Mida Ukrainast õppida?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Jäi selline link silma 2010 Ukraina armeest. Kaslasi ja teisi on struktuuri järgi seal meh brigaadides küll.
2014 kevad meeleolu tõstmiseks laaditi üles päris mitmed lõigud üksuste (osade) teele asumisest ATO tsooni (mõned kohe väravast väljumisel). Peaks pulli pärast mõned uuesti üle vaatama ja tehnikat hingekirjaga võrdlema. Ise küll ei mäleta väga eritehnikat. Mälu muidugi selektiivne.
http://commi.narod.ru/mforce/u2010.htm
Ja muide huvitav oli see et tõesti wiki nimetab 2012 seisuga ukrainlastel olevat Leoparde "mõned" aga Ilveseid nagu pole... No wiki pole muidugi mingi tõemonopol.
2014 kevad meeleolu tõstmiseks laaditi üles päris mitmed lõigud üksuste (osade) teele asumisest ATO tsooni (mõned kohe väravast väljumisel). Peaks pulli pärast mõned uuesti üle vaatama ja tehnikat hingekirjaga võrdlema. Ise küll ei mäleta väga eritehnikat. Mälu muidugi selektiivne.
http://commi.narod.ru/mforce/u2010.htm
Ja muide huvitav oli see et tõesti wiki nimetab 2012 seisuga ukrainlastel olevat Leoparde "mõned" aga Ilveseid nagu pole... No wiki pole muidugi mingi tõemonopol.
Re: Mida Ukrainast õppida?
sidest viskan siia veel oma 5 eurosenti, kui mõttetu postitus, siis võib kustutada -
minu teada oli üks põhilisi vene sidemasinaid gaz-66 baasil R-142 side/juhtimismasin, mida oli ka ekv-l 90-date teises pooles paar tükki (leedust pärit). kui ma õieti mäletan , siis oli meil peatumisest side saamiseni ette nähtud ca. 10 min., lahkumiseks 6(?), kuid see oli ka ilge porno, kuna masinal oli 2 sorti antenne , sellised riidekuivatusrestid
ja ka teleskoopantenn, 13-15m kõrge, mille üles-alla tõstmine, dipooli traatide laialijooksmine (ei tohi puutuda okste/takistuste vastu)/kokkukerimine - mistõttu oli teatav ´´probleem´´ masinat näiteks pimedas metsas paika sättida...
kujutan ette, et seda sama masinat on ukrainlastel ka vast senini enim, kuna gaz-66 on lihtsam kasutuses hoida/rahaliselt ülal pidada, kui btr-l sama süsteemi. kui see masin ikkagi reaalselt nõuab suht lagedat platsi, u.40-50m läbimõõduga, siis on ta minu arust suht kaitsetu sihitud tähelepanu suhtes
minu teada oli üks põhilisi vene sidemasinaid gaz-66 baasil R-142 side/juhtimismasin, mida oli ka ekv-l 90-date teises pooles paar tükki (leedust pärit). kui ma õieti mäletan , siis oli meil peatumisest side saamiseni ette nähtud ca. 10 min., lahkumiseks 6(?), kuid see oli ka ilge porno, kuna masinal oli 2 sorti antenne , sellised riidekuivatusrestid
ja ka teleskoopantenn, 13-15m kõrge, mille üles-alla tõstmine, dipooli traatide laialijooksmine (ei tohi puutuda okste/takistuste vastu)/kokkukerimine - mistõttu oli teatav ´´probleem´´ masinat näiteks pimedas metsas paika sättida...
kujutan ette, et seda sama masinat on ukrainlastel ka vast senini enim, kuna gaz-66 on lihtsam kasutuses hoida/rahaliselt ülal pidada, kui btr-l sama süsteemi. kui see masin ikkagi reaalselt nõuab suht lagedat platsi, u.40-50m läbimõõduga, siis on ta minu arust suht kaitsetu sihitud tähelepanu suhtes
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Üks valdkond mida saaks Ukrainalt õppida on näiteks UAV-de vastased meetmed. SIILI ajal oli ju ka meie õhk juba mingeid tundmatuid droone täis ning usun, et sama teema jätkub ka järgmisel Kevadtormil.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40224
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Tegelikult pole analoogne masin Unimog 435 baasil karvavõrdki mobiilsem ega käi nende antennide pakkimine kiiremini. Sellise masina ellujäämisperpektiivist 48h kohal passides koos fotodega ühelt suurõppuselt on ka siin foorumis pikalt jahutud. UKR tegelased on lihtsalt harjunud müstifitseerima lääne asju ja võib-olla ka liiga palju hädaldama.sidest viskan siia veel oma 5 eurosenti, kui mõttetu postitus, siis võib kustutada -
minu teada oli üks põhilisi vene sidemasinaid gaz-66 baasil R-142 side/juhtimismasin, mida oli ka ekv-l 90-date teises pooles paar tükki (leedust pärit). kui ma õieti mäletan , siis oli meil peatumisest side saamiseni ette nähtud ca. 10 min., lahkumiseks 6(?), kuid see oli ka ilge porno, kuna masinal oli 2 sorti antenne , sellised riidekuivatusrestid
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mida Ukrainast õppida?
ma ei tea, kas unimogil on dipoolid või mitte, minu arust sõltub sellest asupaiga valik/mobiilsus päris palju
Re: Mida Ukrainast õppida?
No kui võtta operatiivsuse ja mobiilsuse aluseks ettenähtud normajad siis võib lugeda kõik peetis ja pukseeritavad sidevahenditega soomukid, GAZid, ZILid ja muu kah... statsionaarseteks sidevahenditeks;)
Re: Mida Ukrainast õppida?
Meil on see probleem (ja ka suur õnn), et rahu ajal ei saa lihtsalt põmmutada. Need droonid mis meil siin siilide ajal lendavad on tsiviilid ja suht madalal. Võiks kasutada õhutõrje sihtmärgina. Pealegi on tegemist eraomandiga ja kui need droonid just mõnd lennunduse nõuet ei riku või siis ei lenda mingis lennukeelu tsoonis, siis pole õiguslikku alust ka neid kahjustada. Nii olen mina asjast aru saanud.Viiskümmend kirjutas:Üks valdkond mida saaks Ukrainalt õppida on näiteks UAV-de vastased meetmed. SIILI ajal oli ju ka meie õhk juba mingeid tundmatuid droone täis ning usun, et sama teema jätkub ka järgmisel Kevadtormil.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Re: Mida Ukrainast õppida?
droonidevastased droonid siis äkki vaja aretada? lendavad ligi, viskavad võrgu peale ja tarivad kaasa. Omanik tulgu ise hiljem oma lennumasinale järele. Ja sõjaväeõppuste piirkond võiks siiski olla tsiviil-lennumasinatele selleks ajaks keeluala. Võib ju ka lahinglaskmistest kogemata ülelendav "Sõnajalg" oma kopteri/lennuki sisse kuule korjata..okaloka kirjutas:Meil on see probleem (ja ka suur õnn), et rahu ajal ei saa lihtsalt põmmutada. Need droonid mis meil siin siilide ajal lendavad on tsiviilid ja suht madalal. Võiks kasutada õhutõrje sihtmärgina. Pealegi on tegemist eraomandiga ja kui need droonid just mõnd lennunduse nõuet ei riku või siis ei lenda mingis lennukeelu tsoonis, siis pole õiguslikku alust ka neid kahjustada. Nii olen mina asjast aru saanud.Viiskümmend kirjutas:Üks valdkond mida saaks Ukrainalt õppida on näiteks UAV-de vastased meetmed. SIILI ajal oli ju ka meie õhk juba mingeid tundmatuid droone täis ning usun, et sama teema jätkub ka järgmisel Kevadtormil.
-
- Liige
- Postitusi: 208
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Esialgu piisab rahuajal droonivastase võitluse alustamiseks ka pädevast seadusandlusest. Tuleks piiritleda kaitseväe julgeolekuala (ka ajutise) õhuruumi kasutus ja seal liikuvate sõidukite poolt ülesfilmitud(pildistatud/jäädvustatud materjali käsitlemine jne. Vastavate muudatuste sisseviimine tuleks kindlasti ka meedias suure kella külge panna nii, et köik aru saaksid.
Hetkel kehtivad piirangud ainult isikutele, robotid ja droonid on seaduse silmis justkui piiripealne OK nähtus KV julgeolekualadel...
De facto pildistatakse, mis on ilma loata keelatud - de jure on pildistajaks droon, mitte isik.
Hetkel kehtivad piirangud ainult isikutele, robotid ja droonid on seaduse silmis justkui piiripealne OK nähtus KV julgeolekualadel...
De facto pildistatakse, mis on ilma loata keelatud - de jure on pildistajaks droon, mitte isik.
Re: Mida Ukrainast õppida?
De jure on pildistajaks mobiiltelefon või fotoaparaat, aga mitte tegelane, kes nupule vajutab ning see viimane ei puutu üldse asjasse?De facto pildistatakse, mis on ilma loata keelatud - de jure on pildistajaks droon, mitte isik.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Mida Ukrainast õppida?
Just nimelt! Ma imestan, et seda juba nõnda ära reguleeritud pole. Loomulikult mõistlikkuse piires: kui ajateenijad metsalaagrisse lähevad, see on üks asi, aga Kevadtorm (ja seda enam Siil) võiks ikkagi olla natuke rangema järelvalve all.aht0 kirjutas:Ja sõjaväeõppuste piirkond võiks siiski olla tsiviil-lennumasinatele selleks ajaks keeluala.
Huvitav, kas ja kuidas meie vähem-ja rohkem sõbralikes naaberriikides on selline asi reguleeritud? Heakene küll, droon on võib-olla liiga uuema aja asi, seadusloome on üks aeglane värk, aga kas ma üle Zapadi (või Soome, Rootsi, Leedu vmt suurte õppuste) võin oma ultralight mootoriga enesetapuvahendiga liuelda ja fotokat klõpsida või niisama uudistada?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Sellega on algust tehtud.Esialgu piisab rahuajal droonivastase võitluse alustamiseks ka pädevast seadusandlusest.
Vastavalt Lennuameti üldkorralduslikule ettekirjutusele nr 33 (09.06.2015):
§ 2. Tingimused mehitamata õhusõiduki käitamiseks
... käitamiseks kontrollitavas õhuruumis, lennuvälja lennuinfotsoonis ning
lennundusteabekogumikus (ENR 5 osas) ja selle lisades toodud või NOTAM teatega
kehtestatud keelu-, piirangu-, ajutiselt eraldatud, ajutiselt reserveeritud,
langevarjuhüpete, motoparaplaanide ja tundliku faunaga alades peab olema Lennuameti luba.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Aga nii see ju ongi. KV ja KL harjutusalade kohale, kui seal toimub lahinglaskmine, kehtestatakse ohualad. Kui "sõnajalg" lendab ohualasse sisse ja saab seal millegiga pihta, on see puhtalt ta enda viga. Lugegu NOTAMeid ja jälgigu kaarti.Ja sõjaväeõppuste piirkond võiks siiski olla tsiviil-lennumasinatele selleks ajaks keeluala. Võib ju ka lahinglaskmistest kogemata ülelendav "Sõnajalg" oma kopteri/lennuki sisse kuule korjata..
-
- Liige
- Postitusi: 208
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ma annan endale täiel määral aru kui lollakalt see minu väide kõlab!hillart kirjutas:De jure on pildistajaks mobiiltelefon või fotoaparaat, aga mitte tegelane, kes nupule vajutab ning see viimane ei puutu üldse asjasse?
Vastav pretsedent on ka meediast läbi käinud (http://lounaeestlane.ee/voru/item/3118- ... e-linnakut) kus üks härra oma drooniga Taara linnakut filmis, sattumata seda tehes linnaku territooriumi õhuruumi (mis on muideks seaduse mõistes kontrollimata õhuruum!!).
Droonilennutajat otseselt kinni pidada ei tohi, saab ta üles otsida ja paluda tal seda mitte teha. Isiku kinnipidamine/drooni allalaskmine/maanduma sundimine ja salvestiste kustutamine on juriidiliselt korrektselt väga keeruline teostada, kuna puudub alus - isik ju ei viibi julgeoleku alal. Ülalviidatud artikklis on toodud ka KV vastus järgneval kujul:
„Julgeoleku tagamise täpseid viise kaitsevagi avalikkuses kommenteerida ei saa,“ sõnas nooremleitnant Roland Murof kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnast. „Ent saan öelda, et lähtume siin samadest põhimõtetest, mis maapinnalgi ehk meie jaoks ei ole olulist vahet, kas kaitseväe turvaalale või muule objektile lähenetakse maapinnalt või õhust.“
Antud vastus on tegelikult puhas jama. Põhjused leiab järgmisest lõigust. Samalaadne probleem oli ka 2013 Kevadtormil, kus peastaabi ala paiknes lennuvälja kõrval ja kohalikud paraplaanitajad (ja ka vähemalt üks droon) uudistasid maapinnal toimuvat täiesti karistamata, kuigi vastavad ettekanded sai ülespoole tehtud...
Kaitseväe korralduse seadus (peatükk 6) räägib antud juhul konkreetselt kaitseväelase õigustest ja kohustustest julgeolekualale sattunud isikutega tegelemisel. Samuti ei määratle antud seadus territooriumi kohal olevat õhuruumi.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12997721
Lisaks siia veel ühe mitte algallika lingi (http://kopterid.ee/muu/lennuameti-droon ... e-eeskiri/) milles on kokkuvõtvalt välja toodud piirangud droonide lennutamisele. Sisuliselt on kontrollitavad lennuruumid Suur-Tallinn, Tartu linn, Pärnu/Kuressaare/Kärdla linnad, samuti ajutiselt Ämari lennubaas ja ohualadena on märgitud KV Polügonid.. aga mitte kõik paiknemisalad ei ole polügonid.
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Selle valdkonna seadusandlik reguleerimine on kindlasti vajalik! Minu küsimus oli aga rohkem ajendatud tõsiasjast, et väikeste taktikaliste droonide puhul olla radarid kasutud (liiga väike ristlõikepindala), sellised droonid avastatakse vist hoopis raadioluurevahenditega ning need võetakse alla jammeritega. Pahatahtliku militaardrooni luurelennu nurjamiseks oleks vaja edukalt segada selle kolme kanalit; juhtimissagedust, infoedastussagedust ja Glonassi/GPSi sagedusi. Selleks, et lihtsalt kellegi kohaliku ülbiku provokatiivne tsiviildroon maapeale jääks või siis koos tuulega teadmatusse kaoks on aga tõenäoliselt vaja lihtsalt jammida 2,4GHz ja 5,8GHz ning see missioon ongi completed. Mõtlesin, et kuna Ukraina-Vene konfliktis toimub kõikide poolt massiline droonide kasutamine siis on Ukraina oma vastutegevuses tõenäoliselt ka mingi kvalitatiivse tiigrihüppe teinud, praktikat selleks pakutakse ju piisavalt?!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Aivark123, Surmakyynis ja 14 külalist