Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[Madis22]

Õhupüssiga harjutamisest ... Mine suvalisse rahulikku metsatukka ja kuku plõksima ...

Väljavõtted jahiseadusest:

§ 26. Jahipidamine
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine.

§ 40. Jahipidamisviisid
(2) Keelatud on jahipidamine:
7) vibu, ambu, õhkrelva, püstolit, revolvrit, helisummutit, laser- või öösihikut kasutades;

Seega õhupüssiga suvalises metsatukas viibimise eest võib trahvi saada.

[Medusa]

.22LR ning .308Win kohta antakse enamjaolt suhe 1:4, ehk siis .22LR lastav 100 m on enam-vähem ekvivalentne .308-ga 400 m kaugusel oleva märgi laskmisega, seda nii kõrgusparanduses, lennuajas kui tuule mõjus. Eks see sõltub konkreetsetest moonadest, kuid midagi sellist.

[Sugga 21]

Õhupüssiga harjutamisest ... Mine suvalisse rahulikku metsatukka ja kuku plõksima ...

Väljavõtted jahiseadusest:

§ 26. Jahipidamine
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine.

§ 40. Jahipidamisviisid
(2) Keelatud on jahipidamine:
7) vibu, ambu, õhkrelva, püstolit, revolvrit, helisummutit, laser- või öösihikut kasutades;

Seega õhupüssiga suvalises metsatukas viibimise eest võib trahvi saada.

On ju kirjutatud,et jahirelvaga looduses viibimine.Õhupüss ei ole jahirelv.

[Medusa]

Seega õhupüssiga suvalises metsatukas viibimise eest võib trahvi saada.

Ehk jõuame tagasi minu varasema postituse juurde - kui mul on oma relv ja moon, siis kuhu ma lähen oma laskeharjutusi tegema?

Võtame näiteks Tartu ümbruse, kus on pikemad tiirud, kus saab ka vintpüssiga lasta (st rohkemaga, kui vaid spordikaga)
1. Elva - saab lasta püstolit ja spordikat kuni 50m. Abiks seegi, kuid ammendab end ruttu.
2. Uniküla - kui aja saab, siis saab lasta enamjaolt 100, vahel ka kuni 300m. Suuremat kui 7,62x51 kaliibrit kasutada ei või. lasta saab harva ja siis ka ainult täpitoksimise viisil. See ammendab ennast väga ruttu ja sobib kas relva nulli kontrolliks või TL/SN.3 tegemiseks.
3. Väluste - ei saa tihti minna, kuni 300m, ehk sama mis Uniküla.
4. Eraviisilised laskepaigad (laskeklubid jne), neis lastakse enamjaolt püstolit.

Ehk siis, kuhu ma lähen oma relvadega, et erialaspetsiifilist laskmist teha. Kuiv trenn on küll väga oluline, kuid ei asenda täielikult päris laskmist. Saab lasta ka skaleeritud kujul, st panna 100m peale väiksem märk, kuid see ei ole päris see, sest ei anna kuidagi päris kauguse ning tuule tunnetust ja vigade võimendumist suurtel kaugustel. Kui mu relv on võimeline stabiilselt 1 km ära puudutama, siis on seda vaja ka harjutada, ainult 300m piires laskmine ei ole piisav. Ehk siis lühidalt kokku võttes - täpsusrelva kogu efektiivse tuleulatuse ärakasutamiseks (ehk siis selle ulatuses lasta osata ning suure tõenäosusega esimese lasuga tabamus saada) tuleb ka lasta kogu selle ulatuses, seda suhteliselt regulaarselt igasugustes ilmastikutingimustes ning igal aastaajal.

Kui tahta harjutada .22LR-iga, siis kuni 50m on vähe, .22-ga lastakse snaipriharjutusi kuni 300m. Aga kus on selline 300m tiir, kuhu saaks ka tsiviilina suvalisel ajal ligi.

[allatah]

Kuna mu moona maksab kinni riik, siis ma täpset hinda ei tea, aga mingi mängurelva väikesed "kuulid" on vist suurusjärgus ~50 korda odavamad. Ja metsatukad on endal olemas.

See, et ei ole korralikke lasketiire on jah päris tõsine probleem. Viljandis vist on või OLI peaaegu 700m peale võimalik lasta, aga see muudetakse ära.
Vastuseks Medusa murele oma relvaga harjutamise osas. Mitte et ma seda soovitaksin, aga inimtühje soid ja rabasid meil jagub. Probleemidest torkavad esimese hooga pähe muidugi ohutus ning sihtmärgi kontrollimas käimine keset sood
Paar numbrit tagasi oli Kaitse Kodus artikkel, mis võttis selle lasketiirude teema kenasti kokku. Midagi ilusat sealt ei paistnud olevat. Suuremate distantside jaoks (üle 300m) tulevad mõned laskeväljad.

