KAV, Mali jm must Aafrika

[piirivalvur]

Tore ju. Kokkuhoitud raha eest saaks midagi asjalikku hankida. KaMin Küberkaitseturismi osakond vast ehk ei julge kõike maha reisida.

[U-96]

http://uudised.err.ee/v/eesti/3842f7f8- ... f2037115af

[sadist]

http://www.postimees.ee/2774856/kesk-aa ... aste-pihta

[sadist]

Esimesed on kohal..

http://www.postimees.ee/2788096/galerii ... atrullimas

[ruger]

Nagu piltidelt näha on neil relvadeks siis nüüd ka juba MP-5A2.

[HotelVictor]

Justnimelt jäid mullegi silma need MP-5'ed.

Kas tõesti arvestatakse, et kontakti sattumise oht on ainult linnalahingu tingimustes ja distantsidel? MP-5 pole ju kellegi lahingautomaat, eriti kui vastu laskev toru on tõenäoliselt AK-47. Lisaks ainult raudsihikud ja ühel mehel ka lühike salv!

[U-96]

http://www.postimees.ee/2805866/pildid- ... tutusalale
Pildil nr 17 on mingi vend Benelliga ka veel.

[virguja]

Kas keegi seda konflikti terasemalt on jälgimas?
Vahepeal jäi mulje vaibuvast konfliktist.
Eelmisel nädalal toimunud rünnak pealinnas hotellile.
Täna hommikul raketirünnak ÜRO baasile, kolm hukkunut, neli kriitilises seisundis.
Kas seal toimub konkretse konflikti eskalatsioon, või Siinai/Beiruti/Pariisi järellainetus, või on juhuslik kokkulangevus?

[ruger]

Prantsuse üksused Malis 2014 aastal tegutsemas(video on päris korralik)


https://www.youtube.com/watch?v=LFBxaCq3y9E
https://twitter.com/Tom_Antonov/status/ ... 1698976768

[sadist]

Justnimelt jäid mullegi silma need MP-5'ed.

Kas tõesti arvestatakse, et kontakti sattumise oht on ainult linnalahingu tingimustes ja distantsidel? MP-5 pole ju kellegi lahingautomaat, eriti kui vastu laskev toru on tõenäoliselt AK-47. Lisaks ainult raudsihikud ja ühel mehel ka lühike salv!

http://www.postimees.ee/2805866/pildid- ... tutusalale
Pildil nr 17 on mingi vend Benelliga ka veel.

Trehvasin just kokku ühe seal kohapeal olnud mehega ja küsisin selle asja kohta. MP5`ed olid soomukite sihturite lisarelvad ning Benellisid kandsid jalgsipatrullides kuulipildurid MG3 asemel Benellid olnud pealegi vähemalt osaliselt laetud kummikuulidega.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

ÜRO ja Eesti sõdurite kohalolekust hoolimata kipuvad Malis pinged kasvama
12. september 2016
Urmas Jaagant, Bamako-Tallinn
Eesti Päevaleht

Mali separatistide väljaõpe aina paraneb, Eesti kaitseväelased püüavad valitsusvägede sõdureid järele aidata.

Mali, mineraalide ja maavarade poolest rikas, ent inimeste elujärjelt üks maailma vaesemaid riike, hakkab jõudma olukorda, kus eri grupeeringute vaenutegevus võib paisuda riigist välja.
Nii ÜRO kui ka Euroopa Liit püüavad seda vältida ja mõlema missioonidel osaleb ka 18 eestlast. Pole kahtlust, et nad on tulnud Aafrikasse lootusega olukorda parandada, aga reaalsus kipub suures plaanis kujunema võitluseks tuuleveskitega. Nädala alguses käis Malis Eesti sõdurite juures visiidil peaminister Taavi Rõivas, Eesti Päevalehel oli võimalus visiit kaasa teha.
Gloobusele vaadates on kerge mõista, miks Mali on transiitriik.
Mali peamised vaenupooled on endiselt riigi põhjaosas elav kõrberahvas tuareegid ja lõuna pool elavad mustanahalised. Peale nende on väikestes külades palju eri gruppe, kogukondi, kes on üksteisega vaenujalal. 2015. aastal suudeti Alžeeria vahendusel sõlmida separatistide ja Mali keskvalitsuse vahel rahulepe, mis on olusid arvestades suur samm edasi. Kahjuks on vaenutegevus jätkunud ka pärast leppe sõlmimist.
Vaenutegevuse põhjused ei ole usupõhised. Ja kui tülide keskpunkt ei ole religioon, siis on see raha. Gloobusele vaadates on kerge mõista, miks Mali on transiitriik: Lõuna-Ameerikale asub üle Atlandi kõige lähemal just Lääne-Aafrika. Ladina-Ameerikast liigub Malisse ja läbi sealse kõrbeosa tohutus koguses salakaupa, narkootikume ja relvi, ka Euroopasse. Malis ei suudeta piire kontrollida ning vaesuses vaevlevad külad ja hõimud püüavad teha kõik, et kontrollida salakaubavooge ja koguda tolliraha. Just salakaubavedu ja inimkaubandus on põhjused, miks lääneriikidele on oluline püüda Mali arengut kontrolli all hoida, rõhutavad Eesti Päevalehele seal teenivad kaitseväelased.

„Malis ei ole võimalik iga küla ümber ÜRO rahuvalvajaid panna.”
Sekkumisega püütakse ennetada ka suurt väljarännet, mis võib kergesti puhkeda, kui eri gruppide vaenutsemine kasvab kodusõjaks. Siis on ilmne, et endistest Prantsuse kolooniatest pärit põgenikud võtavad sihiks prantsuskeelsed Prantsusmaa ja Belgia, mis niigi vaevlevad pagulaskriisis ja terrorismilaines.
See ei ole lihtsalt ähmane oht, sest Mali suundumus on negatiivne. Viimase aja suurim probleem on väikeste relvagrupeeringute kiire n-ö areng. „Senini oli rohkem röövimisi, banditismi, aga nüüd on hakanud grupid omavahel ühinema, tegevus on palju koordineeritum ja väljaõpe on läinud paremaks,” sõnab major Argo Laanemaa, kes teenib peaministri visiidi ajal viimaseid päevi Malis ÜRO MINUSMA missiooni läänesektori peakorteris Timbuktus.

Rünnatakse konvoisid
Kui varem sõitsid ründajad lihtsalt mootorrattaga kuhugi kohale ja kukkusid tulistama, siis nüüd kasutatakse ka isevalmistatud lõhkekehi (IED) ja rünnatakse konvoisid, sealhulgas ÜRO omasid.
Eesti Mali kontingendi ülem major Siim Hannus ütleb, et IED-d on Malis kasvav trend. „Erinevatel kuritegelikel rühmitustel on kontakte üle ilma. Ida-Malis tegutseb näiteks ka üks Al Qaida haru,” põhjendab ta, kust võivad pärineda Mali ründajate teadmised lõhkekehadest. „IED-de kasutamist on olnud alates hetkest, kui ÜRO ja EL oma missiooniga siia tulid, lihtsalt neid on järjest rohkem.”
„Ründajad on hästi mobiilsed, neil on kastiautod, mootorrattad, millega saab kõrbes kiiresti edasi,” ütleb major Laanemaa. Seetõttu on rahuvalvajatel väga raske silma peal hoida, kuhu liigutakse ja mida plaanitakse. Mõnes piirkonnas ei toimu aasta jooksul midagi, aga siis jälle rünnatakse.
Major Hannuse sõnul on Lõuna-Mali ja pealinna Bamako ümbrus üldiselt turvalised. Ent alles eelmisel aastal toimus ühes Bamako hotellis rünnak ja pantvangi¬draama, kus hukkus mitukümmend inimest. Ka EL-i väljaõppemissiooni peakorterit püüti märtsis rünnata.ÜRO on teadupärast rahuvalvaja, kes astub konflikti osapoolte vahele ja püüab tagada, et relvad ei täriseks. Laanemaa sõnul on näiteks Liibanonis kaks osapoolt ja selge piir nende vahel, kus ÜRO puhvrina kaklejaid lahutab. „Malis ei ole võimalik iga küla ümber ÜRO rahuvalvajaid panna,” lausub ta.
Kui võimatu on ÜRO-l seda riiki kohaloleva 8000 sinikiivri abiga kontrollida, saab aru, kui vaadata taas gloobust. Just gloobust, mitte maakaarti, mis Aafrika ja selle riigid tegelikkusest väiksemaks moonutab. ÜRO on Mali territooriumi tinglikult mitmeks sektoriks jaotanud. „Meie sektor West (Lääs – U. J.) üksi on kahe Prantsusmaa suurune,” ütleb Laanemaa. „ÜRO lihtsalt ei jõua igale poole.”
Malisse on ÜRO loonud ka üksuse ASIFU, mille eesmärk on info kogumine ja analüüsimine asümmeetriliste ohtude vastu võitlemiseks. Seal teenib ka Eesti kaheksaliikmeline vaatlus- ja nõustamismeeskond.
ÜRO olukorra teeb keeruliseks seegi, et kohalikud ootavad neilt liiga palju. Rahvale on raske selgitada, et ÜRO ei võitle kellegagi, selleks pole neil mandaati, kuid kohalikud on nõutud: olete kohal, aga miks te midagi ei tee?
Miks nad sellist küsimust oma riigijuhtidele ja armeele ei esita? Küllap esitavad, aga riik sisuliselt ei toimi. „Kunagi liiva sisse veetud riigipiirid ei tähenda siin kohalikele midagi,” tõdeb nukralt üks kõrge Põhjamaade kaitseväelane. Mali ei ole rahvusriik, see on suure hulga eri rahvaste kogum, mille keegi on lihtsalt paberil üheks riigiks kokku pannud.
Hea näide sellest, kui vähe on Mali puhul tegemist meie mõistes riigiga, on Mali ja Eesti politsei võrdlus. Kui Tallinna politseinik läheb näiteks Võrru, on ta seal täpselt samasugune võimuesindaja kui pealinnas. Mali pealinnast Bamakost kõrbesse Timbuktusse läinud politseinik on aga seal tühi koht, eikeegi.
Mali valitsuse 33 ministrit tegelevad kõikvõimalike asjadega, aga nagu selles riigis võib kõikjalt näha, annab tihe sebimine ja kuhugi kiirustamine vähe tulemust. Üle 14 miljoni elanikuga Mali riiklikus kaitseväes on ainult 13 000 sõdurit. Nende oskuste tase on pehmelt öeldes puudulik. EL-i väljaõppemissioon koos kaheksa Eesti kaitseväe instruktoriga püüab Koulikoro sõjaväebaasis Mali sõdurite oskusi parandada.
8000 kohalikku sõdurit on praeguseks saanud EL-i juhendajatelt kolmekuulise väljaõppe, kuid seda on liiga vähe. Sõdurid peavad alustama nullist, Eesti mõistes üksikvõitleja tasandist, mida õpetatakse Eestis ajateenijatele teenistuse esimestel nädalatel. Harvad pole juhtumid, kus kümme aastat teenistuses olnud Mali sõdur pole oma relvast ühtegi lasku teinud.

Ühel hetkel peaksid Mali ohvitserid oma sõdurite väljaõpetamisega ise toime tulema.
Reasõdurid on motiveeritud ja tahtmist täis, aga kõige raskem on väejuhtidega. Nende arusaam üksuse juhtimisest erineb meie omast nagu Kuu Maast. Suhtumine, et ülem marsib eeskujuna oma üksuse ees, on Malil tundmatu. Mali rühmaülem annab sõduritele käsu ja piltlikult öeldes pakib tooli lahti, et jääda ootama, kuni sõdurid tagasi tulevad.
Kõikidest probleemidest olenemata on kaks kolmandikku Mali sõdureid siiski algõppe praeguseks kätte saanud ja EL-i missioon liigub järgmisse faasi. „Me ei õpeta enam seda suurt massi, me õpetame välja instruktoreid, kes seejärel õpetavad ise Mali regulaarväge,” selgitab major Hannus. „Teiseks hakkame õpetama spetsialiste, mitte lihtsat jalaväelast, vaid luurajaid, pioneere. Kolmas siht on liidrid ja juhid.”
Ühel hetkel peaksid Mali ohvitserid oma sõdurite väljaõpetamisega ise toime tulema. See aga on ideaalplaan. Mismoodi see õnnestub, selgub alles aastate pärast. Kas tugeva kaitseväeni jõudmine võiks tuua riiki stabiilsuse ja vaenutsemised lõpetada? „Seda saab muuta ainult uus põlvkond, kes pärineb linnadest ja on saanud hariduse,” arvab major Laanemaa. „Aga see riik on nii suur, et läheb kaua, enne kui muutused toimuvad.”
Ajakirjaniku reisikulud kattis riigikantselei.

Mali sõdurite eripära
Mali sõduritele väljaõpet andes on nii Eesti kui ka teiste riikide kaitseväelased põrganud probleemidele, mis meile võivad kummalised tunduda, kuid on selles kauges Aafrika riigis tavalised.
Mali kaitseväe eelarve on viie aasta peale 1,5 miljardit eurot ehk 300 miljonit eurot aastas. Eesti kulutas kaitsele 2015. aastal 412 miljonit eurot.
Väiksest eelarvest olenemata kavatseb Mali osta kaitseväele ühe helikopteri. Mida selle üksiku lennu¬masinaga pihta hakatakse, pole veel selge.
Linnalahinguid harjutavad Mali sõdurid Koulikoro tuliuute majadega inimtühjas linnaosas, kuhu keegi ei taha kolida, sest malilaste arvates neis hoonetes kummitab.
Ebausu tõttu kartvat Mali sõdurid pimedust.
EL-i väljaõppemissioon avas Mali sõduritele sel aastal õhuväe kursuse. Õppetöö tuli aga edasi lükata, sest ükski osalema pidanud sõdur ei ilmunud kohale.

[ruger]

Saksamaa saadab oma üksustele Malisse juurde 4 transpordikopterit NH90 ja 4 ründekopterit Tiger

https://twitter.com/ThielsChristian/sta ... 3916919808

[ruger]

Mida saab 264 miljoni dollari eest relvaturult? Lõuna-Sudaani relvamüügi lepingu järgi nii palju. ÜRO lehel olevates failides on veel relvatehinguid kirjas.

#SouthSudan's $264m shopping list of doom: 50,000 AKs +20,000,000 bullets, 30 tanks + 3000 heli missiles: UN report

https://www.un.org/sc/suborg/en/sanctio ... ts/reports

[endee]

Paremat teemat ei leidnud kuhu panna seda uudist, aga:

Lõuna-Aafrika Vabariik otsustas, et valgetelt hakatakse maad konfiskeerima ilma kompensatsioonita:
http://www.news.com.au/finance/economy/ ... 3576c4c0bc

Üks aasta vanem uudis ka, siis juba kiusati jõuliselt valgeid:
http://www.news.com.au/finance/economy/ ... 22c06d6476

[nimetu]

Lõuna-Aafrika Vabariik otsustas, et valgetelt hakatakse maad konfiskeerima ilma kompensatsioonita:

Zimbabwe kordus. LAV on juba niigi trajektooril allapoole. See otsus valab lihtsalt õli tulle.