Iraagi ja Levanti Islamiriik

[Yks]

Aga võib olla tuleb vaadata antud konflikti valguses ka seda: kes saab sellest jamast, mille paratamatuks tulemiks naftahinna tuntav tõus, kõige rohkem kasu?

Vaevalt, et Venemaa endale antud juhul jalga laseb. Teades, millise hinna eest Iraagilt lepingud saadi Ja ma ei pea silmas ainult raha. Tahaks Venemaa tõsist jama lepiks Iraaniga kokku ühe teatava väina ajutiseks sulgemiseks. Oleks lihtsam ja odavam ja vähem riski. Endale.

[PaganHorde]

Kuskil on kirjas ka kes praeguseid Iraagi naftaväljasid opereerib?

[Hydrazine]

Kas meie siin oma kultuuriruumis üldse mõistame, mis seal parim lahendus oleks. Islamiusu mõistmine on nagu eluülikool ja selleks, et lõplikult mõista pead ise sealkandis sündinud olema. Seal on emapiimast saati usku pähe topitud, fanaatilisi usklikke väga palju. Ja kui "valge" mees sinna laamendama läheb, mis sellest siis välja tulla saab loogiliselt? Ainult suurem segadus veel, hõimud laamendavad omavahel.

Iraak on omaette teema, Afganistan on juba näidanud kuidas laamendama minnes koju longitakse, suur vene riik sai seal ikka korralikult peksa, olenemata oma militaarmassist ja tehnikast. Rätipeadega sõja pidamine on valgele inimesele nii või naa mõtetu.

Noh selles pole mingit kahtlust et Iraagi sõda oli loll otsus, aga pigem on küsimus et mis nüüd selles kokkukeedetud supis parimaks lahenduseks on. Mõnes mõttes oleks Iraagi jagamine kolmeks loogiline käik, aga sellisel juhul tekib küsimus et mis sorti valitsus siis seal sunniitide osas pukki jääb, ning kas nonde tüüpidega ongi üldse võimalik mingit vähegi püsivamat rahulepingut sõlmida.

[Yks]

Kuskil on kirjas ka kes praeguseid Iraagi naftaväljasid opereerib?

Loomulikult. Google on alati abiks.Märksõnad: Iraqi oil industry concessions

[Kapten Trumm]

Aga see mis seal nüüd toimub, oli seda tegelikult vaja? Kas naftat muudmoodi ei oleks kätte saanud? Ja palju neid USA sõdureid nüüd jälle kokku on, kes psühholoogi juures käivad, ennast surnuks joovad või enesetapu teevad. Väga Vietnami moodi stsenaarium tagajärgede poolest, et käisime andsime lõuga küll korra aga pärast oigame aastaid omas kodus.

Noh, see mis toimub/toimus 2003-2011 koalitsiooni osalusega, näib et oli USA sõjaväelastele selge juba enne sõttaminekut. Lihtsalt poliitiline press oli peal ja lõppeks oli hea, et 2003 ei saadetud peale 15 000 "rangerit" lennuväe toetusel - see oleks tõesti katastroof olnud.
Mina ka arvan, et Saddami võinuks ka konventsionaalselt nahutada ja mitte okupeerima minema.
Sest kõigele vaatamata sai Saddam korra hoidmisega märksa paremini hakkama kui high-tech koalitsioon või tänane võitlusvõimetu Iraagi armee.
Tänased tsiviilelanikkonna kaotused Iraagis ei jää kuidagi alla Saddami keemiarünnakutele või veristele ülestõususe mahasurumistele.
Täna on need islamihulludest peanüsijad ühe peamise allikana pärit Süüria "vabadusvõitlejate" hulgast - nö kutselised terroristid, kes vabadusega ei oma mingit seost.
Kellega mingit vabadust ei kaasne, vaid islamistlik diktatuur. Selle kõrval näib, et Saddam oli veel väike probleem.

Küsimus on milles?
Terviklik, tsentraliseeritud võimuga riik kui selline on suurriigile ideaalne sihtmärk - USA sõjamasin oli, on ja jääb üle mistahes kolmanda riigi omast.
Seniks, kuni sõjalisi eesmärke sedasi saab realiseerida, on kõik OK, edu kiire, kaotused väikesed.
Jama hakkab siis, kui okupeerima minnakse. Sama käib ka muide sõjalise sekkumise korral Ukrainas/Venemaal - nii väikese armeega kui USA-s ei okupeeri sa riiki, mis ulatub läbi 9 ajavööndi.

[mx77]

Aga see mis seal nüüd toimub, oli seda tegelikult vaja? Kas naftat muudmoodi ei oleks kätte saanud? Ja palju neid USA sõdureid nüüd jälle kokku on, kes psühholoogi juures käivad, ennast surnuks joovad või enesetapu teevad. Väga Vietnami moodi stsenaarium tagajärgede poolest, et käisime andsime lõuga küll korra aga pärast oigame aastaid omas kodus.

Kust see debiilne arvamus on tekkinud, et Iraagi sõda toius nafta saamiseks? Tuletaks meelde, et arenenud riigid kehtestasid ise Saddami Iraagile nafta ekspordi embargo ja lasid seda vahetada ainult hädavajalike toiduainete vastu. Saddam oleks kogu oma nafta hea meelega maha müünud, aga ilmselt oleks ta siis ka relvastuse arendusprogrammidega kaugemale jõudnud.

[mx77]

Selline firma nagu Halliburton oli vist. Panid uskumatu papi taskusse Iraagi sõjaga. Ja ega kui siin maailmas mingeid väga räigeid sõdu tuleb, siis ikka maavarade pärast.

See on sul huvitav väide ikka küll. USA ja muud Natokad pidasid Afganistanis sõda ja kaotasid mehi, aga arva ära, kes sai kontsessioonid pea ainukese väärtusliku Afganistani maavara - liitiumi - kaevandamiseks? Ikka Hiinlased. Nagu loogikaviga su jutus või mis?

[Kilo Tango]

USA juhitud koalitsioon ei olnud okupatsioonivõimeline. Kõik järgnev on Fakt2, mitte Fakt1 tagajärg. Samuti kui ka Fakt2 ei ole automaatselt Fakt1 tagajärg.

See, et USA invasioonijõud ei suuda Iraaki hallata, oli sõjaväelastel selge juba enne interventsiooni...

No ei olnud. või täpsemalt oli küll ja sellega arvestati. See, mida mina selle teema kohta lugenud olen on alati üks täppisteadus elik tagantjärele tarkus või "ma ju ütlesin". Ning seesama täppisteadus ütleb, et see "arvestamine" sisaldas olulisel määral soovmõtlemist. Probleem ei olnud okupatsioonijõudude vähesuses nagu sina paistad arvavat. Probleem oli selles, et ei mõistetud kultuuri, ei mõistetud, kuidas ühiskond toimib ja ei mõistetud enda riikliku bürokraatia igasuguse huvi puudumist mingisuguse tundmatu maa asjadesse süveneda. USA-l ei olnud algusest peale kavas Iraagis jõuga okupatsioonirežiimi kehtestada ja pikaajaliselt hoida. Küll aga elati mingites illusioonides selle kohta, milline on enda bürokraatia võimekus luua riiklikke institutsioone ja Iraagi rahva soov "vabastajate" initsiatiividega kaasa tuua. See koos väljastpoolt toetatud islamifundamentalistide + Baathi partei jäänukite tegevusega puhus lõkkele sisemised konfliktid, mille vilju me praegu maitseme.

Seega ikkagi Fakt2.

[Kapten Trumm]

Mina olen aru saanud nii, et USA relvajõud tahtsid suurema jõuga peale minna seepärast, et nad omasid täitsa elulist ettekujutust, kui raske on seda riiki peale riigi kokkuvarisemist kontrollida. See teadmine pärineb juba WWII ajast ja vastavad põhimõtted pole eriti muutunud. Pentagon eesotsas Rumsfeldtiga ning mõnede armees pettunud "rangeritega" ajas väikese, peamiselt erivägede kontingendi ja õhusõja versiooni. Lõppes saadi kirik kesk küla.

USA kindralite soov saada rohkem vägesid kui nad tegelikult said ei tulnud mitte Iraagi tankivägede ülehindamisest, vaid justnimelt sellest, mis saab hiljem.
Täpselt selle teemaga ka kõrbeti. Sissetungile järgnenud kaos, kus tassiti laiali terved relvamäed, saigi suuresti vastupanu aluseks, neid armee baasidest pihta pandud suurtükimürske ja Gradi rakette korjasid pioneerid pärast teede alt järgmised 10 a kokku. Taolisi relvi fedajeenide peidikutes polnud, seal oli laeks 12,7 KP ja RPG. Ei ole märganud viiteid, et fedajeenidel oleks isegi manpadse olnud. Kuidas muidu saabus olukord, kus iga pere (neid aga palju miljoneid) sai endale automaadi (mille okupatsioonivõim legaliseeris). Saddami ajal oli kord majas ja lihtrahvas relvadega ei vehkinud, lisaks korjati läbiotsimisel ära tohutu kogus muud relvastust, mis ületas seda lubatud automaadi normi.

[mikks]

Mõni aeg tagasi sattus näppu üks fakt, mis esmapilgul tundus nii uskumatu, et pidin selle lausa ülekontrollima. Aga kõik oli tõsi, allikaks ÜRO inimarengu aruanne. Nimelt, araabia keelde tõlgitakse aastas vähem raamatuid (ja vahe oli suur) kui eesti keelde. Inglise keelest hispaania keelde tõlgitakse aasta jooksul rohkem raamatuid kui inglise keelest araabia keelde on tõlgitud kogu nende kirjakeelse ajaloo jooksul. Muudest keeltest (saksa-araabia, prantsuse-araabia, hiina-araabi jne) oli tõlkimisega asjad veel nutusemad.

Sisuliselt tähendab see ju aga seda, et üks suur tsivilisatsioon elab muust maailmast eraldatuna täielikus vaimses ja intellektuaalses isolatsioonis. Nad elavadki oma vaimses mullis.

[Yks]

Mõni aeg tagasi sattus näppu üks fakt, mis esmapilgul tundus nii uskumatu, et pidin selle lausa ülekontrollima. Aga kõik oli tõsi, allikaks ÜRO inimarengu aruanne. Nimelt, araabia keelde tõlgitakse aastas vähem raamatuid (ja vahe oli suur) kui eesti keelde. Inglise keelest hispaania keelde tõlgitakse aasta jooksul rohkem raamatuid kui inglise keelest araabia keelde on tõlgitud kogu nende kirjakeelse ajaloo jooksul. Muudest keeltest (saksa-araabia, prantsuse-araabia, hiina-araabi jne) oli tõlkimisega asjad veel nutusemad.

Sisuliselt tähendab see ju aga seda, et üks suur tsivilisatsioon elab muust maailmast eraldatuna täielikus vaimses ja intellektuaalses isolatsioonis. Nad elavadki oma vaimses mullis.

Tsivilisatsiooni all pead sa silmas moslemeid? Aga indoneesia ja malai keel? Jaava keel? Pärsia keeled? Aseri ning muud turgi keeled, somaali keel, inglise keel, saksa keel jne.jne. Msolemite maailm ei piirdu Araabia keelsete aladega. Oletatavasti umbes 20% moslemitest räägib araabia keelt emakeelena ja osades neis piirkondades räägib valdav osa kohalikest haritud (lugemisoskajaid) inimestest inglise keelt teise keelena (saudid, AÜE põliselanikud jne). Umbes nagu eestlased pidasid saksa keelt 19.sajandil oluliseks instrumendiks.

[Kapten Trumm]

Mõni aeg tagasi sattus näppu üks fakt, mis esmapilgul tundus nii uskumatu, et pidin selle lausa ülekontrollima. Aga kõik oli tõsi, allikaks ÜRO inimarengu aruanne. Nimelt, araabia keelde tõlgitakse aastas vähem raamatuid (ja vahe oli suur) kui eesti keelde. Inglise keelest hispaania keelde tõlgitakse aasta jooksul rohkem raamatuid kui inglise keelest araabia keelde on tõlgitud kogu nende kirjakeelse ajaloo jooksul. Muudest keeltest (saksa-araabia, prantsuse-araabia, hiina-araabi jne) oli tõlkimisega asjad veel nutusemad.

Sisuliselt tähendab see ju aga seda, et üks suur tsivilisatsioon elab muust maailmast eraldatuna täielikus vaimses ja intellektuaalses isolatsioonis. Nad elavadki oma vaimses mullis.

Ilmselt oleks vist korrektne öelda, et harimatum seltskond elabki omas infomullis, haritum seltskond valdab keeli ja ammutab infot omal käel väljaspool mulli?
Teatud jõud, eelkõige usujuhid võivadki olla eluliselt huvitatud sellest, et kooliharidust, internetti jne leviks vähem (Taliban) ja oleks võimalik segamatult oma lõplikku tõde ja püha sõda kuulutada.
Sest muidu valgustavad õpilased end ise ning tulemuseks on see, et uskmatud koerad polegi enam nii koerad midagi. St teatud ringkondade võim, eelkõige religioossete oma, püsibki teadmatusel ja harimatusel ning see raamatute tõlkimise vähesus võib olla ühe põhjusena selle taga?

Selle kohta ütles Lenin tabavalt "Usk on oopium rahvale". Ja omamoodi ongi tal õigus.

[mx77]

Mõni aeg tagasi sattus näppu üks fakt, mis esmapilgul tundus nii uskumatu, et pidin selle lausa ülekontrollima. Aga kõik oli tõsi, allikaks ÜRO inimarengu aruanne. Nimelt, araabia keelde tõlgitakse aastas vähem raamatuid (ja vahe oli suur) kui eesti keelde. Inglise keelest hispaania keelde tõlgitakse aasta jooksul rohkem raamatuid kui inglise keelest araabia keelde on tõlgitud kogu nende kirjakeelse ajaloo jooksul. Muudest keeltest (saksa-araabia, prantsuse-araabia, hiina-araabi jne) oli tõlkimisega asjad veel nutusemad.

Sisuliselt tähendab see ju aga seda, et üks suur tsivilisatsioon elab muust maailmast eraldatuna täielikus vaimses ja intellektuaalses isolatsioonis. Nad elavadki oma vaimses mullis.

Kui seda araabiamaailma de-evolutsiooni vaadata, siis see on üks suur mõistatus. Veel keskajal oli see suhteliselt vabameelne, uudishimulik ja arenev ühiskond. Tegelesid teaduse, kirjanduse ja ka maadeavastamisega kaubavahetuse raames. Nüüdseks on kuidagi täiesti ära mandunud.

[Yks]

Hmmm? Miks küll üliusklikkus, et mitte öelda lausa usklike juhitud Iraanis ometigi kirjaoskajate tase pidevalt kasvab? Riiklikult kultiveeritult. Nooremal generatsioonil on kirjaoskajate tase juba pealt 97% lähenemas. Piirkonnas, kus kirjaoskajate keskmine on vaevu 60% peal.
Sama tendents oli meil siin ka 16-17.sajandil. Veelgi fundamentalistlikumast Rootsist samal ajal rääkimata... Pealegi mis puutub siia Taliban ja araabia keel? Need mehed oskavad enamasti seda keelt vaid piiratud ulatuses.

[mx77]

Hmmm? Miks küll üliusklikkus, et mitte öelda lausa usklike juhitud Iraanis ometigi kirjaoskajate tase pidevalt kasvab? Riiklikult kultiveeritult. Nooremal generatsioonil on kirjaoskajate tase juba pealt 97% lähenemas. Piirkonnas, kus kirjaoskajate keskmine on vaevu 60% peale. Sama tendents oli meil siin ka 16-17.sajandil. Veelgi fundamentalistlikumast Rootsist samal ajal rääkimata... Pealegi mis puutub siia Taliban ja araabia keel? Need mehed oskavad enamasti seda keelt vaid piiratud ulatuses.

Ise ka aru said, mida öelda tahtsid?