeasti eri paikkoihin, ja siinä mielessä se on ihan järkevä.” Tällä hetkellä koronapotilaita on eniten Uudellamaalla, jossa hoitopaikkojakin on eniten. Jos epidemia kuitenkin leviäisi laajemmin muualla Suomessa, on mahdollista, että tehohoitopaikoista voisi tulla pulaa, Anttila sanoo. Silloin moduuleita voitaisiin periaatteessa siirtää näille paikkakunnille, koska tehohoidossa olevien potilaiden siirtäminen on vaikeaa ja kallista. Ongelmana voisi Anttilan mukaan olla, että kovin pientä teho-osastoa ei kannata perustaa, vaan kerralla on yleensä tehtävä suurempi.

”Teho-osasto vaatii yleensä aika paljon tukitoimintoja, laboratoriota, röntgeniä ja huoltoa, joten teho-osastot pyritään suunnittelemaan sellaisiksi yli kymmenenpaikkaisiksi.” Inoroom-leikkaussaleja on jo Suomessa käytössä yhteensä noin kolmekymmentä. Niitä on asennettu esimerkiksi Oulun yliopistollisessa sairaalaan, Pohjola Sairaalan leikkaussaleihin Kuopiossa, Oulussa ja Turussa sekä Carea Sairaaloiden Kotkan keskussairaalaan.

Ulkomailla lisätilaa voidaan tarvita enemmän
Moduuleja aiotaan tarjota myös ulkomaille, Granlundin Jukka Vasara kertoo. ”Olemme tehneet hakemuksen Business Finlandille kehitysprojektista, jossa moduulista pyrittäisiin tekemään sellainen, että elementtejä voitaisiin valmistaa Suomessa pidemmälle ja viedä muualle.” Esimerkiksi Ruotsin-vientiin löytyisi jo perusvalmiudet. Maailmalla on koronavirusepidemian vuoksi kehitetty erilaisia nopeita lisätiloja tehohoitoon esimerkiksi messuhalleihin ja muihin tiloihin. Italiassa tehtiin merikonteista kaksipaikkaisia tehohoitohuoneita.

”Mekin mietimme tällaista sovellusta, mutta emme halunneet lähteä siihen, koska kontti rajoittaisi tilankäyttöä ja rakenteet eivät ole puhtaanapidon kannalta riittävän hyviä”, Vasara sanoo. Husin Veli-Jukka Anttila arvioi, että moduuleille voisi olla käyttöä ulkomailla maissa, joissa voi sattua isoja luonnonkatastrofeja, kuten maanjäristyksiä, tulivuorenpurkauksia tai tsunameja, tai joissa on sotatila. Myös maailman suurkaupungeissa sairaanhoidon tilantarve voi kasvaa paljon äkillisemmin kuin suhteellisen harvaan asutussa Suomessa. ”Jos jossakin 10 miljoonan asukkaan suurkaupungissa sattuu iso katastrofi, se on hankala tilanne.”
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:
-- "soome näitel" jõuab kompanii lahingus kõva kolaka saanud võitleja päris kiiresti Roll kahte (sest see on tal juba pataljonis).. ka on arst + kaks õde juba kompaniis valmis võitlejat niikauaks "elus hoidma"
-- "eesti näitel" on aga ühe keskmise võitleja "teekond" Roll kahte selgelt liiga pikk - järelikult ka eluspüsimise santsud väiksemad
[/quote]

Olen siin viimastel päevadel omajagu guugeldanud, et mismoodi see Soome KV SA-meditsiinisüsteem siis ikkagi välja näeb. Väga ühest vastust pole leidnud, aga üldiselt jääb mulje, et see n-ö arsti toomine igasse kompaniisse kehtib vaid kolme valmidusbrigaadi kohta (prikaati-05). Samuti on ka oma brigaadi tagalapataljoni meditsiinikompanii vaid ainult nendel kolmel brigaadil, ülejäänud väeüksustes on asi enamvähem samasugune nagu meil, või isegi lahjem. Seda, kui suure osa moodustavad kolm brigaadi kokku 280 000-mehelisest SA-kaitseväest võib igaüks ise arvutada. Pole kindel, kas kogu struktuurile üldse neid kompanii- ja patarei arste jagukski ilma, et Soome ülejäänud meditsiinisüsteem välja ei sureks, sest ega ka Soomes pole mingit suurt eraldiseisvat kaitseväe meditsiiniteenistust, vaid valdavosa SA-meedikuid tuleb tsiviilist reservväelastena.