Aga kui elutempo kisub ühes suunas, relv asub paraku malevas ja malev asub hoopiski teises suunas ning lsketiir on üleüldse Kihnu saarel, siis kipub oskus ja suutlikkus kah langema...

[kapten.]

Lõpetad TPLEK ära? Kes oskab pakkuda, kui kiiresti relv kodumalevasse jõuab, kas läheb 16 kuud või on ka keegi kiiremini saanud, nutune aga mis põhjustel?

[Leo]

Siin on enamik probleeme snaiprite koolitamise ära räägitud, kuid asja kokku vottes peab märkima, et alustuseks on ikkagi vaja tahet asjaga tegeleda, seejärel korralikku koolitust ja alles kolmandal kohal on relvastus. Hea koolitusega snaiper laseb tavalise automaadiga täpsemini ja kaugemale kui keskpärane täpsuslaskur täpsusrelvaga. Kontrollitud.

Trummi väljatoodud KL aktiivi väike hulk on korrektne, SN kursustel KLis jääb supp iga aastaga lahjemaks. Kui varem sai kolmandikku osalejatest innustada iseseisvalt harjutama ja riistvara täiendama, siis viimase kursuse saldo on 10%, kes on viitsinud aasta jooksul midagi teha ja areneda. Teised ootavad, et neile relv malevasse saadetakse voi keegi teine neid koolitama hakkab. Siis kui koolitust pakkuda, sellist ilma laskmiseta, kuid kogu SN muid oskuseid harjutavat ja kinnistavat, siis on ainult häda ja viletsus. Ilm on sitt ja kodus lehm poegib ja ämma juubelit on vaja tähistada. Sellise suhtumisega ei saagi midagi saavutada, kui ainult perset laiaks istuda ja oodata, et keegi midagi korraldaks ja koju kätte tassiks. Kui ei ole relvi, siis tuleb relvuril niikaua seljas elada, et ta relvad kohale ajab. Ja kui KLPS voi KJ Logistika pidurdab, siis tuleb neil seljas elada. Vollide nimed ja telefonid on teada, kuid koige kasulikum on ise kohale minna ja härrade lauanurgalt vajalik paber otsida ning sellele allkiri saada. Kontrollitud.

KL lähemate aastate plaan on, et iga malev saaks 300 m tiiru ja kogu Eesti peale moned 600 m tiirud, lisaks KV keskpolygoni ja Sirgala kasutamise voimalus. See on laskeoskuse kehva taset ja snaiprite väikest hulka arvestades täiesti piisav. Kui on piisavalt motti snaipri tasemel regulaarselt ja mitmekylgselt treenida, siis on ka piisavalt motti Eesti teise otsa laskma soita. 22 LR ja ohkrelvad on OK baastreeningu jaoks, kuid korralikuks laskeoskuseks peab laskma oige relvaga pikkadele kaugustele. Et 500 m suhteliselt kindlalt tabada, tuleb tegelikult harjutada 30-50% pikematel kaugustele. Siis tekib kogemus ja enesekindlus.

500+m spetsialiste on KLis vähe ja peamine pohjus ei ole laskeväljade nappus, vaid meeste enda laiskus. Isegi selline jao snaiper, kes suudab 300 m pealt 90% kindlusega 50x50 senti lehte tabada, on jaole suureks abiks ja enamik jagusid sellist laskurit ei oma. TRG42, mida kord aastas 300 m pealt tuulutatakse, ei ole mingi näitaja. Sellist relva tuleb harjutada aastaringselt igal aastaajal. Nii kasvavadki 1000 m mehed, ainult aastatepikkuse harjutamise ja tuhandete laskudega. 100, 200 ja 300 m on snaiprile relva normaaljooksu kontrollimise kaugused. Peamine too tehakse kaliibrist soltuvalt ära 300-1200 m kaugusele. Isegi tavaline jao snaiper peaks saama vähemalt paar-kolm korda aastas 600+m lasta, et vajadusel kindlasti 400-500 m tabada. Tema peamine töökaugus ongi 200-400 m.

[ruger]

Veidi erialaselt lugemiseks võib olla ka leitud lehekülg http://www.snaiper.ee

[naabri Ants]

naljakas lehekülg see snaiper.ee.Seal väidatekase üsna veendunult et summuti vähendab tagasilööki.Sellest väitest lausa õhkub asjatundmatust

[rbl]

"Kasutades summutit, väheneb oluliselt relva tagasilöök. Mida suurem on kaliiber, seda tugevam on tagasilöök ja summuti leevendab seda oluliselt. Paljudel juhtudel inimesed ei suudagi suurte kaliibritega lasta ilma summutita või kompensaatorita, sest tagasilöök on õlale valus."

Tundub tõesti, et ta ei too oma tekstis konkreetselt välja helisummuti, leegisummuti, suudmekompensaatori-suudmepiduri erinevusi ja asi jääb kohati suht segaseks.

[Sugga 21]

naljakas lehekülg see snaiper.ee.Seal väidatekase üsna veendunult et summuti vähendab tagasilööki.Sellest väitest lausa õhkub asjatundmatust

Vähendab oluliselt! Kui natuke liialdada teeb 30.06-st sportpüssi(.22LR).Vaielda pole mõtet räägin enda kogemusest.

[Medusa]

Ma olen ka kuulnud jutte, et helisummuti lisamine relvale vähendab relva täpsust, efektiivset laskekaugust ning nn tapmisvõimet...

[rbl]

"Lasketäpsus paraneb

Lasketäpsus paraneb summutiga lastes. See tuleb sellest, et relv läheb raskemaks, seega stabiilsemaks. Tagasilöök väheneb ja sellega seoses ka väheneb lasukartus ning päästmistulemus on parem. Tabamispunkt võib olla erinev, kas lasta summutiga või ilma. Selle põhjustab halvasti lõigatud keere relvaraua otsas, mis pole täpselt 90 kraadi või siis summuti halvast kvaliteedist. "

Eks autoril ole asjadest veidi omamoodi arusaam ja on selle lihtsalt nii kirja pannud nagu tema asju mõistab. Samas palju neid ülikogenud professionaalseid snaipreid siin eestimaal ikka leidnub. Enamus tegeleb siiski asjaga oma enda entusiasmist hobbi korras ja omandab teadmisi niisamuti omalkäel internetist otsides.

Vähendab oluliselt! Kui natuke liialdada teeb 30.06-st sportpüssi(.22LR).Vaielda pole mõtet räägin enda kogemusest.

See olene jällegi kasutatavast relvast, kaliibrist, laskemoona parameetritest, kasutatava helisummuti ehituslikest iseärasustest, materjalidest ja tüübist. Mingites kombinatsioonides võib helisummuti tagasilööki vähendada aga mingi rusikareegel see nüüd kohe kindlasti ei ole!

[Sugga 21]

Ma olen ka kuulnud jutte, et helisummuti lisamine relvale vähendab relva täpsust, efektiivset laskekaugust ning nn tapmisvõimet...

Mina isiklkult täpsuse üle kurta ei saa ju siis on keere hästi keeratud ja summuti klapib minu püssiga.Tegemist on Ase Utra summutiga ja ostsin ta messilt, tehase esindaja soovituse järgi.
Laskekaugus ja muu efektiivsus langeb kindlasti subsonic moona kasutades.

[Leo]

Sellel snaiper.ee lehel ei ole mingit viidet tegijatele peale anonyymse e-posti, seega on ka väga raske hinnata inimeste pädevust. Sisu järgi arvaks, et peamiselt jahimehed ja ka sihtgrupp on peamiselt jahimehed. Igatahes soovin meestele edu, kuid kui hakata sea ja kitse laskmisele lisaks rääkima/kirjutama militaarsest snaipritegevusest, siis on see väga libe tee, kui endal ei ole vastavat koolitust ja kogemust. Internett on täis igasugu jura, legende ja lihtsalt valet snaipritest ja täpsuslaskuritest. Eestikeelset usaldusväärset materjali, millel ka autori nimi all, leiab peamiselt Kaitseliidu ajakirjast Kaitse Kodu ning Snaiprigildi kodulehelt. Kasvoi see vaidlus, kas helisummuti vähendab relva tagasilööki, on lihtsalt totter. Laske summutiga ja saate aru, et vähendab kindlasti. Korralikult ehitatud ja kinnitatud summuti ei halvenda relva lasketäpsust. Inimesed jagunevad jätkuvalt nendeks, kes räägivad oma kogemustest voi siis edastavad teiste poolt räägitut. NSR ehk naised saunas rääkisid ei ole usaldusväärne infoallikas.