Suurtükivägi
Postitatud: 28 Juul, 2010 17:35
Suurtükiväel oli väga oluline roll suurepäraste tõrjevõitude saavutamises Jätkusõjas - minu arvates suurtükivägi on ikka veelgi eriti tähtis relvaliik.
Suurtükivägi suutis ja suudab tulevikus juba üksinda tõrjuda kallaletunge - kui suurtükke on sellele lahingualale tulistama suutelistena suur kogus, tulejuhtimine on organiseeritud õieti, side töötab ja suurtükivägi oskab oma töö hästi (meetodid on korras, jne.). See pole suur viga kui suurtükid on vanad - ka vana suurtükiga lennutatud mürsk vaenlase kaelas teeb oma töö ära täpselt sama moodi kui uhiuue suurtükiga lennutatud.
Soomest oleks võtta häid näidiseid hulgaliselt, aga ma võtan selles alustuses mõned numbrid ainult ühest lahingust, mis pole ilmselt Eestis eriti tuntud.
Äyräpää - Vuosalmi aastal 1944
Lahing peeti suhteliselt kitsal alal Vuoksi jõe mõlemal pool Karjala Maakitsusel. Lõunapool jõge oli soomlastel Äyräpää sillapea ja Põhjapool jõge Vuosalmi, milles vene vägede sissetung Soome pidi peatama lõplikult - ja peatati ka.
Lahinguala laius oli ümmarguselt 6 km piki jõge.
Sellel alal venelased püüdsid saada strateegilise läbimurde (Tali-Ihantalas see püüdlus luhtus esiteks ja Venemaa püüdis jätkata teises kohas).
Esiteks Vene 98.AK (korpus) püüdis forsseerida jõe kolme diviisiga (177.D, 281.D ja 381.D, tõetatud väga tugeva suurtükiväe, tankide ja ründelennukitega), aga tehti hakklihaks (muidugi mitte ainult suurtükiväega, aga peamiselt).
Vastas oli soomlaste kulunud 2.D. Aga suhteliselt tugev suurtükivägi. Soomlastel oli ka hulgaliselt häid tulejuhtimispunkte - osa lausa suurepäraseid. Tulejuhid sai korrigeerida tuld nii, et mürsud läksid täpselt vaenlase kaela, mitte sinna ja siia nagu venelaste oluliselt tugevamal suurtükiväel.
Soome patteris (patarei) oli üldiselt 4 suurtükki, patteristossa (pataljon) 12 suurtükki, rykmentissä (rügement) 36 suurtükki. Näiteks I/KTR 15 tähendab Suurtükiväerügement number 15 esimene pataljon.
Alates 21.6.1944 selle Soome 2.D sai kasutada järgmisi tuleüksusi:
Üksuse nime järel ma annan missugune suurtükk. Näiteks 76 K 36 tähendab 76 mm kahuri aastalt 1936 (venelane poolautomaat - trofee). 114 H 18 on 114 mm haubits aastalt 1918 (inglise oma).
I/KTR 15 76 K 36
II/KTR 15 114 H 18
III/KTR 15 75 K 17
Rask.Psto 27 8 tk 155 H 15 ja 4 tk 120 K 78-31
Rask.Psto 12 105 K 29
Rask.Psto 13 150 H 40
Rask.Psto 39 152 H 37 (Allutatud 4.7.)
3./Jär.Psto 4 2 tk 203 H 17 (Allutatud 5.7.)
Lisaks 2.D lahingut sai toetada naaberdiviisi (15.D) suurtükiväest üks pataljon I/KTR 12 millel oli 75 K 17.
Ma arvan, et seda artiklid loevad suurtükiväelased muigavad, et see oli ju suurtükiväe muuseum - mitte suurtükivägi. Jah, oli küll muuseum, aga löi mättasse hulga vaenlasi ja mitu korda ainult suurtükiväe tulega. Tulejuhid nägid, et kusagil kohas vaenlase jalavägi ja tankid valmistusit rünnakuks ja kallasid selle ala üle näiteks kuue suurtükiväepataljoni tulega - ja oligi kõik. Muidugi kui võrdleme Tali-Ihantala lahingut, milles Soome suutis kontsentreerida 250 kpl suurtüki tule sama märki pihta nii see 6 pataljoni ainult 72 suurtükki võib tunduda vähevõitu - aga ei tundunud vaenlastest kelle kaela need mürsut kallati.
Ainuüksi see naaberdivisioona toetav suurtükiväepataljon sai selles ühes lahingus ajavahemikus 20.6.-16.7.1944 kokku 1028 tulekäsku ja kasutas umbes 30 000 mürsku.
98.AK jõudu otsas
Kui see korpus oli löödud mättasse, nii Venemaa viskas tulle järgmise korpuse 115.AK jälle kolme diviisiga.
Nüüd see Soome väsinud ja kulunud 2.D ei suutnud enam hoida sillapead Äyräpääs, vaid vastupidi Venemaa suutis vallutada väikse sillapea teiselt poolt jõge.
Aga ka see korpus ei suutnud täita oma ülesanned sooritada läbimurret ja tungida sügavale Soome. Vastupidi ka see korpus (92.D, 142.D ja 10.D) löödi mättasse suurtükiväe, miinipildujate kuid nüüd ka õhuväe abil. Nüüd abiks oli ka sakslaste Lennugrupp Kuhlmey koos oma Stukade ja Jabodega. Täpseid pommide arvu, millal ja kuhu saab lugeda soome keeles:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksella.htm
Soome tugevdas veelgi oma suurtükiväge Vuosalmis
Alates 11.7.1944 Vuosalmis oli kasutada ka Tankidiviisi suurtükivägi. Selle 2.D kasutusel oli oma suurtükiväegrupp ja Tankidiviisi kasutusel oma. Aga oli üks mees (kolonelleitnant U.Merenheimo) kellel oli võlitused panna vajadusel mõlemad grupid (ja veel see üks naaberdiviisi suurtükiväepataljon) tulistama sama märki.
2.D grupis olid:
II/KTR 15 114 H 18
III/KTR 15 75 K 17
I/KTR 4 155 H 17 (saabus 14.7.)
Rask.Psto 27 8 tk 155 H 15 ja 4 tk 120 K 78-31
Rask.Psto 13 150 H 40
3./Jär.Psto 4 2 tk 203 H 17
Kev.Psto 16 75 K 17 (saabus 15.7.)
PsD grupis olid:
I/KTR 15 76 K 36
III/KTR 12 (-) 8 tk 122 H 10-30
Rask.Psto 12 105 K 29
Kev.Psto 14 105 H 37 (tuttav eestlastele)
Rask.Psto 39 152 H 37
Rask.Psto 14 150 H 40
15.D toetav pataljon I/KTR 12 millel oli 75 K 17.
Nüüd oli võimalik kontsentreerida umbes 150 suurtüki tuli ühe märgi pihta.
Soome suurükivägi tulistas selles Äyräpää-Vuosalmi lahingus vaenlase kaela umbes 122 000 mürsku ajavahemikus 20.6.-17.7.1944. Miinipildujad lisaks 85 000 mürsku.
Näiteks 5.7. kell 18 kuni 6.7. kell 18 (24 h jooksul) see 2.D suurtükivägi tulistas umbes 12 500 mürsku ja miinipildujad 9 700 mürsku.
Soome ainuke väga kulunud Tankidiviis pandi viskama vaenlased jõkke - aga see vastupealetungi luhtus, sest Venemaa viskas samaaegselt jälle uue korpuse (6.AK) kolme diviisiga (327.D, 13.D ja 382.D) tulle. Venelased ei saanud edasi, aga ka soomlased ei suutnud visata seda korpust jõkke. Hakkas jälle positsioonisõda.
Selle "vanarauaga" pandi 9 vene diviisi toppama kitsal alal. No, said ikka 2 km sügava sillapea jõe põhjakaldale, aga sellest mitte enam edasi. Selles tõrjevõidus oli väga suur osa suurtükiväel.
Suurtükivägi suutis ja suudab tulevikus juba üksinda tõrjuda kallaletunge - kui suurtükke on sellele lahingualale tulistama suutelistena suur kogus, tulejuhtimine on organiseeritud õieti, side töötab ja suurtükivägi oskab oma töö hästi (meetodid on korras, jne.). See pole suur viga kui suurtükid on vanad - ka vana suurtükiga lennutatud mürsk vaenlase kaelas teeb oma töö ära täpselt sama moodi kui uhiuue suurtükiga lennutatud.
Soomest oleks võtta häid näidiseid hulgaliselt, aga ma võtan selles alustuses mõned numbrid ainult ühest lahingust, mis pole ilmselt Eestis eriti tuntud.
Äyräpää - Vuosalmi aastal 1944
Lahing peeti suhteliselt kitsal alal Vuoksi jõe mõlemal pool Karjala Maakitsusel. Lõunapool jõge oli soomlastel Äyräpää sillapea ja Põhjapool jõge Vuosalmi, milles vene vägede sissetung Soome pidi peatama lõplikult - ja peatati ka.
Lahinguala laius oli ümmarguselt 6 km piki jõge.
Sellel alal venelased püüdsid saada strateegilise läbimurde (Tali-Ihantalas see püüdlus luhtus esiteks ja Venemaa püüdis jätkata teises kohas).
Esiteks Vene 98.AK (korpus) püüdis forsseerida jõe kolme diviisiga (177.D, 281.D ja 381.D, tõetatud väga tugeva suurtükiväe, tankide ja ründelennukitega), aga tehti hakklihaks (muidugi mitte ainult suurtükiväega, aga peamiselt).
Vastas oli soomlaste kulunud 2.D. Aga suhteliselt tugev suurtükivägi. Soomlastel oli ka hulgaliselt häid tulejuhtimispunkte - osa lausa suurepäraseid. Tulejuhid sai korrigeerida tuld nii, et mürsud läksid täpselt vaenlase kaela, mitte sinna ja siia nagu venelaste oluliselt tugevamal suurtükiväel.
Soome patteris (patarei) oli üldiselt 4 suurtükki, patteristossa (pataljon) 12 suurtükki, rykmentissä (rügement) 36 suurtükki. Näiteks I/KTR 15 tähendab Suurtükiväerügement number 15 esimene pataljon.
Alates 21.6.1944 selle Soome 2.D sai kasutada järgmisi tuleüksusi:
Üksuse nime järel ma annan missugune suurtükk. Näiteks 76 K 36 tähendab 76 mm kahuri aastalt 1936 (venelane poolautomaat - trofee). 114 H 18 on 114 mm haubits aastalt 1918 (inglise oma).
I/KTR 15 76 K 36
II/KTR 15 114 H 18
III/KTR 15 75 K 17
Rask.Psto 27 8 tk 155 H 15 ja 4 tk 120 K 78-31
Rask.Psto 12 105 K 29
Rask.Psto 13 150 H 40
Rask.Psto 39 152 H 37 (Allutatud 4.7.)
3./Jär.Psto 4 2 tk 203 H 17 (Allutatud 5.7.)
Lisaks 2.D lahingut sai toetada naaberdiviisi (15.D) suurtükiväest üks pataljon I/KTR 12 millel oli 75 K 17.
Ma arvan, et seda artiklid loevad suurtükiväelased muigavad, et see oli ju suurtükiväe muuseum - mitte suurtükivägi. Jah, oli küll muuseum, aga löi mättasse hulga vaenlasi ja mitu korda ainult suurtükiväe tulega. Tulejuhid nägid, et kusagil kohas vaenlase jalavägi ja tankid valmistusit rünnakuks ja kallasid selle ala üle näiteks kuue suurtükiväepataljoni tulega - ja oligi kõik. Muidugi kui võrdleme Tali-Ihantala lahingut, milles Soome suutis kontsentreerida 250 kpl suurtüki tule sama märki pihta nii see 6 pataljoni ainult 72 suurtükki võib tunduda vähevõitu - aga ei tundunud vaenlastest kelle kaela need mürsut kallati.
Ainuüksi see naaberdivisioona toetav suurtükiväepataljon sai selles ühes lahingus ajavahemikus 20.6.-16.7.1944 kokku 1028 tulekäsku ja kasutas umbes 30 000 mürsku.
98.AK jõudu otsas
Kui see korpus oli löödud mättasse, nii Venemaa viskas tulle järgmise korpuse 115.AK jälle kolme diviisiga.
Nüüd see Soome väsinud ja kulunud 2.D ei suutnud enam hoida sillapead Äyräpääs, vaid vastupidi Venemaa suutis vallutada väikse sillapea teiselt poolt jõge.
Aga ka see korpus ei suutnud täita oma ülesanned sooritada läbimurret ja tungida sügavale Soome. Vastupidi ka see korpus (92.D, 142.D ja 10.D) löödi mättasse suurtükiväe, miinipildujate kuid nüüd ka õhuväe abil. Nüüd abiks oli ka sakslaste Lennugrupp Kuhlmey koos oma Stukade ja Jabodega. Täpseid pommide arvu, millal ja kuhu saab lugeda soome keeles:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksella.htm
Soome tugevdas veelgi oma suurtükiväge Vuosalmis
Alates 11.7.1944 Vuosalmis oli kasutada ka Tankidiviisi suurtükivägi. Selle 2.D kasutusel oli oma suurtükiväegrupp ja Tankidiviisi kasutusel oma. Aga oli üks mees (kolonelleitnant U.Merenheimo) kellel oli võlitused panna vajadusel mõlemad grupid (ja veel see üks naaberdiviisi suurtükiväepataljon) tulistama sama märki.
2.D grupis olid:
II/KTR 15 114 H 18
III/KTR 15 75 K 17
I/KTR 4 155 H 17 (saabus 14.7.)
Rask.Psto 27 8 tk 155 H 15 ja 4 tk 120 K 78-31
Rask.Psto 13 150 H 40
3./Jär.Psto 4 2 tk 203 H 17
Kev.Psto 16 75 K 17 (saabus 15.7.)
PsD grupis olid:
I/KTR 15 76 K 36
III/KTR 12 (-) 8 tk 122 H 10-30
Rask.Psto 12 105 K 29
Kev.Psto 14 105 H 37 (tuttav eestlastele)
Rask.Psto 39 152 H 37
Rask.Psto 14 150 H 40
15.D toetav pataljon I/KTR 12 millel oli 75 K 17.
Nüüd oli võimalik kontsentreerida umbes 150 suurtüki tuli ühe märgi pihta.
Soome suurükivägi tulistas selles Äyräpää-Vuosalmi lahingus vaenlase kaela umbes 122 000 mürsku ajavahemikus 20.6.-17.7.1944. Miinipildujad lisaks 85 000 mürsku.
Näiteks 5.7. kell 18 kuni 6.7. kell 18 (24 h jooksul) see 2.D suurtükivägi tulistas umbes 12 500 mürsku ja miinipildujad 9 700 mürsku.
Soome ainuke väga kulunud Tankidiviis pandi viskama vaenlased jõkke - aga see vastupealetungi luhtus, sest Venemaa viskas samaaegselt jälle uue korpuse (6.AK) kolme diviisiga (327.D, 13.D ja 382.D) tulle. Venelased ei saanud edasi, aga ka soomlased ei suutnud visata seda korpust jõkke. Hakkas jälle positsioonisõda.
Selle "vanarauaga" pandi 9 vene diviisi toppama kitsal alal. No, said ikka 2 km sügava sillapea jõe põhjakaldale, aga sellest mitte enam edasi. Selles tõrjevõidus oli väga suur osa suurtükiväel.