Madis22 kirjutas:Seega õhupüssiga suvalises metsatukas viibimise eest võib trahvi saada.
Ehk jõuame tagasi minu varasema postituse juurde - kui mul on oma relv ja moon, siis kuhu ma lähen oma laskeharjutusi tegema?
Võtame näiteks Tartu ümbruse, kus on pikemad tiirud, kus saab ka vintpüssiga lasta (st rohkemaga, kui vaid spordikaga)
1. Elva - saab lasta püstolit ja spordikat kuni 50m. Abiks seegi, kuid ammendab end ruttu.
2. Uniküla - kui aja saab, siis saab lasta enamjaolt 100, vahel ka kuni 300m. Suuremat kui 7,62x51 kaliibrit kasutada ei või. lasta saab harva ja siis ka ainult täpitoksimise viisil. See ammendab ennast väga ruttu ja sobib kas relva nulli kontrolliks või TL/SN.3 tegemiseks.
3. Väluste - ei saa tihti minna, kuni 300m, ehk sama mis Uniküla.
4. Eraviisilised laskepaigad (laskeklubid jne), neis lastakse enamjaolt püstolit.
Ehk siis, kuhu ma lähen oma relvadega, et erialaspetsiifilist laskmist teha. Kuiv trenn on küll väga oluline, kuid ei asenda täielikult päris laskmist. Saab lasta ka skaleeritud kujul, st panna 100m peale väiksem märk, kuid see ei ole päris see, sest ei anna kuidagi päris kauguse ning tuule tunnetust ja vigade võimendumist suurtel kaugustel. Kui mu relv on võimeline stabiilselt 1 km ära puudutama, siis on seda vaja ka harjutada, ainult 300m piires laskmine ei ole piisav. Ehk siis lühidalt kokku võttes - täpsusrelva kogu efektiivse tuleulatuse ärakasutamiseks (ehk siis selle ulatuses lasta osata ning suure tõenäosusega esimese lasuga tabamus saada) tuleb ka lasta kogu selle ulatuses, seda suhteliselt regulaarselt igasugustes ilmastikutingimustes ning igal aastaajal.
Kui tahta harjutada .22LR-iga, siis kuni 50m on vähe, .22-ga lastakse snaipriharjutusi kuni 300m. Aga kus on selline 300m tiir, kuhu saaks ka tsiviilina suvalisel ajal ligi.