Side eriala ja vahendid
informaatika sõda
Teatavasti loodi internet algupäraselt militaarvõrguna. Kujundati see hajutatud sõlmpunktidega võrguna, kus ühtegi "keskset kommutaatorit" ei ole.
Me kõik teame, mis on tänapäeval internetist saanud.
Samas tekkis idee, et mis saab ,kui tänapäeval oleks vaja võrku, mis elaks üle igasuguseid katastroofe ja kasvõi võõrvalitsust, et missugune see võrk võiks olla.
Kindlasti peaks selles samuti olema hajutatuse printsiip, et võrku poleks võimalik lihtsalt maha võtta. Teiseks peaks kasutama raadiosagedusi.
Selle peale tuli meelde "vana hea Fidonet", kus erinevad huvilised kasutasid modemeid, et telefoniliini pidi üksteisega sõnumeid vahetada. Süsteem toimis üle kogu maailma. Igal kasutajal oli oma aadress. Sõnum liikus läbi erinevate kasutajate edasi. Oli ka võimalus teksti krüpteerida, kuid enamasti võisid "vahelülid" kõiki postitusi lugeda.
Kui nüüd võtta aluseks sama ideoloogia ja lisada raadiolained ning GPS-i?
Igal kasutajal on samamoodi oma võrguaadress. Info liiguks üle erinevate kasutajate krüpteeritult. Kuna tegemist oleks mobiilsete seadmetega (laptop + wifi kaart näiteks), siis saab GPS asukohtade järgi koostada nö. optimaalse info liikumisteekonna.
Loomulikult peaks kogu krempel olema tehtud nii, et süsteemi imbunud "nuhk" ei saaks selle kaudu informatsiooni vastutuegevuse kohta...
Me kõik teame, mis on tänapäeval internetist saanud.
Samas tekkis idee, et mis saab ,kui tänapäeval oleks vaja võrku, mis elaks üle igasuguseid katastroofe ja kasvõi võõrvalitsust, et missugune see võrk võiks olla.
Kindlasti peaks selles samuti olema hajutatuse printsiip, et võrku poleks võimalik lihtsalt maha võtta. Teiseks peaks kasutama raadiosagedusi.
Selle peale tuli meelde "vana hea Fidonet", kus erinevad huvilised kasutasid modemeid, et telefoniliini pidi üksteisega sõnumeid vahetada. Süsteem toimis üle kogu maailma. Igal kasutajal oli oma aadress. Sõnum liikus läbi erinevate kasutajate edasi. Oli ka võimalus teksti krüpteerida, kuid enamasti võisid "vahelülid" kõiki postitusi lugeda.
Kui nüüd võtta aluseks sama ideoloogia ja lisada raadiolained ning GPS-i?
Igal kasutajal on samamoodi oma võrguaadress. Info liiguks üle erinevate kasutajate krüpteeritult. Kuna tegemist oleks mobiilsete seadmetega (laptop + wifi kaart näiteks), siis saab GPS asukohtade järgi koostada nö. optimaalse info liikumisteekonna.
Loomulikult peaks kogu krempel olema tehtud nii, et süsteemi imbunud "nuhk" ei saaks selle kaudu informatsiooni vastutuegevuse kohta...
Selliste võrkude tänapäevasem nimi inglise keeles on "mesh" võrgud
http://en.wikipedia.org/wiki/Mesh_network
http://en.wikipedia.org/wiki/Mesh_network
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Side eriala ja vahendid
Teen ettepaneku luua side eriala teema.
Olen kuulnud, et Eestis sidega paljudes sõjaväe osades väike ikaldus. Ise olen algelised side õppused aastaid tagasi läbinud kuid soov uuesti meelde tuletada.
Side alla siis kuuluks raadioside, traatside, visuaalside jms
Milliseid lugemisvara võiks kasutada side õppeks. Kui kellegil on häid kogemusi sidejaamadega/seadmetega, siis teretulnud.
Maailma tasemel sideseadmete tootja on Harris. Kas on seadmed ka Eestis kasutusel? Pidid suht keerulised olema, kuid ise olen kahjuks näinud kuid mitte näppida saanud.
Parimat, sarvik aka Reemet
Olen kuulnud, et Eestis sidega paljudes sõjaväe osades väike ikaldus. Ise olen algelised side õppused aastaid tagasi läbinud kuid soov uuesti meelde tuletada.
Side alla siis kuuluks raadioside, traatside, visuaalside jms
Milliseid lugemisvara võiks kasutada side õppeks. Kui kellegil on häid kogemusi sidejaamadega/seadmetega, siis teretulnud.
Maailma tasemel sideseadmete tootja on Harris. Kas on seadmed ka Eestis kasutusel? Pidid suht keerulised olema, kuid ise olen kahjuks näinud kuid mitte näppida saanud.
Parimat, sarvik aka Reemet
-
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
Andmeside
Territoriaalkaitses ja ka kõikes mili tegevuses võtitähtis on hea side.
Kõneside on aeglane ja kasutab eetrilained efektitult.
Andmeside on soovitav viis.
See annab saata sõnumi üle terve Eesti,
mis pole lihtsalt võimalik kõnesidega.
Sõnumi saab kirjutada rahulikult ja nuppu vajutusel see läheb kohe edasi.
Sõnumid on eetris lühiked priiksud ja jaamad on raskem paigutada.
Jaamad andavad liikuda mobiilselt mõnda kilomeetri ümmargusel alal ja samas võrku topologia säilib.
Sõnumid on väga kindlalt sifreeritud, aga kõneside pole, vaenlane kuulab!
KL andmesidevõrk on olnud kasutusel juba pika aja. Kogemuseid on küll.
Ka näiteks Erna retke võistluses mitu korda kasutatud.
Miks Eestis pole arendatud edasi ja laiendadud seda andmesidevõrgu?
See on väga odav ja välikõlblik, kui riistvara koostatakse Putkineni viisil.
Andmesidevõrgu saaks kasutada näiteks:
- sissitegevuses hajutatud sissigrupid
- võitlusgrupid
- miinipilduja ning suurtüki tulejuhid
- luuregrupid
- õhuvaatluspunktid üle terve Eesti
- jalaväeüksused (pataljonid, kompaniid) ja nende vahel
- jne...
Kõneside on aeglane ja kasutab eetrilained efektitult.
Andmeside on soovitav viis.
See annab saata sõnumi üle terve Eesti,
mis pole lihtsalt võimalik kõnesidega.
Sõnumi saab kirjutada rahulikult ja nuppu vajutusel see läheb kohe edasi.
Sõnumid on eetris lühiked priiksud ja jaamad on raskem paigutada.
Jaamad andavad liikuda mobiilselt mõnda kilomeetri ümmargusel alal ja samas võrku topologia säilib.
Sõnumid on väga kindlalt sifreeritud, aga kõneside pole, vaenlane kuulab!
KL andmesidevõrk on olnud kasutusel juba pika aja. Kogemuseid on küll.
Ka näiteks Erna retke võistluses mitu korda kasutatud.
Miks Eestis pole arendatud edasi ja laiendadud seda andmesidevõrgu?
See on väga odav ja välikõlblik, kui riistvara koostatakse Putkineni viisil.
Andmesidevõrgu saaks kasutada näiteks:
- sissitegevuses hajutatud sissigrupid
- võitlusgrupid
- miinipilduja ning suurtüki tulejuhid
- luuregrupid
- õhuvaatluspunktid üle terve Eesti
- jalaväeüksused (pataljonid, kompaniid) ja nende vahel
- jne...
Viimati muutis Unto Pulkkinen, 16 Nov, 2010 21:33, muudetud 1 kord kokku.
Si vis pacem, para bellum
Võibolla off topic, kuid huvitab, kuidas venelased 888 sõjas Gruusia sidet segasid? Väidetavalt löödi grusiinide side täielikult auti. Kuidas see toimus? Millega seda tehti? Mida grusiinid kasutasid? Mida nad üritasid vastukaaluks teha ning kui edukas see oli? Mida grusiinid nüüd side vallas teevad? Kas on kogemustest õpitud?
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
Andmesidekomplekt, ettepanek
Andmesidekomplekt, ettepanek
Juba ammu, üle kümne aastad tagasi, Juhani koostis välikõlbliku arvuti.
Sama moodi oleks võimalik veel täiendada komplekti niimoodi, et
kõik riistvara on samas boxis: arvuti, ekraan, klaviatuur, datamodeem, raadioplaat.
Komplekt oleks väga kompakt, ehk 10 x 20 x 20 cm3.
Kui klaviatuur ja ekraan oleks kaane sissepoolel, nii box oleks niiskust pidav.
Arvuti-, raadio- ja modeemiplaateid on maailmal müügil üsna odavalt.
See oleks lihtsalt võimalik valmistada Eestis, vähemalt kui Juhani oleks nõunikuna.
Juba ammu, üle kümne aastad tagasi, Juhani koostis välikõlbliku arvuti.
Sama moodi oleks võimalik veel täiendada komplekti niimoodi, et
kõik riistvara on samas boxis: arvuti, ekraan, klaviatuur, datamodeem, raadioplaat.
Komplekt oleks väga kompakt, ehk 10 x 20 x 20 cm3.
Kui klaviatuur ja ekraan oleks kaane sissepoolel, nii box oleks niiskust pidav.
Arvuti-, raadio- ja modeemiplaateid on maailmal müügil üsna odavalt.
See oleks lihtsalt võimalik valmistada Eestis, vähemalt kui Juhani oleks nõunikuna.
Si vis pacem, para bellum
Seoses arvutitega, siit saab veidi kasutatud, kuid MIL standarditele vastavaid arvuteid: http://www.sulearvuti.ee/hinnad.php?typeID=5
Ehk siis suuremal vähemal määral põrutus ning pritsmekindlad.
Mis puudutab grusiine ja mobiiltelefone, siis see olevat täiesti nii olnud. Aga mis moodi nad niimoodi ikkagi side alal nii auti löödi, et nad mobiile kasutama pidid hakkama? Mida nad kasutasid? Kas ja kui edukalt nad suutsid venelasi segada? Mis muudatusi nad on sisse viinud peale sõda?
Ehk siis suuremal vähemal määral põrutus ning pritsmekindlad.
Mis puudutab grusiine ja mobiiltelefone, siis see olevat täiesti nii olnud. Aga mis moodi nad niimoodi ikkagi side alal nii auti löödi, et nad mobiile kasutama pidid hakkama? Mida nad kasutasid? Kas ja kui edukalt nad suutsid venelasi segada? Mis muudatusi nad on sisse viinud peale sõda?
Kas mitte polnud nii, et mobiilsidet kasutasid ka venelased?Qtec kirjutas: Mis puudutab grusiine ja mobiiltelefone, siis see olevat täiesti nii olnud. Aga mis moodi nad niimoodi ikkagi side alal nii auti löödi, et nad mobiile kasutama pidid hakkama? Mida nad kasutasid? Kas ja kui edukalt nad suutsid venelasi segada? Mis muudatusi nad on sisse viinud peale sõda?
Ma ei tea kas see on legend või tõesti sündinud lugu.
http://www.cacianalyst.org/?q=node/4981Reportedly, one Russian commander during operations had to ask a journalist for his satellite phone in order to contact one of the units.
Wildcom on üks hullemaid arvuteid mida kohanud olen. Sai kunagi muretsetud eeldusel, et ka välitööid kannataks. Kuid suurem osa kontoris ja ei kestnud aastatki. MIL tarbeks kvaliteetsem: caiman . Kuid hind ka vastav.Qtec kirjutas:Seoses arvutitega, siit saab veidi kasutatud, kuid MIL standarditele vastavaid arvuteid: http://www.sulearvuti.ee/hinnad.php?typeID=5
Ehk siis suuremal vähemal määral põrutus ning pritsmekindlad.
Eks side pidamisega on omad head ja vead. Staapide vahel kontoris ja hea digitaalside. Kuid keset sõjatandemit kus kuulid vihisevad ja kiiret abi vaja, siis pole aega oodata kui arvuti ennast üles laeb või teksti klahvilt sisestada. Lihtsam mikkrisse karjuda. Kuid siin jällegi pealtkuulamisohud.
http://www.sozvezdie.su/catalog/avtomat ... ravleniya/
ja
http://www.radioscanner.ru/trx/military/
siit on hea näha mis praegu piiri taga kasutusel on, et mis sagedused, millised antennid ja levikaugused koos käivad.
ja
http://www.radioscanner.ru/trx/military/
siit on hea näha mis praegu piiri taga kasutusel on, et mis sagedused, millised antennid ja levikaugused koos käivad.
Viimati muutis Tux, 28 Nov, 2010 17:46, muudetud 1 kord kokku.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Ka kõnerežiimis on meil kasutusel oleva Harrisega võimalik kasutada krüpteerimist ja sagedushüplemist et takistada pealtkuulamist ja jaama asukoha väljapeilimist.
Kuid kõnesidega oled sa siiski mitmeid sekundeid eetris, samas kui andmeside suudab sama info edastada kümnendikuga sekundist.
Samuti peaks olema võimalik andmeside puhul teoorias kasutada täiendavat krüpteerimist kui harrise enda krüpt peaks liiga lahjaks jääma mingil juhul.
Qtec:
Raadioside segamiseks kasutatakse üldjuhul nn. valge müra generaatoreid, kus siis mingi sagedusvahemik lastakse suurel võimsusel müra täis, takistades selle sagedusvahemiku kasutamist efektiivselt, kui sul just pole sellest generaatorist suurema võimusega saatjat. Mida suuremal võimsusel saatja on aga, seda lihtsam on teda aga ka välja peilida.
Kuid kõnesidega oled sa siiski mitmeid sekundeid eetris, samas kui andmeside suudab sama info edastada kümnendikuga sekundist.
Samuti peaks olema võimalik andmeside puhul teoorias kasutada täiendavat krüpteerimist kui harrise enda krüpt peaks liiga lahjaks jääma mingil juhul.
Qtec:
Raadioside segamiseks kasutatakse üldjuhul nn. valge müra generaatoreid, kus siis mingi sagedusvahemik lastakse suurel võimsusel müra täis, takistades selle sagedusvahemiku kasutamist efektiivselt, kui sul just pole sellest generaatorist suurema võimusega saatjat. Mida suuremal võimsusel saatja on aga, seda lihtsam on teda aga ka välja peilida.
Re: Andmesidekomplekt, ettepanek
Unto Pulkkinen kirjutas:Andmesidekomplekt, ettepanek
Juba ammu, üle kümne aastad tagasi, Juhani koostis välikõlbliku arvuti.
Sama moodi oleks võimalik veel täiendada komplekti niimoodi, et
kõik riistvara on samas boxis: arvuti, ekraan, klaviatuur, datamodeem, raadioplaat.
Komplekt oleks väga kompakt, ehk 10 x 20 x 20 cm3.
Kui klaviatuur ja ekraan oleks kaane sissepoolel, nii box oleks niiskust pidav.
Arvuti-, raadio- ja modeemiplaateid on maailmal müügil üsna odavalt.
See oleks lihtsalt võimalik valmistada Eestis, vähemalt kui Juhani oleks nõunikuna.
Pooldan seda ideed sest siis saab täpselt komblekteerida raud- ja tarkvara vastavalt vajadustele. Valdav osa tänapäeva rüperaalidest on liiga võimsad. Kui kordajad lahti on ,saab võibolla "downclocki" teha ,et voolu vähem võtaks. korpus tuleks kindlasti võiksemgi veel... kui 10x20x20cm
(heh mingi punt kokku... tellida elektroonika detailid, teha korralik aluminiumist korpus siis korralikult testida siis "lohistada,loopida" seda lumes,mudas,liivas,vees võibolla siis isegi kaitsevägi tunneks huvi, Kaitseliidule oleks asja eest sellised asjad. Kui töökindlust ja kõike seda tõestada) aga nuh lihtsam on ju valmis asi osta....kahjuks... ja pärast kõik räägivad ,et ähh oleks võinud ju ise teha.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist