Tark õpib teiste vigadest

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Tark õpib teiste vigadest

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Vanasõna ütleb tabavalt: Tark õpib teiste vigadest, Loll oma vigadest. Kui aga räägime riigikaitsest, nii võib juhtuda ka nii, et kui pole õpitud teiste vigadest nii ei saa õppida ka omadest, sest sureb vea tõttu.

Snaipritegevuse alal soomlaste tehtud suurtest vigadest saaks õppida lugedes juba 90 aastat ilmunud soomlasest sõjandusajalehest Suomen Sotilas - täpsemini numbrist 6/2009. Pika artikli autor on Heikki Jounela.

Ma võtan siia lühidalt mõned punktid artiklist ja lisan veel mõtteid.

Soome Vabadussõja ja Talvesõja vahel Soome Kaitseväes ei saadud aru snaipritegevuse tähtsusest. Ei hangitud varustust, ega antud snaipriväljaõpet. Soome Kaitseliidus (Suojeluskunta) tehti midagi algelisi pingutusi ja anti mingisugust laskeväljaõpet - ausalt öeldes see laskeväljaõpe oli tasemel, aga süstemaatilist spetsiaalset snaipriväljaõpet, snaiprirelvadest räägimata, polnud.

Soome kaitseliitlaste kasutusel oli väga hea ja täpne poltlukuga vintpüss - aga polnud optilisi sihikuid. Riik selliseid ei hankinud ja tava kaitseliitlastele nad olid ülearu kallid. Ka suur osa nendest vintpüssidest oli kas Lottade hangitud või kaitseliitlaste enda rahadega hangitud.

Soome Kaitseväel oli raha hankida näiteks mereväele raskeid lahingulaevu ja lennuväele pommituslennukeid - aga snaiprite jaoks optilisi sihikuid ei tahetud välismaalt osda. Püüti aga teha oma soomlane optiline sihik, ja veel selline mis sobiks nii täpsuslaskuri jaoks kui ka kuulipilduja jaoks. No, nagu mu lugeja juba arvab, need sihikud ei jõudnud Talvesõtta, ega ka polnud kõige paremat. Kui oleks jõudnudki nii neid oleks olnud väga vähe (150 tk snaipritele ja 100 tk kuulipilduritele). Lisaks sihiku kinnitusega oli probleeme, jne.

Hea küll soomlased said Talvesõjas aru, et snaipreid on vaja. Simo Häyhä tappis oma tavalise Katseliidu vintpüssiga (optilise sihikuta) 542 vaenlase sõdurid (peale selle paarsada püstolkuulipildujaga). Talvesõjas polnud organiseeritud snaipritegevust - kui Kollaal oli kusagil probleeme vene snaipritega, nii paluti Häyhä appi.

Nagu teada meil soomlastel on kahjuks kombeks mõelda "pika vedruga" - aeglaselt. Seega seda snaipritegevust ei saadud korda ka Vaherahu ajal (Talvesõja ja Jätkusõja vahel). Sõjasaagiks (trofee) oli saadud paarsada venelast optilist sihikut ja neid paigaldadi vintpüssidele - aga see oli jälle kärbsemust meres.

Alles detsembris 1942 läks Saksamaale tellimus 2000 optilisest sihikust Ajack (nelikordne suurendus) - aga Saksamaa keeldus müümast Soomele. Suvel 1943 Saksamaa lõpuks lubas müüa 500 tk. Need tarniti talvel 1943-1944. Jätkusõja lõpuni saadi valmiks ainult 300 snaipripüssi nende sihikudega.

Trofeeks võetud vene snaiprivintpüsse läks küll meestele koju jahirelvadeks ja neid hoiti rindel enda käes - aga ei antud snaiprikoolituse saanud meestele. Jama.

No, kõik polnud alati halvasti Soomes. Snaiprikoolitust hakati andma, taktikat arendati, saadi aru et on parim töötada snaipripaarina (teine laseb, teine vaatleb binokliga), jne. Aga snaiprikoolitus votab väga palju aega ja on vaja varustus. Selle kõige oleks saanud teha korda juba enne Talvesõda kui oleks olnud Tark. Kahjuks meie soomlased oleme Lollid ja õpime ainult oma vigadest - tihtipeale ka need kallid õppetunnid ununevad aastate jooksul ja on vaja uuesti õppida enda vigadest.

