A4 kirjutas:Mina olen KV-s näinud paari väga asjalikku ja tõsiseltvõetavat kaplanit, aga ka paari sellist kuju, kes meenutavad pigem mingit Švejki tegelaskuju (ja mitte välipreester Katzi, vaid pigem nimitegelast ennast).
Oli seda võrdlust nüüd vaja, ma ei saa enam peast kujutluspilti purupurjus feldkuraatist värske ajateenija hingehädaga tegelemas..
nägin hiljuti ühte Eestis läbi viidud uuringut, mis näitas, et ligi 50% meie missioonisõduritest on usklikud.
Ei pea ju koheselt mingit religiooniusku olema - uskuda saab nii mõnessegi asja (saatus, õnn jne). Ilmselt ajendiks olukorrad kus surm silme ees või üle noatera pääsetud.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
AGA – olles seda tööd nüüd täna veel kiiresti diagonaalis lugenud, pean tunnistama, et mäletasin seda 50% asja ikka täiesti valesti. Viidatud töö jõuab vist pigem järeldusele, et EI OLE missiooniveteranid kuidagi märkimisväärselt religioossemad, kui mitte-veteranidest võrdlusgrupp. Kui me nüüd seda tööd seekord õigesti tõlgendasin ja mäletasin.
SKJ on kaplaniteenistus peamiselt luterlik, võimalik, et kusagil on reservis ka ortodoksid, katoliiklased, moslemid ja juudiusulised, kuid kui arvestada nende väikest arvu kodanikest, ei ole väga levinud. Kui luteri või ortodoksi papp või teoloogia üliõpilane läheb ajateenistusse, siis on tal võimalik minna ajateenijast papi koolitusse, ehk siis peale sõduri baaskursust tegeleb rohkem hingeabi ja vähem sõdimisega. Kaadris on sõjaväepastor, tavaliselt kapten või major (sest õpinguid on päris palju), neid majandab välipraost, kes on kolonel-leitnant ja kõige kõrgem on välipiiskop brigaadikindralina.
Usuasjades ise teemat ei valda, kuid reeglina on usumehed meedikute läheduses, sest nende teema on igasugu hingehädadega tegelemine ning langenute matmise korraldamine, sisuliselt siis poole kohaga psühholoogid, mis on ka taraliste kogustuste vaimulikel tavaline. Niipalju kui kuulnud olen, on ajateenijate teemad peamiselt üldinimlikud - teenistus on raske ja kodused probleemid. Ei ole täheldanud, et ajateenistus või välismissioonid kedagi usust loobuma või usklikuks muudavad. Suure sõja ajal oli tavaline, et isegi kõige paadunumad ateistid osalesid meeleldi jumalateenistustel, see oli vaheldus tavalisele riviteenistusele ja väike puhkehetk, sest jumalateenistusele pidi kõiki soovijaid lubama, v.a. otseses vahiteenistuses ja tagalateenistuses osalejad ning kes see tahaks köögis kartuleid koorida või vahis olla, samal ajal kui teised hinge tõmbavad?
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem saatiski välja kirja, milles märkis, et kaitsevägi vähendab personali arvu sellel aastal kuni 200 inimese võrra. «Selle aasta jooksul tsentraliseerime kindlasti referendi-, finants-, personali- ja õigusteenused. Tsentraliseerimine võimaldab neid tegevusi paremini korraldada ka vähema arvu inimestega. Lisaks lõpetame me osad tegevused täielikult. Olen juba otsustanud, et nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse,» lisas Herem.
mongol kirjutas: (tegelikult veel olulisemat) hingeabi pakkuva kaplaniteenistuse asemel
https://www.kvak.ee/files/2021/02/Kompl ... ruanne.pdf lehekülg 87 Ajateenijatel paluti hinnata viie probleemolukorra puhul millise teenuse poole nad pöörduksid. Viiest probleemolukorrast nelja puhul on kõige enam eelistatud psühholoog. Juriidiliste ja finantsprobleemide puhul pöörduksid ajateenijad ootuspäraselt aga sotsiaaltöötaja poole (59%). Kaplani poole pöörduda soovijate osakaal ei ole eriti kõrge, jäädes 6-19% vahele sõltuvalt probleemist. Kõige vajalikumaks peavad ajateenijad psühholoogi teenust (90%), millele järgneb olulisuselt kohe ka sotsiaaltöötaja teenus (88%). Kaplanitest ja usust laiemalt suuremat ei hoolita.
Kommentaar: Kui üldse mingit kaplanaati palgal pidada, siis ainus valik saab olla sajand tagasi Okeaaniast alguse saanud cargo kultuse jutlustajad. Cargo kultus põhineb uskumusel, et 15.veebruaril – mis on selle religiooni keskne püha – tuleb jumal nimega John Frum ja toob kõigile cargot (kaupa, asju). Kõik see kõlab muidugi naljakalt, kuid me võime leida selle religiooni mõjutusi ka Eestis, sh riigikaitsest. Üheks selle religiooni parimaks näiteks oli uskumus, et kaupa tuuakse miljardi eest.
Natukene selgitaksin strateegilise sõduri kommentaari. Iga ajateenijate kutse alguses algab võidujooks sellele, kes esimesena reservi saab. Arstid mattuvad koormuse alla, sest kõik kohad valutavad, rebenevad, murduvad ja üldse on tervis täiesti käest ära. Varem ei pöördunud arsti poole, sest aega ei olnud, kuid nüüd on võimalus ja vajadus. Nõutakse uuringuid, spetsialiste ning kui neid ei saada, siis on arst debiilik ning tuleb ülesse otsida kõik emmekese tuttavad, kes tunnevad kuidagi ülemjuhatajat, teist juhatajat, brigaadiülemat, ministrit ja keda iganes. Sama asi on hingehädade puhul. Vaimne tervis ütleb ülesse, ärevushäired, magamatus, nutuhood, tahaks kedagi maha lasta. Kui kedagi ei saa, siis vähemalt iseennast. Dr Google aitab igasuguste diagnooside ja nende kirjeldamistega suurepäraselt. Internet on täis viiteid, juttu ja diagnoose. Ainult otsi ja leia. Elu jääb seisma, tüdruk jätab maha, karjäär jääb pooleli, metsas on paha ning ma ei taha kamandamist. 110 põhjust, mis nende taga on ning pange veel juurde noorte suurenenud narkotarbimine ning igasugused võõrutusnähud. Kuidas see nüüd kaplaneid ja psühholooge puudutab ning nende juures käimist? Aga nii puudutab, et psühholoogil on pädevus saata mees kõlblikuse hindamisele, kaplanil puudub. Psühholoog saab öelda, et jah, sul on tõesti häired ning teenida sa ei saa, kaplan ei saa. Nii käivadki kaplani juures paljuski need, kes otsivad päriselt abi ning lohutust. Loomulikult käivad nad ka psühholoogi juures ning loomulikult on neid, kes käivad mõlema juures ning vaatavad, kes neile rohkem meeldib. Kui peaks juhtuma, et psühholoog ei leia midagi häda olevat, siis loomulikult on psühholoog debiilik ning tuleb kindlasti minna psühhiaatri juurde, kus on suht kindel kojuminek ning emme poole, kelle tutvusringkonnas on äkitselt ülemjuhataja, teine juhataja, brigaadiülem, minister, või muu tähtis isik.
Tahtsin lihtsalt natukene selgitada strateegilise sõduri poolt välja toodud numbreid, mis on täiesti õiged, kuid nendel numbritel on ka oma põhjus.
Kaitsejõudude kaplaniteenistus jaguneb kolmeks: kaitseväe kaplanaat, kuhu kuulub 10 kaplanit; reservkaplanaat, kus on 50 kaplanit ning vabatahtlikest koosnev kaitseliidu kaplanaat. Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul jääb sügisest kaitseväkke üks koordineerija ning ülejäänud lähevad reservi. "Kui nüüd igapäevases teenistuses on kellelgi vaja kristlikku hingeabi, siis korraldatakse see talle läbi kohaliku kiriku. Ja kui ta kuulub mõnda teise kirikusse, siis selle jaoks on meie koordinaator olemas, kes vastava kiriku vastava aja jooksul leiab," lausus Herem.
Kaplanid on vaimulikud , kes on saanud militaarkoolituse ning see on toimunud NATO riikides. Kaitseväe juhataja viitas tegevväelaste ja ajateenijate hulgas läbiviidavatele küsitlustele ning ütles, et kärped kaitseväe psühholoogilist teenistust ei puuduta. "Sellest nähtub, et psühholoogide järgi vajadus on suurem. Kaplanite järgi vajadus on ka ja see kattub nende samade küsimustega, mis on psühholoogidel," ütles Herem.
Käib pinda see kirikutegelaste räme demagoogia nagu "usuvabadus" tähendaks et riik peab nende klikki igal võimalusel subsideerima.
Ka ise olen sama märganud. Kui Kaljulaid kunagi traditsiooniliselt kirikusse ei läinud (mitte et ma pooldaks ka tema isiklikust vimmast tingitud traditsioonide lõhkumist asenduseta) võttis ka Urmas Viilma kohe "moosivarga kombel" meedias kõvasti sõna, kui kohutavalt halb see ikka on.
Minumeelest on see aktsepteerimatu stiil. Võrreldav oleks kui akf Martin Herem iga kord meediasse pröökama läheks kui midagi EKV'd natukenegi negatiivses valguses kajastab, ammugi kui rahastust vähendatakse. Viimase puhul on see muidugi ka seadusega keelatud, aga minumeelest võiks selline (kirjutamata) reegel ka laiemalt kehtida, et vahetu kasusaaja ei peaks esimese asjana meedias demagooitsema minema kui rahade kallale asutakse ...
Minumeelest on see aktsepteerimatu stiil. Võrreldav oleks kui akf Martin Herem iga kord meediasse pröökama läheks kui midagi EKV'd natukenegi negatiivses valguses kajastab, ammugi kui rahastust vähendatakse. Viimase puhul on see muidugi ka seadusega keelatud, aga minumeelest võiks selline (kirjutamata) reegel ka laiemalt kehtida, et vahetu kasusaaja ei peaks esimese asjana meedias demagooitsema minema kui rahade kallale asutakse ...
Lugesin ka selle Viilmaa artikli läbi ja turjakarvad tõusid turri. 1. Kui EELK jaoks on nende kaplanite pidamine EKV-s nii oluline, siis pidagu oma raha eest 2. Kaitseväelaste vajadus kaplanite järele on tühine ja see teenistus oleks tulnud ammu kinni panna ning asendada muude sisulisemate vahenditega
Eriti tobe on põhjendus, et "kaplanid on kogu aeg olnud" ja et "NSVL oli viimane pahalane, kes selle kinni pani". EELK liikmeid oli 2019 aastal ~150 000. Liikmemaksu maksjaid (nimetatakse miskipärast annetajateks) ~26 000. See tähendab, et kaitseväelaste hulgas on usklikke paremal juhul ~10%, halvemal u. 2%. Selle seltskonna teenindamiseks ei ole vaja mingit professionaalsete jutlustajate punti riigi raha eest üleval pidada.
Lisaks kasutas Viilmaa oma loos väljendit "antiklerikaalsus" justkui selles oleks midagi halba. IMHO on justnimelt klerikaalsus negatiivse konnotatsiooniga väljend.
Üldiselt on nii, et me elame sekulaarses riigis, kus EELK-l on üsna väike roll. Sestap ei ole alust nõuda, et riik peaks seda seltskonda sellisel moel üleval pidama. Niikuinii on kirik eelisseisus mistahes muude MTÜ-de ees. Vaimulike koolituse maksab riik osaliselt kinni. Samuti on minu teada kogu nende tulu maksuvaba. Sellelt pinnalt haliseda, et "riik teeb liiga" - no anna kannatust.
Üldiselt võiks EELK oma oksi natuke koomale tõmmata. Eriti, kui vaadata allolevat tabelit, kust tuleneb, et 5-6 korda enamate usklike teenindamiseks läks EW ajal VÄHEM vaimulikke, kui praegu.
Viimati muutis Kilo Tango, 20 Mai, 2021 9:43, muudetud 1 kord kokku.
Muuseas, unustasin ennist mainida, et ma pole kunagi kuskil kohanud extra "kaitseväe kaplaneid" esimese EW sõjaväge kajastavates materjalides - arvan, tollal mingit sõjaväe "kaplanaati" meil polnudki. Et kui "jummala sana" oligi vaja sõjaväe pidulikel üritustel, siis kõnelesid lihtsalt iga garnisoni(linna) kohalike koguduste vaimulikud - vot tak.
Et selle anakronistlik-mõttetu "KV kaplanaadi" loomine meil 90tel, tühja koha peale ja ilma igasuguse analüüsi/vajaduseta, vaid pugejalik kummardus siiasaabunud väliseestlastest pensionärkaplanite poole oligi. Ja kes arvab, et teab/mäletab paremini, vaielgu vastu
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.