Mis puudutab seda, justkui võtaks Eesti näitel vigastatud võitleja jõudmine Role 2-te aega liiga palju, siis minu teada pole kuskil fikseeritud, et eesliinil raskelt vigastada saanud võitleja tuleb alati ja igas olukorras rangelt ja kõrvalekaldumatult saata „ülesse“ mööda liini rühma parameedik-kompanii parameedik/sidumispunt-pataljoni meditsiinirühm-brigaadi meditsiinikompanii. Vaid minu teada on õppustel läbi harjutatud ka vigastatu saatmist otse allüksusest brigaadi meditsiinikompaniisse (jättes vahele pataljoni meditsiinirühma), või pataljoni meditsiinirühmast otse Role 3 tsiviilhaiglasse (jättes vahele brigaadi meditsiinikompanii). Kõik sõltub sellest, milline on konkreetse vigastatu seisund ja millised on vahemaad erinevate „meditsiinipunktide“ vahel. Tsiviilhaiglatele toetumine tekitab siin pigem paindlikkust (ja ellujäämisšansse) juurde võrreldes olukorraga, kus nt piiride ääres sõdivatest brigaadidest tuleks vigastatuid hakata transportima ühte kesksesse sõjaväehaiglasse või „militariseeritud“ tsiviilhaiglasse, mis tõenäoliselt asub riigi teises otsas. (Aga see kõik ei tähenda, et tsiviilhaiglate kriisivalmiduse, varude jms ei tuleks veel kõvasti vaeva näha).
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Hea A4 on jälle talleomaselt "maailma avastanud" - listides raamatutõdesid ja mitte midagi arutelusse panustades.

(1) et siin teemaskirjeldet soome välimeditsiini jagub (vbolla?) ainult kolme valmidusbrigaadi - and so what? See ei muuda ära siin teemas varemtoonitatut, et too soomlaste välimeditsiini struktuur näib ideaalne - ja oluliselt võimekam meie omast. Ning kui palju situatsioone me üldse saame täna eeldada, kus Soome peaks mobiliseerima rohkem(-loe: arstidega mehitama) kui need kolm valmidusbrigaadi?

(2) et "kuskil pole fikseeritud, et haavatud võitleja tuleb alati rangelt bla bla bla" - no tule taevas appi // kes seda siin väitnud on? Loomulikult läheb haavatud võitleja edasi nii nagu dikteerivad seda haavatu olukord, üldine lahinguolukord ja muude ravivõimaluste saadavus.. mis ei muuda kuidagi ära minu poolt kirjutatut, et meie haavatu teekond kirurgilise abi juurde on igal juhul oluliselt pikem selles teemas kirjeldet soome süsteemist. Ning seegi "teekond" kehtib vaid 1.JvBr kohta - 2. brigaadis Roll 2 (teadaolevalt) ei ole. Rääkides tsiviilhaiglatest - need on rohkem jätkuraviks kui elupäästvaks Roll 2 kirurgiaks.. sest võimalus, et raske kolaka saanud 2.JvBr võitleja pidas(ki) lahingut otse Võru haigla külje all(-Viljandi // Pärnu haigla külje all) on enamvähem nullilähedane, eks - samaharv kui loteriivõit.
Toopärast eksisteeribki elupäästev välikirurgia brigaadi tasandil - ning soome näitel isegi pataljoni tasandil.

