52. leht 107-st

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 12:09
Postitas kuido20
aht0 kirjutas: Neid platesid saaks teoreetiliselt kasutada ka raadioside jaoks. Et ei ole kaks+ matsi kel on tinglik saatja ja vastuvõtja ning kes on otsesides üksteisega vaid valemisse lisandub hunnik madala võimsusega "karbikesi" laiali mööda mingit ala/linna, mis siis üksteise abil "saatja" ja "vastuvõtja" signaale mööda lühimat teed vahendavad. Nagu internetis ruuterid. Lisa korralik krüpto ning inimeste asukoha tuvastamine muutub ka suts raskemaks. Linnas sättida need kasutama 2,4Ghz ja palju õnne vastase raadioekspertidele üritades neid eristada wifilevialadest, autosignalisatsioonidest ning mikrolaineahjudest.
Kõikide elektrooniliste vidinate kasutamine taandub lõpuks energiallika probleemile, kaua need ka kestavad

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 12:20
Postitas mutionu
vesse kirjutas: Ega selles abstraktses "tehases" ei ole massiivset andmebaasi kuhu on salvestatud iga mootori iga võimaliku oleku lindistus. Asi käib ikka üldiste teoreetiliste aluste järgi.
...
Päriselus me eristame üldiselt lipu, vormimustri ja siis tunnussõnade ning muu isiliku järgi. Tegelikult on see isegi inimesele raske ülesanne, et öelda kes on kes.

Võib vormimustrit kasutada kui QR koodi, mille peale mitte pauku teha. Jällegi probleemid: Mis teha kui seda varjab looduslik maskeering? Mis teha kui vastane kannab meie vormi (Sõjaseadustega keelatud, aga me võiks kõik lõpuks tunnistada, et need konventsioonid loevad ainult läänes, kus nad hõlpsaks vahendiks karjääriredelil tee vabastamiseks.)?

Mis riistvaralise jõudluse probleemidesse puutub, siis see sõltub väga palju teostaja oskustest.
Mis ma öelda oskan kui et TEHTAGU. Kuid pean tagasihoidlikult mainima, et see asi läheb kalliks ja ajakulukaks.
vesse kirjutas: Aga millegipärast mul on tunne, et isegi "omad" väga innukalt selle automaatse tuvastuse eest läbi ei kõnniks.
Võibolla käivad, võibolla mitte. Asi võiks olla ikka selline, mis tapaks vaenlast.
vesse kirjutas: Tanki magnetilist tunnust pidavat vene miinisahad oskama imiteerida.
Pilt
Pisiasi. Eks sahk maksa ka midagi.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 12:27
Postitas mutionu
aht0 kirjutas: miks ajada asja keeruliseks? Kujutuvastus, helituvastus..?
PIR anduritest piisab täiesti mingi maja mineerimiseks. Arduino protsessorist piisab täiesti et ühendada sinna otsa tosinajagu lõhkeseadeldisi mida ta siis ise vastavalt anduri(te)st tulevale signaalile kas korraga või valikuliselt õhib. Võib ju veel lisada raadioside kaudu digitaalse juhtimise, et vajadusel seadet "pausile" panna kui mõni omadest või tsiviilidest valesse kohta ronib või ilma anduri signaalita otse laengud initsieerida..
Mismoodi teab PIR, et pauku ei tohi teha kui Kaitseliidu 4. jalaväerühm lähedal on?
aht0 kirjutas: Neid platesid saaks teoreetiliselt kasutada ka raadioside jaoks. Et ei ole kaks+ matsi kel on tinglik saatja ja vastuvõtja ning kes on otsesides üksteisega vaid valemisse lisandub hunnik madala võimsusega "karbikesi" laiali mööda mingit ala/linna, mis siis üksteise abil "saatja" ja "vastuvõtja" signaale mööda lühimat teed vahendavad. Nagu internetis ruuterid. Lisa korralik krüpto ning inimeste asukoha tuvastamine muutub ka suts raskemaks. Linnas sättida need kasutama 2,4Ghz ja palju õnne vastase raadioekspertidele üritades neid eristada wifilevialadest, autosignalisatsioonidest ning mikrolaineahjudest.
Teoreetiliselt on kõik võimalik.
Praktikas peab keegi selle kinni maksma(võta Eesti pindala, pane ca iga ruutkilomeetri peale üks karbike(tegelikult on ülekatte jaoks rohkem vaja), hinnaks võid arvestada ~ 30 - 40 euri(umbes nii nad tulevad) + hooldus jne jne). Seda esiteks. Teiseks on vaja karja tegelasi, kes selle eest palka saavad. Kolmandaks ... ma ei viitsi rohkem kirjutada.
Ehk siis, hetkeseisuga on tegu utoopiaga.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 12:28
Postitas mutionu
kuido20 kirjutas: Kõikide elektrooniliste vidinate kasutamine taandub lõpuks energiallika probleemile, kaua need ka kestavad
See on nii enamvähem lahendatav(sõltuvalt kasutatavast platvormist loomulikult).

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 13:39
Postitas aht0
mutionu kirjutas: Mismoodi teab PIR, et pauku ei tohi teha kui Kaitseliidu 4. jalaväerühm lähedal on?
sorry, ma kipub pidevalt eeldama et tegevus toimub vastase tagalas. Selline oli minu väljaõpe ajateenistuses. Sel juhul mingit KL rühma kuskil ei ole. On üksikud 2-3 mehelised sissigrupid, kelle põhitegevus on vastase elu kibedamaks tegemine. Jätad vastase objektidele lõkse või häirid logistilist liiklust.
aht0 kirjutas: Teoreetiliselt on kõik võimalik.
Praktikas peab keegi selle kinni maksma(võta Eesti pindala, pane ca iga ruutkilomeetri peale üks karbike(tegelikult on ülekatte jaoks rohkem vaja), hinnaks võid arvestada ~ 30 - 40 euri(umbes nii nad tulevad) + hooldus jne jne). Seda esiteks. Teiseks on vaja karja tegelasi, kes selle eest palka saavad. Kolmandaks ... ma ei viitsi rohkem kirjutada.
Ehk siis, hetkeseisuga on tegu utoopiaga.
Hind on tõenäoliselt kordi kirvem. Aga sellised "mikroboksidel" militaarsidesüsteemid eksisteerivad reaalselt, riigihange ilmselt aitaks. Kui paljalt kontoritarvete alla maetakse miljoneid eurosid..?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 15:27
Postitas nimetu
Aga milleks kõik see vaev kui tavalised miinid töötavad sama hästi? :dont_know:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 15:51
Postitas mutionu
[quote="aht0"
sorry, ma kipub pidevalt eeldama et tegevus toimub vastase tagalas. Selline oli minu väljaõpe ajateenistuses. Sel juhul mingit KL rühma kuskil ei ole. On üksikud 2-3 mehelised sissigrupid, kelle põhitegevus on vastase elu kibedamaks tegemine. Jätad vastase objektidele lõkse või häirid logistilist liiklust.[/quote]

Sügavalt kahtlen püsiva rindejoone olemasolus, kus pahad on ühel ja head teisel pool.
aht0 kirjutas: Hind on tõenäoliselt kordi kirvem. Aga sellised "mikroboksidel" militaarsidesüsteemid eksisteerivad reaalselt, riigihange ilmselt aitaks. Kui paljalt kontoritarvete alla maetakse miljoneid eurosid..?
Jah. Ehk siis utoopia.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 22 Okt, 2016 15:52
Postitas mutionu
nimetu kirjutas:Aga milleks kõik see vaev kui tavalised miinid töötavad sama hästi? :dont_know:
Eks asjade parendamine ole üleüldiselt tüütu ja arusaamatu asi.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 8:54
Postitas Kulibin
EOD kirjutas:II MS aegsetel Saksa põhjamiinidel küll konkreetsele laevale seatud akustilisi sütikuid minu teada polnud. Ka mitte vaakuumlampidel põhinevaid sütikumehhanisme. Kasutati põhiliselt tundlikke releesid, kuna vaakuumlambi kütteniidi voolutarve oleks miini patareid kiiresti tühjendanud.
Tänapäevased Soome meremiinid jätavad tõesti kõik laevad rahule peale selle ainsa või nende mõnede, mille vastu nad mõeldud on. Aeg on edasi läinud.
Aga ka Venemaa kasutab juba aastaid miinivälju, kus üks andur juhib mitmeid "hüppavaid" miine (vabandust, ikka "kahjustavaid elemente") järjest, tuvastades inimese sammud ja eristades neid rebase või põdra omadest. Vanemate mudelite puhul oli võimalus "kahjustava elemendi" plahvatuses vigastatu autoga evakueerida. Uuemad modifikatsioonid reageerivad ka autole.
OT küll, aga siiski ei käinud sakslaste miinid releede najal. Hüdrofonist lähtuv signaal siiski võimendati üles elektronlampidega ja seejärel kasutati signaalitöötluseks mehhaanilisi filtreid ja resonaatoreid. Ei teinud pauku suvalise müra peale.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 9:51
Postitas EOD
Põhjamiinid, SMA elektriskeem.JPG
Nonii, mina panen nüüd siia ühe Saksa mittekontaktmiini elektriskeemi. Mingeid raadiolampe see ei sisalda, nagu näha. Just põhjusel, et kütteniitide voolutarve oleks nõudnud väga suuri vooluallikaid ja lühendanud miinide "eluiga" alla mõistlik piiri. Torpeedode puhul seda probleemi polnud, kuna torpeedo töötab lühikest aega. Seal kasutati tõesti vaakuumlampe, kuid konkreetse laeva või laevaklassi tuvastamiseks need torpeedod polnud võimelised. Vastupidi, Saksa allveelaevnikud pidid kasutama teatud taktikalisi võtteid, et mitte omaenda torpeedo ohvriks saada. Kusjuures alati see ei õnnestunud.
Kulibin kas paneb nüüd siiasamasse lampidega II MS aegse Saksa meremiini elektriskeemi või lõpetab udu ajamise.
Andrusele tänu hea materjali eest! Minu prantsuskeelses materjalis seda vaakuumlambiga magnet-akustilise sütiku skeemi polnud. Aga kas see siiski oli võimeline konkreetset laeva tuvastama, selles kahtlen jätkuvalt. :dont_know:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 12:53
Postitas aht0
nimetu kirjutas:Aga milleks kõik see vaev kui tavalised miinid töötavad sama hästi? :dont_know:
ma usun et keegi ei ole eriti vaimustatud traadikeraga ringijooksmisest. Eriti kui peale "pauku" pead seda kibekiiresti kokku kerima, samal ajal päkkadele valu andes. Eriti tore oleks nõukaaegne lõhkamismasin selle otsas. Pool sinu seljas olevast tränist on selline mis võiks olla tikutoosi suurune või üldse olemata (100-200m traati kaalub omajagu). Niisama suundmiine lõksuna tee kõrvale maja jättes 50/50 "leiab" selle kohalik autoga elanik.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 13:17
Postitas andrus
http://maritime.org/doc/minedisposal/index.htm#part4
https://www.ibiblio.org/hyperwar/USN/re ... -Mines.pdf
EOD kirjutas:kütteniitide voolutarve oleks nõudnud väga suuri vooluallikaid ja lühendanud miinide "eluiga" alla mõistlik piiri.
Lambid pandi hõõguma lühiajaliselt:
http://maritime.org/doc/minedisposal/p04ch1pg038.htm
http://maritime.org/doc/minedisposal/p04ch1pg039.htm

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 17:13
Postitas Raubritter
Kui sa istud kusagil Sinimägedes, Alutagusel või Raudil, põlveni vett ja lennukimürske täis IIMS aegses kaevikus, on ilmselt suht pohh*i mis viimase mürtsuga üles lendas, M1A4 või T-80.
Peaasi, et midagi lendas ja et see midagi ei tõmba enam suurtükituld ja droone sinu peale-. Ja kui oligi NATO metallihunnik, ehk saadavad kopterid ja A-10d järgmiseks? Olekski tore-- agressiooni sünnitavad laibad, mitte mure. Ongi vähem deeply concerned ja rohkem deeply dedicated.... kui küüniliselt see ka ei kõlaks -- surnud 19-aastane USMC nekrut liigutab rohkem vägesid kui 101 kiunuvat riigikogulast karvasest ida-euroopa riigist minu arust.

Ei ole mõtet kujutleda "puhast sõda" meie maal. Ükskõik mis (suur)riigi vägede lähedal on kõige pasem koht kus olla. Ja mängu läheb iga asi mobiiltelefonist paberlennukini. Trussikud ka, kui pauku teeks. Oleks vaid midagi kasulikku sinna külge keevitada.
Igatahes, erinevatest metsavendade memuaaridest tundub, nagu kõige hullem relv ja vastase tõrjuja on miinid. Ja meil on juhtumisi riik, kes kirjutab igale miinivastasele lepingule hurraaga alla. Ehk neist saab kavalalt ümber manööverdada ehk vaid kavalamad talumehed ja kaitseliit, kes ei pea ehk NII palju näpuga seadusest järge ajama. Või saavad teeselda, nagu ajaks. Kaitsevägi ilmselt mineerib kõik need viimasel ajal kahtlaselt hulgalised viaduktid Tallinn-Narva maanteel ära ja jääb jõuluvana ootama. Kas ka tuleb, mine tea.
Minule on jäänud igatahes mulje, et rohkem see riik ja rahvas rahumeelseid sots-eksperimente ei tee, järgmine kord lähme lõpuni, kuiiganes õudne see ei ole.

Töötav ja vanemat laadi (seega kauem pidava akuga) mobiiltelefon aga on ilmselt liiga hinnaline vara sõjaolukorras, et sellest lihtsalt sütikut teha.

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 23 Okt, 2016 20:12
Postitas aht0
Raubritter kirjutas: Töötav ja vanemat laadi (seega kauem pidava akuga) mobiiltelefon aga on ilmselt liiga hinnaline vara sõjaolukorras, et sellest lihtsalt sütikut teha.
mobiiltelefon sütikuna on vastase EW jaoks üsna lihtsalt tuvastatav..

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitatud: 24 Okt, 2016 8:12
Postitas TTA
aht0 kirjutas:
Raubritter kirjutas: Töötav ja vanemat laadi (seega kauem pidava akuga) mobiiltelefon aga on ilmselt liiga hinnaline vara sõjaolukorras, et sellest lihtsalt sütikut teha.
mobiiltelefon sütikuna on vastase EW jaoks üsna lihtsalt tuvastatav..
Ja ka mahasurutav. Reeglina peeti iraagis/afgaanis kõige ohtlikumateks traadi teel initseeritavaid ja enesetapu IED'sid kuna nendele väga vastumeetmeid peale terava silma ei olnud.