Kapten Trumm kirjutas:. Õhtuõrjeraketid. Arvestades allatoodud lennukeid 10+? :ManPAD-de on insurgentidele tarnitud ilmselt piiramatul hulgal. Asi algas vahetult peale UKR õhuvahendite otsustava iseloomuga edu (kopteridessandid blokkpostide peale + janitšaride hävitamine ründelennukite poolt DONETSKi lennujaamas) ning on sisuliselt kogu sõjategevust kontrolliva GRU operatiivne reaktsioon UKR poole edule. Tänaseks on ManPAD-ide abil UKR lennuväe tegevus mässualas sisuliselt ära nullitud (täiendanud Borja)
Kuna kergjalaväena ATO operatsioon ei taha edeneda, siis teeb UKR stavka järgmise vea. "Kui ei lömastatud vertuskadega, siis tallame nad roomikute alla". Seda toetab ka lääne surve ning peatne vene vägede piiri äärest ära toomine. Tuuakse piiri äärest soomusüksusi separaatrajoonidesse ja üritatakse selle abil otsustavat läbimurret saavutada. Kuna nende üksuste liigutamine võtab päevi aega, veoautod vajalikuga tulevad üle piiri 24h sees, siis teadetele soomusüksuste liikumisest idaoblastite suunas reageerib GRU järgmise "force equalizer"-iga ning teeb separatistele kättesaadavaks kõike uuemad tankitõrje raketisüsteemid (nt AT-7), mida saab veel massilisemalt anda, kuna need on ju odavamad. Tulemuseks on analoogne hõrendamine, kus ühel hetkel ületavad UKR soomustehnika kaotused talutava piiri. Probleemi lahendamiseks lahingukoptereid ei ole ja neid hakatakse alla kohe laskma, kaudtuld asulates kasutada ei saa (kuniks UKR pretendeerib lääne toetusele). Jääb vaid seesama kergjalaväe võitlus maja maja haaval, millega praegu kuidagi hakkama ei saada. Massilisemalt tähendab seda, et separatistid hakkavad küttima igat UKR transpordivahendit ja tulistama eemalt plokkposte.
Imestan, et venelased selle peale pole juba tulnud ja jagavad separatistidele üksikuid tanke - erinevalt tankitõrjerakettidest, mida õpib kasutama kiiresti, on tankibusiness märksa keerukam ning seetõttu on "Donetski soomusbrigaadid" vähetõhusad.
Blokkpostide tulistamine eemalt (ja ka tegelikult lähedalt - automaadi granaadiheitja kauguselt) toimub juba pikemalt. Seda kõike kirjeldas Babtšenko koha pealt juba kuu ja rohkem tagasi. Sama kehtib ka transpordivahendite niinimetatud jahtimisel. Kõige elementaarsemal kujul ujub liikuva konvoi kõrvale sõiduauto, mille aknast lajatatakse sõidu pealt RPG'ga lask veoki või soomuki pihta. See kõik toimub juba sisuliselt algusest peale. Teisest nädalast alates, kui ilmusid esimesed ukrainlaste blokkpostid, mis pigem võiks kanda nimetust eelpostid. Päeval ühendus taha kuidagi toimib, öösel paljudel juhtudel mitte.
Aga muidu, tõepoolest magati kergerelvade võimalus nädalal üks ja kaks maha. Siis järgnesid kõik need relvatüübid, mille kasutamist ühel või teisel ajahetkel kindlasõnaliselt sooviti välistada. Esiteks miinipildujad. Siis helikopterid. Siis lennukid. Ja täna ollakse juba tankide juures.
Ainult, et kasutatakse neid nagu jumal juhatab ning taaskord ei suuda erinevad struktuurid (näiteks siseministeeriumi alluvuses Rahvuskaart ja kaitseministeeriumi alluvuses maavägi, rääkimata lennuväest või paramilitaaridest) omavahelist tegevust koordineerida. Ja ajaga pole koordineeritus paranenud. Vastupidi, järjest erinevate relvaliikide ja üksuste kaasamisel muutub segadus veelgi suuremaks. Samas kui vastane suudab peale suruda enda taktikat ja ilmselgelt on nad palju jultunumad ehk julgevad ka rohkem improviseerida. Tundub, et neil pole jao ja rühma (isegi roodu) tasandil juhil mingit sellist vastutuskoormat, mis nende tegevust kammitseks, samas kui ukrainlastel on juba selgelt alates roodu tasandist toimumas pidev "kooskõlastus" ja kellegi "teise" vastutaja määramine/leidmine. Täiesti selgelt annab tunda ka allohvitseride puudulik ettevalmistus, neid seal 21.sajandi lääne armeede standarditele vastavalt ei kasutata. Nagu oleks Ukrainas toimetamas araabia kooliga väeüksused, kus alates kolonelist pole sa nagu keegi või miski.