Ja kui Soome koondab oma esmase mobilisatsioonivõimekuse - maaväe 3 x valmidusbrigaadi (+ õhu- ja merevägi) tarbeks arsti igasse kompaniisse // operatsioonijao igasse pataljoni - siis Eesti näitel, kus too mobilisatsioonivõimekus vaid kahest brigaadist (ilma muude väeliikideta) koosnebki, ei ole asjade praegune seis (arst alles pataljonis, operatioonivõimekus alles brigaadis) lihtsalt enam aktsepteeritav.
Ning igasugune täiendav mulin miskist elupäästvast kirurgiast eiteakuskaugel tsiviilhaiglates seda pilti ei muuda - see ongi lihtsalt suuga sooja õhu võngutamine.. umbes nagu tsiviilkaitse arengukava ilma eelarve ja vahenditeta :|

Vot tak, A4 - nõrk..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:Hea A4 on jälle talleomaselt "maailma avastanud" - listides raamatutõdesid ja mitte midagi arutelusse panustades.

(1) et siin teemaskirjeldet soome välimeditsiini jagub (vbolla?) ainult kolme valmidusbrigaadi - and so what? See ei muuda ära siin teemas varemtoonitatut, et too soomlaste välimeditsiini struktuur näib ideaalne - ja oluliselt võimekam meie omast. Ning kui palju situatsioone me üldse saame täna eeldada, kus Soome peaks mobiliseerima rohkem(-loe: arstidega mehitama) kui need kolm valmidusbrigaadi?
Eeee… kui Soomele peaks igas olukorras piisama vaid kolmest valmidusbrigaadist (3x5000), siis milleks neile on tarvis 280 000-mehelist sõja-aja koosseisu, millest maavägi moodustab üle 200 000? Kas see ülejäänu on mingi paberstruktuur, mis niikuinii kunagi sõdima ei hakka ja millel pole ka vaja meditsiinilist tagamist samal tasemel kui kolmel valmidusbrigaadil? Või kui Soomele piisab igas situatsioonis vaid kolmest brigaadist, siis miks Eesti puhul on kolm brigaadi sinu arvates absoluutne miinimum, ilma milleta on asi mokas? Kas ainult sellepärast, et meil teisi väeliike sama hästi kui ei ole? Midagi su jutus ja loogikas nagu hästi ei klapi?

Sama küsimus ka meditsiini puhul: kui Soome suudab tipptasemel ja võimalikult madalale tasemele viidud meditsiinilise teenindamisega ära katta kolm brigaadi ehk u 5% oma SA-kaitseväest, siis kas me jõuaks justkui sama heale tasemele juhul, kui paneksime ühteainsasse pataljoni arsti igasse kompaniisse ja tekitaksime selle pataljoni tagalakompaniisse Role-2 tasemel teenindamise?

Ühesõnaga – selgita mulle lollile nüüd ära, miks Soomes on igati OK katta tipptasemel meditsiiniga ära 5% oma SA-väest, aga meil peab sama kate kindlasti olema 100%?
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas hillart »

... sest ega ka Soomes pole mingit suurt eraldiseisvat kaitseväe meditsiiniteenistust.
Kuna pikalt ja pidevalt jääb erinevatest postitustes kõlama väide, et mingit ERALDISEISVAT kaitseväe meditsiiniteenistust pole vaja ja keegi (k.a. mina) just-kui tahaks mingit sarnast asja jne., siis ehk võtaks keegi vaevaks seletada, et mida see ERALDISEISEV nende nägemuses tähendada võiks? Paralleeli tuues küsiks ka, et - Kas meie suurtükiväe pataljon on ERALDISEISEV? Või Pioneeripataljon? Või Sidepataljon? .... jne.
Selline mõiste lahtiseletamine on edasiseks aruteluks ilmselt vägagi vajalik, et vältida teineteisest möödarääkimist.
... kus nt piiride ääres sõdivatest brigaadidest tuleks vigastatuid hakata transportima ühte kesksesse sõjaväehaiglasse või „militariseeritud“ tsiviilhaiglasse ...
Huvitav mõtlemine on lugupeetaval. Poleks ise nagu millegi nii tobeda peale tulnudki. Esiteks muidugi see, et "piiride ääres" ja teiseks, et "ühte kesksesse sõjaväehaiglasse". :-D
Aga muideks! See on olnud kah üks just-kui argument, millist ka minule on püütud omistada, kuid mis seda otse loomulikult pole. Aga järelejätmatut korrutamist on see sellele vaatamata leidnud ja - ja oledki seisus, kus pead end aina õigustama ja tõestama, et sa kaamel ei ole. :-(

Üldiselt aga tahaksin soovitada, et igaüks, kes siin sõna võtta tahab, võiks võtta vaevaks lugeda läbi ka selle teema eelnevad kümned leheküljed, et vältida aina samade alateemade esilekerkimist ja just-kui taas nullist alustamist. Saan aru, et uutel tulijatel võib see huvitav olla, aga teemas juba varem sõnavõtnutele läheb taoline pidev korrutamine igavaks.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Veiko Palm »

Borja - miks nii negatiivne ja agressiivne? Ja kohe lammutama.

Kindlasti võib 100% nõustuda Sinu väitega, et
Borja kirjutas: too soomlaste välimeditsiini struktuur näib ideaalne - ja oluliselt võimekam meie omast.
Või vähemalt see osa, mida on kirjeldatud.

Kuid see ei vasta (põhi?)küsimusele - et kas see meile ikka jõukohane on? Mina võin vastata - sellises mahus meie operatiivstruktuurile meditsiinilise toetuse tagamine ei ole meile (ressursiliselt) jõukohane.

Hillart
hillart kirjutas:"ühte kesksesse sõjaväehaiglasse".
Aga muideks! See on olnud kah üks just-kui argument, millist ka minule on püütud omistada, kuid mis seda otse loomulikult pole. Aga järelejätmatut korrutamist on see sellele vaatamata leidnud ja - ja oledki seisus, kus pead end aina õigustama ja tõestama, et sa kaamel ei ole.
mina isiklikult ei ole kunagi arvanud, et Sa oleksid ette pannud ülalkirjeldatut. Lihtsalt selguse mõttes.

Aga selle üldisema küsimuse, mis on eraldiseisev, vastuseks - jah, suurtükivägi on meil eraldiseisev. Ja pioneerid. Riigis ei ole võimet ülal pidada ja koolitada suurtükiväelasi ja keegi muu peale meie seda ka ei tee. Kellgil muul ei ole ka suurtükke jne.

Sinu poolt pakutud meditsiiniteenistuse ülesehitus oleks olnud samuti (suuresti) eraldiseisev. On tõsi, et vähem eraldiseisev, kui näiteks suurtükivägi, aga kindlasti eraldiseisev. Sõjaväelased, kes saaksid (osaliselt?) meditsiinihariduse, kuid oleksid täisverelised sõjaväelased koos täieliku sõjalise haridusega. Me seda praegu ei tee näiteks.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Ühesõnaga – selgita mulle lollile nüüd ära, miks Soomes on igati OK katta tipptasemel meditsiiniga ära 5% oma SA-väest, aga meil peab sama kate kindlasti olema 100%?
..vastasin õige teemapealkirja all (otsid ise üles) - takistamaks sul jätkuvalt seda teemat siin edasi trollida.

Ja nagu seal öeldud - vastasin rohkem foorumile (sinule on kasutu).
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
kulda18
Liige
Postitusi: 166
Liitunud: 13 Mär, 2004 16:34
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas kulda18 »

Lihtsalt repliigiks A4 kirjutatu kohta. Ehki logistikas püütakse eelistada lähimuse printsiipi, siis pole see sõjameditsiinis alati õigustatud. Evakueerides rindelt otse ROLE2te, jättes vahele ROLE1 poolt teostatava triaaži, võime ROLE2 üle koormata kannatanutega, kellel tegelikult sinna asja poleks. Kuna ROLE2 toimub vastuvõtmisel täiendav triaaž, siis võib juhtuda, et kergete vigastustega kannatanu jääbki sinna abi ootama. Traumameeskondadel ei jätku tema jaoks lihtsalt aega. Seega tuleks võimalusel eelistada evakuatsiooni mööda med.ketti, erandjuhtudel otse kõrgemasse tasemesse.
Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?" Joh. 3,12
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

Eelneva väitega täiesti nõus, kehtib minu teada nii RA kui SA struktuurides ja justnimelt nii ongi. Kui rühma tasandil saab keegi pihta, siis toimub triaaž ja selle põhjal otsus, kas tegeleda pikemalt või teha kiiresti ja saata edasi. Sama toimub kompanii ja pataljoni tasandil. Ei ole mõtet koormata traumatolooge pindmiste kriimustuste või vesivillide lappimisega, sest keskmise raskusega ja eluohtlikke kannatanuid tuleb reeglina korraga palju ja kui meeskond on kinni või vahendid otsas, siis ärahoitavad kaotused suurenevad. Nii RA suurõnnetuste kui SA vigastatute võimalikult efektiivse päästmise nimel pannakse käima suhteliselt lineaarne ja kõrvaltvaatajale väga julm ja halastamatu konveier, kus lükatakse kõrvale need, keda ilmselt enam ei ole võimalik päästa (must), et tegelda eluohtlikult vigastatud punastega ja kui punased on korras, võetakse ette kollased ja seejärel rohelised, kusjuures vigastatu olukord on ajas muutuv.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtsalt repliigiks A4 kirjutatu kohta. Ehki logistikas püütakse eelistada lähimuse printsiipi, siis pole see sõjameditsiinis alati õigustatud. Evakueerides rindelt otse ROLE2te, jättes vahele ROLE1 poolt teostatava triaaži, võime ROLE2 üle koormata kannatanutega, kellel tegelikult sinna asja poleks. Kuna ROLE2 toimub vastuvõtmisel täiendav triaaž, siis võib juhtuda, et kergete vigastustega kannatanu jääbki sinna abi ootama. Traumameeskondadel ei jätku tema jaoks lihtsalt aega. Seega tuleks võimalusel eelistada evakuatsiooni mööda med.ketti, erandjuhtudel otse kõrgemasse tasemesse.
Probleem on selles, et olemasolev välimeditsiini süsteem on ebapiisava suurusega, mis tekitab kriitilise sõltuvuse tsiviilmeditsiinist. Viimane aga ei pruugi olla kuigivõrd "lahinguvõimeline", näiteks põhjusel, et taolises mastaabis ravitööks puuduvad vajalikud ressursid. Alates ravimitest ja tarvikutest kuni vee ja elektrini. Ehk vähene hukukindlus ja võime kriisiajal tempot kaotamata töötada. Hoolikas "sõel" lihtsalt vähendab seda probleemi, kuid ei kaota.

Aladimensiooniline välimeditsiin hakkab aga ühel hetkel andma taktikalisele ja operatiivsele tasandile soovimatuid tulemusi, näiteks üksuste liikuvus või lahinguvõime. Näiteks vajadus kaitsta pikaks venivaid evakuatsiooniteid tsiviilhaiglatesse. Kui vaadata nt siit foorumist läbi käinud Wehrmachti meditsiiniüksuste relvastamist läbi sõja, siis isegi tollase rinde ja tagala sõjas polnud see abi tagamine sugugi ohutu kui tundub. Evakuatsioonitee Sinimägedest PERHi hakkab saama tina igast metsatukast ja kui meditsiinikonvoi pole võitlusvõimeline, hävitatakse nad koos haavatutega. Siin tuleb nüüd tagurpidi tagasi see, et enamik meie meditsiinitegelasi pole kuigivõrd lahinguvõimelised. Idee tundub lihtne, aga kas need KVA kiirkursused läbinud kaptenid suudavad organiseerida näiteks (meditsiini) rühma varitsusvastast tegevust? Retooriline küsimus, ärge vastake....

Mul on öökapi peal pooleli raamatu "Israeli soldier- profile of an army" lugemine. Üks läbivaid mõtteid seal on, et juudi sõdurid võitlevad kui kuradid ja võtavad riske, mida araablased eales ei julge, sest nad teavad, et nende tagasi toomiseks elava, haavatu või surnuna ei põrka relvajõud tagasi millegi ees. Ehk siis kui kaevikusse jõuab sõduri FM, et kompanii ja pataljoni medpunktis ootavad haavatud päev läbi abi ja surevad samasse, mõjub see moraalile hulleminigi veel kui venelaste Gradi kogupauk.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 421
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Vilks »

Galerii: parameedikute kutsemeistrivõistlused võitis K-komando
https://www.err.ee/1119262/galerii-para ... -k-komando
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kriku »

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist