www.militaar.net

Esimese järjekorra maiuspalad olid maad, kus juba oli suur ja suht jõukas elanikkond.
Indiast oli ülalpool juba juttu, aga magusaim pala oli kindlasti 19.sajandi Hiina. Seal pidasid britid kaks oopiumisõda maha (teise neist prantslastega kahasse), ikka selleks, et oopiumi turule viia- ja mitte selleks, et miskit maavara välja vedada. Ning Venemaa ja Jaapan läksid 1904ndal karvupidi kokku Ida-Hiina raudtee pärast, mida ehitati kah kaupade turuleviimiseks.
Kujukas näide on Jaapan enne 1868.a. Meiji revolutsiooni. Seepärast kujukas, et illustreerib universaalset tõde- tööstusajastul tuleb kuld inimeste taskutest, mitte niivõrd maapõuest. Jaapanis oli kulla ja hõbeda vahetuskurss teine kui läänemaailmas- hõbe oli suht kallis ja kuld suht odav. Loogiline, et kuld hakkas Jaapanist välja voolama, kui kommodoor Perry oli suurtükkidega ähvardades kolm Jaapani sadamat avanud. Esialgu voolas see kuld peamiselt ameeriklaste taskutesse, kuid USA kodusõja ajal üritasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland jänkidelt tulusat japsidekoorimist üle võtta, kah sealjuures sõjalaevastiku suurtükke kasutades. Nii aga tekitati Jaapanisse revolutsiooniline situatsioon- kui riigis rahandus ei toimi enam, siis tõesti ülemklassid ei suuda ja alamklassid ei taha. Ja pärast revolutsiooni sai hoopis Jaapanist endast koloniaalriik.

Teise järjekorra maiuspalad olid maad, kus oli perspektiiv luua suur ja suht jõukas elanikkond sinna ettevõtlikke rasse ümber asustades. Egas ilmaaegu polnud Pätsu ajal eesti keeles kasutusel sõna "asumaa"- just koloonia tähenduses.
Näiteid leiame eeskätt Ida-ja Lõuna-Aafrikast, kuhu britid massiliselt indialasi ümber asustasid (eks muidugi valgeid läks ka). Magusaim neist oli vast Rodeesia, mille valged andsid käest pärast pikki ja raevukaid sõdu. Aga sõditi ka näiteks Keenia pärast.
Alžeeria ei sobi tehniliselt võttes sellesse loetellu, kuna seda valitseti Prantsusmaa orgaanilise osana, mitte kui kolooniat. Aga kui tähti mitte väga palju närida, siis jah, ka Prantsuse Alžeeria väärtus seisnes eeskätt sinna ümber asunud prantslastes.

Viimases järjekorras kõlbas maiustamiseks "toorainerikas" Kongo, mille "kliima" valgetele ei sobinud (aga kliima on seepärast jutumärkides, et 19.sajandil selgitati troopilisi nakkushaiguseid tavaliselt troopilise kliimaga). Suurriigid loovutasid Kongo kergel käel Belgiale, aga Belgia omakorda kergel käel pikaks ajaks Leopoldile. 1960ndal üritati Kongot kergel käel neegritele tagasi anda, kes kahjuks omavahel sõdima kukkusid, seejuures ka ettesattunud valgetele viga tehes. Loogiline, et praegu on Kongo Hiina kätte libisemas- hiinlased teevad tänapäeval muidki asju, mida hellitatud valge inimene rüvedaks peab.
Aga see jutt Kongo kohta sobib laias laastus ka paljude teiste troopilise Aafrika maade kohta. Ka Kesk-Aafrika vabariigi kohta.

P.S. Toorainet saab rahu ajal alati odava raha eest osta. Tõsi, sõja ajal alati ei saa. Siiski, ka sõja ajal üritatakse toorainet pigem raha eest osta, kui võtta seda relva jõul.

Asumaad olid vajalikud ka selleks, et kasvatada taimi, mis emamaal ei kasvanud (suhkruroog, kohv, kakao jne.). Indialasi asustati ka ümber peamiselt istandusetöölisteks - olid vist paremad, kui kohalikud neegrid.
Ühest dokfilmis väideti oopiumisõdade põhjuse kohta, et inglased tahtsid Hiina teed, aga hiinalased tahtsid vastu ainult hõberaha, kaupu ei tahtnud, kõike oli endalgi. Inglastel hakkas tekkima hõbedapuudus ja tuli leida kaup, mida hiinlastele hõbeda eest müüa, et saaks armastatud teed osta. Selleks kaubaks sai oopium - seda hiinlased tahtsid osta. Hiina keiser keelas alamatel küll narkootikumi tarvitamise ära ja hävitas oopiumivarusid, aga inglased tegid talle relvade jõuga selgeks, et oopium on hea kaup ja ei ole ilus vaba kaubandust takistada. Ehk tooraineid taheti kolooniatest küll, aga esialgu olid need igasugused taimsed saadused, mida kodumaal polnud või oli vähe. Paljusid neist ei saanud soodsalt pärismaalaste käest kaubelda, vaid pidi saatma valged istanduseomanikud tootmist organiseerima, kes siis omakorda endale tööjõudu organiseerisid.

Ühest dokfilmis väideti oopiumisõdade põhjuse kohta, et inglased tahtsid Hiina teed, aga hiinalased tahtsid vastu ainult hõberaha, kaupu ei tahtnud,

James Clavell(??), sama kirjanik, kes Šoguni kirjutas, on kirjutanud ka raamatu Taipan. ( Eesti keeles olemas, kaks osa) Seal on pisut servapidi seda lahatud, kui keegi ei viitsi kuiva ajalooga tegelada ja tahab seda milleski mahlakamas serveeritult saada. Soovitan soojalt(nagu ka Šoguni).

http://et.wikipedia.org/wiki/Bostoni_teejoomine
Ja siiski jätkus brittidel teed piisavalt, et seda Põhja-Ameerika kolonistidele poolvägisi kaela määrida. Just nii, nagu nad hiinlastele määrisid kaela oopiumi. Tee muideks ei ole vist tooraine, vaid pigem ikka valmistoodang?

Murettekitav on see, et Reinsalu ei osanud riigikogu ees öelda, mida need 55 sinna tegema lähevad...mingi häma korra tagamisest...ja taastamsiest ja ehitamisest. Nt konnaõigjatel endal puudub kohapeal õigus sekukda, kui kohalikud üksteist notivad, ka selle koha pealt jäi Reinsalu...ei osanud midagi öelda( täpsemalt - see punkt on veel salastatud). Palju õnne meestele, kes maksumaksja raha eest lähevad "mitte midagi" tegema ja tulevad tagasi heal juhul "patrullimise" kogemuse võrra rikkamana.

Tänases Postimehes oli artikkel "EL otsib KAV-i sõdureid"
Ei jõudnud seda läbi lugeda, aga jäi silma koht, et EL nurub selleks Türgit appi.
Naljakas veidi, ja samas väga kurb, et kuigi EL tahab käituda nagu suurjõud, ei suuda ta moodustada paarist tuhandest sõdurist koosnevat üksust, mida saata KAV-i, ja otsib selleks jõudu väljapoolt.
Küllap meelitavad Türgit liikmelisuse präänikuga.

Täna ETVs:

22:20
Välisilma dokk Kesk-Aafrika Vabariik - kaose anatoomia (Central African Republic: Descent into Chaos, Prantsuse 2014)

Huvitavat vaatamist.

Film vaadatud. Võib ette tulla, et aitame seal pranslastega koos kristlikel neegritel muhhameedlikke neegreid tappa. Tegelikult peaksid endised kolonisaatorid ise oma endistes kolooniates korda pidama ja valge mehe koormat kandma. Loodetavasti tõid need kolooniad neile ka midagi sisse, nüüd tuleb lihtsalt kogutud rahast osa uuesti kulutada. Muidu on nagu pankade päästmisega, et tulu on panga oma, aga kui jama majas, siis on kulud maksumaksja omad.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67979537

Isiklike arvamustega on nagu on, need võib vahele jätta, aga nagu ossinovski osutab - ka eelnõus pannakse segast.

http://arvamus.postimees.ee/2709728/ilm ... -aafrikast

Vähemalt on Ilmar Raag aus ja ütleb välja mida mõtleb. Kommentaariumis osutatakse ka Raagi jutu nõrkadele külgedele

.....

Ära ole selles kinde
Arvestades hetkelist olukorda euroopas võib see ka poolikus jääda (LAV ma mõtlen).
(ei oma kindlaid fakte lihtsalt spekuleerin)

EL paistab Ukraina sündmuste valguses eriti nutune välja, nüüd veel see uudis ka otsa:

http://www.postimees.ee/2727616/eli-kes ... -ara-jaada

Ingvar kirjutas:Ära ole selles kinde
Arvestades hetkelist olukorda euroopas võib see ka poolikus jääda (LAV ma mõtlen).
(ei oma kindlaid fakte lihtsalt spekuleerin)

Ma ei spekuleeri ega tee nalja.

kana tagumik kirjutas:EL paistab Ukraina sündmuste valguses eriti nutune välja, nüüd veel see uudis ka otsa:

http://www.postimees.ee/2727616/eli-kes ... -ara-jaada

Ja sigalahe näeb see Euroliidu planeerit vägev sõjaline missoon välja ka - terve kindralmajor (two-star) hakkab miskit segasumma pataljoni juhtima

Samasugune kirbutsirkus nagu kogu see EL olematu sõjaline jõud // tema mõttetu military staff