Ukrainas on tänaseks (õigemini juba hulk aega) lahingutegevus positsioonilist laadi, kus vajalikud objektid võib teha kasvõi kaevikuliini taha (kui lagi piisavalt paks on). Saab ettevalmistada varjatud ligipääsuteed (kus saab pehme transport positsioonide ligidale jne). Kui seda olukorda pole, siis on kaitseks kaugus (ja asumine kohas, kus sa ei jää tõenäolise positsioonide vallutamist ettevalmistava tuletegevuse alla. Siit tulebki päris oluline vahe. Kui aega on piisavalt, saab kõike teha - ka nt kaevata 700 m jooksukraavi HKP-sse. Sellisel juhul saab evakuatsiooni teha nt aiakäru ja ühe mehe jõudu kasutades.Hiljuti Kievis käies sai räägitud mitmete meedikutega. Mingit ühest reeglit kuidas haavatu ära tuuakse pole. Tehakse nii, kuidas olukord võmaldab
- haavatu tuuakse tugipunkti punkrisse, kus meedikud ta üle võtavad
- kiirabiauto sõidab ise haavatu juurde
- meedik läheb haavatu juurde teda ära lohistama
- sotra või rauteri katte all tuuakse ära
Tõsi on ka see, et kuna Ukraina sõjas mängiti (ja mängitakse senini) peitust "Vene armee ei osale", siis arusaadavalt pole seal ka venelased oma tegelikku tulejõudu mängu pannud. See ehk seletab ka selle, miks Ukraina vägedede positsioonid püsivad pikka aega ühes kohas ja neid ei murta läbi. Miks pehmed masinad sõidavad jne. Ehk siis tuletegevus on võimalikust vähem intensiivsem ja kõiki relvasüsteeme (eelkõige suure purustusjõuga asju, mis seostaks selle kasutamise 1:1 VF armee osalusega) ei kasutatagi. Enamvähem ainus koht, kus vist midagi reaalsuse ligidast käiku läks, olid lahingud Donetski lennujaama pärast, seal mobiilidega filmitud kaadrid ja purustuste iseloom lubab arvata, et vene pool kasutas termobaarilist relvastust ja süüterelvi hoonete puhastamiseks ukrainlastest kaitsjatest.