Soovitan kallil vennasrahval eestlastel mõelda selle peale, et näiteks 100 Sako TRG kaliibriga .338 Magnum eestlastest snaipride käes ja näiteks 500 M14 optilise sihikuga eestlastest täpsuslaskurite käes oleks seda investeeringut väärt. Loomulikult ainult relvadest pole tolku kui pole tõhusat väljaõpet. Snaipriks ei saa keegi kirjakursusega - on vaja tõhus koolitus ja väga palju praktikat pidevalt.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Leo »

Kui EKJ on 500 täpsuslaskurit ja 100 snaipripaari, siis oles see sõjaliselt vägagi arvestatav number, kui meenutada, mida Itskeerias suudeti korda saata 500 Dragunovi täpsuspüssiga. Moskoviitidel tekitas tsetseenide täpsustuli hirmu ja palju kaotusi. Tavaliselt tegutses täpsuslaskur jao koosseisus, kus oli 5-8 võitlejat. Relvastuses oli eelistatud komplekt täpsuspüss-kuulipilduja-TT granaadiheitja. Jagu tegutses vaba jahi põhimõttel - kui nähti vastase üksust, siis tulistati neid TT relvast ja täpsuspüssist ning asuti kohe eemalduma, enne kui vastane toibus ja vastutule avas. Eemaldumist kattis kuulipilduja ja ülejäänud võitlejad, kes olid relvastatud automaatidega. Need välkrünnakud olid moskoviitidele väga vastikud ja närvesöövad. Sõdurite, kelle enamuse moodustasid ajateenijad, moraal kukkus kolinal, sest igast ilmakaarest valitses nähtamatu surm.

Kahjuks praegused arengud kaitsejõududes viitavad sellele, et meie olukord on soomlastega sama ja vennasrahva kogemustest ei õpita midagi. Igasugu NATO-luuludest ajupestud juhtkond ei arvestagi sellise võimalusega, et peaks ikka päriselt ja peamiselt oma jõududega idanaabrile vastu hakkama. Snaiprivõimekus on loodud, samuti on meil miinitõrjevõimekus (3 inglise plastikpaati, mis sõidavad ainult soojal ajal) ja veel terve hulk muid "võimekusi". Snaiprivõimekus tähendab, et välismissioonidele on ostetud näputäis relvastust ja erivahendeid. Sisulist sõjalist tähendust sissetungi tõrjumiseks Eesti snaiprid ei oma. Relvasüsteemid on tehnika viimane sõna ja nende meeskonnad hea väljaõppega, kuid neid on lihtsalt liiga vähe, et vastase tegevust kuidagi mõjutada. Selleks, et luua Eesti snaiprikoolkond on vaja ikkagi sadu koolitatud täpsuslaskureid ja snaipreid koos relvastuse ja erivarustusega.
Viimati muutis Leo, 12 Jaan, 2010 22:33, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Leo kirjutas:Selleks, et luua Eesti snaiprikoolkond on vaja ikkagi sadu koolitatud täpsuslaskureid ja snaipreid koos relvastuse ja erivarustusega.
Jah. Suurest täpsuslaskurite seltskonnast annaks valita parimad snaiprikanditaaditeks. Aga kõigist nendest kanditaadidest ei ikka tuleks häid snaipreid.

Heaks snaiperiks võiks saada ka suvaline isik kellel on selleks piisavalt tugev tahtmine - ja antakse võimalus harjutada ning osaleda võistlustele.

Ilmselt EKV ei tahagi saada seda suurt hulka täpsuslaskureid. Kuidas saada kamina või mingi äritegelaste fond toetama selliseid isikuid kes tahaksid saada snaipriks?

Loomulikult oleks vaja kontrollida, et ta pole pät või venemeelne.
xwy
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 04 Sept, 2008 18:01
Kontakt:

Postitus Postitas xwy »

Kui mul on näiteks silmad juba suhteliselt vara kehvad..(nii - 0, 5 umbes, saan varsti 18. On mul veel lootust snaipriks saada?
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

kuulsamad snaipid lasevadki ju ainult kuulmise järgi niiet kehva silmanägemine küll ei sega

lase aga kroonu kulul prillid välja kirjutada (antakse laost koos gaasimaskiga)
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Saksa snaipri prillid. 8) http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnails.php?album=36 Aga kuidas Saksamaa lõpetas, seda me teame!
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Nii väikese miinuse, nagu 0,5 saab laseriga nulli korrigeerida. Mine kindlasti ajateenistusse, ja kui veab siis saad seal täpsuslaskuri koolituse. Ka liitumine Kaitseliiduga on üks võimalus. Väljaõpe iseenesest on muidugi Eestis probleem, seda kahjuks ei peeta kõrgemal tasemel oluliseks, seetõttu sellega ka ei tegeleta tõsiselt. Kamp hardcore entusiaste üritavad pooliseseisvalt süsteemset väljaõpet käima tõmmata, eks näis mis välja tuleb. Kui kõrgem juhtkond asja olulisusest aru ei saa ja tingimusi ei looda (relvad, varustus, instruktorid, laskepaigad, õpikud jne), siis ega need vähesed entusiastidki lõpmatuseni ei jaksa. Lugege viimast Kaitse kodu! ajakirja, seal on artikkel meie suht nukrast olukorrast selles vallas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist